Kai Part
Lähisuhtevägivald on teema, mida ümbritseb enamasti tihe vaikusemüür. Koduseinte vahel toimuv vägivald ei jäta puutumata ka lapsi, kes võivad vägivallamustrit edasi kanda. Sobivaim viis noortega lähisuhtevägivalla teemadel vestluse avamiseks on võtta jutuks nende enda suhted eakaaslastega.
Laialt on levinud arusaam, et seksuaalharidus tähendab seksist rääkimist. Aga seksuaalsus on inimese sees sünnist alates, kuigi see ei pruugi üldse välja paista. Seks on osa laiemast seksuaalsusest – ka inimesed, kelle elus üldse seksi pole, on ikkagi seksuaalsed.
Võtame seksiprillid eest
Kui eelarvamuslikud prillid eest võtta, saab kiiresti selgeks, et seksuaalharidust saab ja tuleb pakkuda igas vanuses lastele. Võtmesõnaks on eakohasus. Me pakume juba praegu lasteaiaõpetajatele keha-, tunde- ja turvalisuseõpetuse koolitusi, et lapsed omandaksid varases eas puudutamise reeglid, mis aitavad neil soovimatuid seksuaalseid olukordi ära tunda ja nendes olukordades käituda – see on kõige varasem seksuaalvägivalla ennetus.
Igaüks saab näitejuhtumite varal harjutada, kuidas sõnade, näoilme ja kehakeelega anda märku, kas puudutus sobib või mitte. Samuti märkama ja arvesse võtma, kui minu puudutus ei ole teisele inimesele vastuvõetav. Lasteaialastega saab lisaks rääkida kehast, alastiolemise normidest, tunnetest, isegi soorollidest. Koolieelses eas on keha-, tunde- ja turvalisuseõpetus pigem reageerimine laste küsimustele ja käitumisele, kuid õpetaja saab ka ise teemasid tõstatada: kehaosade nimetused, põhitõed laste saamise kohta, turvaoskused.
Seksiprillid võivad pedagoogide jaoks muuta seksuaalhariduse pakkumise ebamugavaks, mida üritatakse mõnikord korvata, kutsudes mõne staaresineja kogu kooliperele loengut pidama.
Seksiprillid võivad pedagoogide jaoks muuta seksuaalhariduse pakkumise ebamugavaks. Kolmandikus meie koolidest on seksuaalkasvatus väga vähene või puudub üldse. Seda üritatakse mõnikord korvata, kutsudes mõne staaresineja kogu kooliperele loengut pidama. Selline praktika ei vasta aga sugugi eakohasuse kriteeriumile. Lisaks eeldab laiapõhjaline seksuaalharidus paljude teemade korduvat käsitlemist alates lasteaiast läbi kõikide kooliastmete.
Aastaid on räägitud selliste kooliväliste lektorite võrgustikust, kes saaksid seksuaalhariduse pakkumisega kimpus haridusasutusele appi minna. Lõpuks on see idee teostunud: President Kaljulaidi Fondi toel ning koostöös Eesti Ämmaemandate Ühingu, Eesti Arstiteaduste Üliõpilaste Ühingu ja Tartu Ülikooliga koolitame tulevasi ämmaemandaid ja arstiüliõpilasi koolivälisteks lektoriteks. Prioriteetseks teemaks on valitud just terved ja turvalised suhted. Eesmärk pole see, et lektorid käsitleksid kohtinguvägivalla teemat õpetaja asemel, vaid et nad toetaksid õpetajat. Ükski õpilane ei peaks seksuaalharidusest ilma jääma lihtsalt seetõttu, et tema koolis seda ei õpetata.
Mis on kohtinguvägivald?
Viimasel ajal on kõlanud hääli, et Eesti seksuaalharidus keskendub liialt negatiivsetele teemadele ja võiks vastukaaluks olla sekspositiivsem. Kahtlemata on seksuaaltervise vallas toimunud Eestis viimaste aastakümnetega tohutu arenguhüpe, ometi oleme endiselt üks suurima HIV levimusega riike Euroopas ja HIV-alased teadmised on ka õpilaste seas kehvemaks läinud. Järelikult pole ebamugavatest teemadest pääsu.
Kõige tõhusam meede kodudes lokkava vägivalla ennetamiseks on rääkida neist teemadest koolis lastega ja suhete kaudu, mis neil tekivad oma eakaaslastega.
Üks ebamugav teemakimp koondub seksuaalhariduses kohtinguvägivalla (ingl dating violence) mõiste ümber. See on termin, mille kümmekond aastat tagasi, kui Eesti ühiskonnas lähisuhtevägivalla teema laiemalt tõstatus, võttis eesti keeles kasutusele PPA. Koostöös teadlastega leiti toona, et kõige tõhusam meede kodudes lokkava vägivalla ennetamiseks on rääkida neist teemadest koolis lastega ja suhete kaudu, mis neil tekivad oma eakaaslastega. Oma olemuselt on kohtinguvägivald ju lähisuhtevägivalla üks alaliik.
