Liigu põhisisu juurde
Sündmused

Võimalused noortele, noortevaldkonna spetsialistidele ja organisatsioonidele muutuste tegemiseks.

Programmide tegevusvõimaluste kirjeldused ja tingimused.

Võimalustest
  • Noorele

    Noortevahetused, osalusprojektid, solidaarsusprojektid, vabatahtlik teenistus ja DiscoverEU.

  • Spetsialistile

    Noorsootöötajate õpiränne ja sporditöötajate õpiränne.

  • Organisatsioonile

    Väikeprojektid, koostööprojektid, noorsootöötajate õpiränne, vabatahtliku kaasamine, akrediteering ja DiscoverEU kaasatus.

Oled otsustanud projekti teha? Siit leiad, kuidas edasi minna.

Siit leiad sammud erinevate tegevustüüpide taotlemiseks.

Tegevustest

Lood, mis loevad

Erasmus+ ja Euroopa Solidaarsuskorpuse programmid avavad uksi ja muudavad elusid.

Kõik kogemuslood

Vajalikud materjalid projektide ellu viimiseks leiad siit.

Alustades programmijuhenditest ja nimekirjadest ning lõpetades enesearengut toetavate materjalidega.

Kõik projektiks vajalik
  • Noorteprojektide taotlejale

    Noortevahetuste, osalusprojektide ja solidaarsusprojektide taotlemist toetavad materjalid.

  • Noorsootöö projektide taotlemine

    Noorsootöötajate õpirände, sporditöötajate õpirände, koostööprojektide, väikeprojektide, DiscoverEU kaasatuse ja vabatahtliku teenistuse taotlemist toetavad materjalid.

  • Enesearenguks

    Erinevaid materjale mitteformaalse õppimise ja valdkonna kohta.

  • Noortevaldkonna uuringud

    Rahvusvahelised ja kohalikid noortevaldkonna uuringud, mis on seotud programmide võimaluste ning tulemustega

Ei leia, mida otsid?

Äkki meie leiame

Enim otsitud: Taotlustähtajad, Kvaliteet

  • Avaleht
  • / Mihus
  • / Mihus
  • /Noorsootöö Flandrias: vabatahtlike jõul miljoni lapse ja nooreni 

Noorsootöö Flandrias: vabatahtlike jõul miljoni lapse ja nooreni 

12. juuni 2025

Ei leia, mida otsid?

Äkki meie leiame

Enim otsitud:

9 min

Rilke Mahieu

Belgia Flaami Erasmus+ ja Euroopa Solidaarsuskorpuse agentuuri JINT teadmusjuht

Illustratsioon: Luisa Harjak


Mõnel pool Euroopas nimetatakse Flandriat noorsootöö paradiisiks. Mis teeb flaami noorsootöö nii ainulaadseks? Ja kas kõik on tõesti nii roosiline? Kaks noorsootöötajat kergitavad teemalt saladuseloori. 

Alustuseks, miks me räägime flaami noorsootööst ja mitte lihtsalt Belgia noorsootööst? Belgia on kolme keelekogukonnaga (hollandi, prantsuse ja saksa) föderaalriik. Noorsootöö eest vastutab flaami (hollandikeelne) kogukond. See tähendab, et noorsootöö toetamine, arendamine ja maastik on kogukonniti erinev. Flandria puhul tasub märkida, et noorsootöö jõuab 1 miljoni lapse ja nooreni sealsest 2,72miljonilisest 0–30aastaste populatsioonist. 

Peaaegu iga professionaalne noorsootöötaja Flandrias on olnud vabatahtlik. Lynse ja Senne ei ole erandiks. Nagu paljud noored, on ka Lynse (parempoolsel fotol) seotud ühinguga, mille liige ta oli juba lapsena. Tegemist oli kohaliku loomingulise noorteühinguga, kus Lynse alustas noortejuhina. Praegu koolitab ta iga nädal noorsootöötajaid. „See on tõesti mu teine kodu, see annab mulle peretunde,“ sõnab Lynse. 

Lynse Vlerick
Senne Misploni

Noored algatavad sageli ka uusi projekte, et luua midagi selliste noorte jaoks nagu nemad ise, just nagu seda tegi Senne (vasakpoolsel fotol), kes leidis oma niši transseksuaalide noorteliikumise vabatahtlikuna. „Kõigepealt noortejuhina, seejärel pressiesindajana ja lõpuks juhatuse liikmena.“ Nüüd on ta umbes kaks aastat töötanud De Ambrassade’is – flaami vahendusorganisatsioonis, mis toetab tunnustatud noorsootööorganisatsioone. Seal pakub ta organisatsioonidele ja noorsootöötajatele koolitust, tuge ja juhendamist. 