Lähisuhtevägivalla puhul teame, et vägivallaintsident jääb pärast selle toimumist justkui saladuseloori varju. Peres sellest enamasti ei räägita, kuigi toimunut pealt näinud või seda kogenud lapsed vajavad ja tahavad kogetut mõtestada. Arutelu on ka vajalik, et omandada alternatiive lähisuhtevägivalla olukordade lahendamiseks, mida need lapsed kodus ei näe. Selle asemel kinnistub vägivalla muster, mida lähisuhtevägivalla taustaga lapsed võivad hilisemas elus paarisuhtes jätkata. Teema käsitlemine klassitunnis on seda olulisem, et lähisuhtevägivalda kogenud lapsed võivad koolis langeda kiusuobjektiks.
Üllatuslikult on noorte seas – ilmselt filmide ja kirjanduse eeskujul – levinud väärarusaam, et armukadedus annab voli käituda vägivaldselt.
Kohtinguvägivalla puhul on tähtis selgitada, et vägivald pole oma olemuselt ainult füüsiline (löömine, juustest tirimine), vaid ka vaimne (eraldamine, kontrollimine), samuti esineb vägivallaga ähvardamist ning osa lähisuhtevägivallast on kolinud küberruumi. Üllatuslikult on noorte seas – ilmselt filmide ja kirjanduse eeskujul – levinud väärarusaam, et armukadedus annab voli käituda vägivaldselt. Siis tuleb noortele selgitada, et tunne pole veel tegu. Võib tunda armukadedust, aga selle ajel kahjustavalt käituda pole lubatud.
Soostereotüüpide murdmine
Kohtinguvägivald annab võimaluse käsitleda ka soostereotüüpe ja võimuga seotud hoiakuid, mis on suhtevägivalla juurpõhjuseks. Kes peaks suhete algatamisel olema aktiivsem pool? Kas tüdrukute „ei“ tähendab midagi muud? Kui noormees teeb neiule välja, siis kas viimane peaks olema vastutulelik noormehe soovidele? Soostereotüüpide murdmine vajab aega, et noortega saaks rahulikult arutleda – seda ei saa teha loengu vormis. Põhiline ongi see, et noored õpiksid neil teemadel rääkima.
Noored muutuvad järjest teadlikumaks, et seksuaalne nõusolek on oluline. Kuidas seda aga päriselus rakendada? Nii nagu lasteaias õpime märkama ja arvestama teise lapse kehakeele, näoilme ja sõnadega, nii õpime ka põhikoolis põhimõtteliselt samu asju. Kes peaks algatama nõusolekust rääkimise? (Vastus: see, kes soovib algatada seksuaaltegevust). Palun tooge näiteid, missuguste sõnadega alustada nõusolekust rääkimist? (Vastus: siin on miljon võimalust). Millal peaks nõusolekust rääkima? (Vastus: enne igat seksuaaltegevust). Kuidas reageerida, kui partner ei ole nõus? (Vastus: võtta rahulikult – partneri otsust tuleb austada).
Kohtinguvägivald annab võimaluse käsitleda ka soostereotüüpe ja võimuga seotud hoiakuid, mis on suhtevägivalla juurpõhjuseks.
Paljud noored on öelnud, et nad said loengutest uusi teadmisi ka nõu ja abi kohta. Näiteks et iga usaldusväärne täiskasvanu saab appi tulla. Lapsed saavad vajaduse korral kirjutada või helistada ööpäev läbi avatud lasteabi telefonile 116 1111. Oleme jaganud ka teavet samuti ööpäev läbi avatud seksuaalvägivalla kriisiabikeskustest, kuhu tuleks aega viitmata pöörduda seitsme ööpäeva jooksul pärast vägistamist või selle kahtlust.
Noorsootöötajate roll
Noorsootöötajad seksuaalharidusteemalisi ainetunde tavaliselt läbi ei vii, kuid nad saavad olla noore jaoks selleks usaldusväärseks professionaalseks täiskasvanuks, kellele noor saab oma mure usaldada. Samuti saavad noorsootöötajad reageerida, kui märkavad sobimatut või lubamatut kõnepruuki või käitumist. Näiteks saavad nad teadvustada ja vaidlustada soostereotüüpe. Kui mõni noor küsib: „Pidu tuleb! Kas naisi ka saab?“, siis see on väga hea võimalus teemast rääkida.
Noorsootöötaja ülesanne on sellised lausekatked kinni püüda, neid vaidlustada ja võtta noortega aruteluks. Abiks on lipusüsteem ja selle reageerimismudel ehk esmalt tuleb noor hinnanguvabalt vestlusesse kutsuda, seejärel eri osaliste tundeid kaardistada ning alles siis käitumise problemaatiline osa välja tuua ning selgitada, kuidas edaspidi paremini toimida.
Tartu Ülikool pakub lipusüsteemi koolitust 27.04.2026. Lisainfot leiab siit.
Kai Part on naistearst ja õppejõud Tartu Ülikoolis. Ta juhendab seksuaalvägivalla kriisiabikeskuste tööd ja abistab ka ise seksuaalvägivallaohvreid. Koos kaasautoritega on ta välja töötanud seksuaalhariduslikke õppe- ja juhendmaterjale, näiteks 8. klassi inimeseõpetuse õpiku „Tervis – minu valikud!“, lasteaiaõpetajate juhendmaterjali „Koolieelses eas laste seksuaalkasvatus: keha, tunded ja turvalisus“ ning noorte kohtinguvägivalla tundide andmiseks juhendmaterjali koolidele „Terved ja turvalised suhted“.
Illustratsioon: Masha Kanatova