Kuid mida on nad oma aastatepikkusest vabatahtlikust tööst õppinud? Lynse: „Kahtlemata koostööd. Koolis ollakse sageli sunnitud tegema rühmatöid, kuid nendes saab alati viilida. Noorsootöös ei saa seda kuidagi teha. Kuna te vastutate üksteise ja noorterühma ees, peate lihtsalt koostööd tegema. Üksinda ei saa noorsootööd teha!“ Senne: „Ja kui sa ei taha koostööd teha, siis pead leidma endale mõne teise hobi (naerab). Ausalt öeldes ei lähe koostöö noorsootöös alati sujuvalt. See on mind sageli kurvastanud. Aga ma olen sellest ka palju õppinud.“ 

Senne: „Peaaegu kõik, mida ma oma praegusel töökohal teen, ja selleks vajalikud oskused olen õppinud vabatahtlikuna töötamise ajal. Näiteks projektijuhtimine: olgu see siis laager või spagetipidu, sa arendad oskusi, et koos teistega midagi suuremat luua. Teiseks, coaching: teiste aitamine, nende julgustamine, toetamine, arengule kaasa aitamine. Ma teen seda oma töös kogu aeg.“ 

Kuidas saada noorsootöötajaks Flandrias? 

Keskne roll flaami noorsootöös on vabatahtlikel. Hinnanguliselt 66 000 noort (vanuses 15–25 aastat) tegutseb vabatahtlikuna noorsootöös võrreldes umbes 3200 professionaaliga. Vabatahtlike koolitamine on sätestatud noorsootöö määruses ja see on rangelt reguleeritud. Ligikaudu 50 organisatsiooni annab igal aastal välja umbes 6000 tunnistust noortele, kes on läbinud koolituse ja praktika projektijuhina või juhendajana. 

Keskne roll flaami noorsootöös on vabatahtlikel. Hinnanguliselt 66 000 noort (vanuses 15–25 aastat) tegutseb vabatahtlikuna noorsootöös võrreldes umbes 3200 professionaaliga.

Lynse: „Vabatahtlike jaoks on olemas akrediteeritud kursused, kuid ametlikku koolitust, et saada professionaalseks noorsootöötajaks, (kõrgkoolis) ei ole. Kuid mind see ei häiri: see annab meile väga mitmekesise ja tugeva sisemise tõukejõuga noorsootöötajate valiku. Nad on motiveeritud midagi noortega tegema, ja sellest piisab, et nad saaksid alustada. Seega on see valdkond väga kättesaadav. Ja ma olen veendunud, et kui hakata asju peale suruma, siis see sisemine motivatsioon ja soov edasi õppida väheneb.“ 

Senne: „Diplom ei ole veel kvaliteedigarantii. Minu arvates on flaami noorsootöö tugevus see, et me keskendume noorsootöötajate mitteformaalsele ja kogemuspõhisele õppele. Puuduseks on see, et välised huvirühmad, näiteks lapsevanemad, ei pruugi seda põhimõtet alati mõista. Vanemad ei saa sageli aru, et noorsootöö ei ole õpikeskkond mitte ainult nende lastele, vaid ka noortele noorsootöö vabatahtlikele.“ 

Foto: Lynse Jint

Noorsootöö määratlemine 

Senne: „Meie vastus küsimusele „Mis on noorsootöö“ on esitatud raamistikus #noorsootöötöötab. Selle raamistiku töötas välja De Ambrassade koostöös paljude teiste organisatsioonidega. See annab Flandria noorsootöötajatele ühise sõnavara, olenemata sellest, millist tüüpi noorsootööga nad tegelevad. Meil on sarnased isikuomadused ning sarnased eesmärgid ja põhimõtted: lähtuda grupi jõust, asetada lapsed ja noored keskmesse ning tugevdada nende häält. Ja ma arvan, et see on imeline, et me oleme nüüd koos midagi loonud ja saame öelda: „See on see, mida me teeme.““ 

Senne: “Diplom ei ole veel kvaliteedigarantii. Minu arvates on flaami noorsootöö tugevus see, et me keskendume noorsootöötajate mitteformaalsele ja kogemuspõhisele õppele.”

Lynse: „Eriline on see, kuidas ühiste aluspõhimõtete otsimise käigus on sektoris moodustatud võrgustik, kus jagatakse kogemusi, toimub kriitiline mõtlemine ja inimesed kuulavad üksteist. Seda on võimalik saavutada ainult koostöö kaudu.“ Senne: „Ja see ei ole iseenesestmõistetav, sest me võime üksteist ka konkurentidena näha või tegutseda omaette.“ 

Tugeva noorsootöö saladused 

Lynse: „Meie arvates on noorsootöö noortele ja seda teevad noored. See tähendab, et lähtepunktiks on projektid, mida noored vabal ajal kodanikuühiskonnas ellu viivad. Seega me ei ütle, et „vaja on sellist noorsootööd“ või „me tahame sellist tüüpi organisatsiooni“. Selle asemel ütlevad noored meile: „Me oleme praegu siin, pöörake meile tähelepanu.“ Meie jaoks on lähtepunktiks noored, kes mõtlevad ise, mida nad vajavad või millest nad puudust tunnevad. Sest kuidas saan mina siit, oma kontorist või sellest hoonest otsustada, mida noored vajavad? Näiteks noored rulluisutavad eraldi, aga tegelikult tahavad seda teha koos ja seetõttu soovivad nad asutada rulluisuorganisatsiooni.“ Senne: „Selline altpoolt, nõudlusest lähtuv lähenemine tagab mitmekesise noorsootöö.“ 

Lynse: “Meie jaoks on lähtepunktiks noored, kes mõtlevad ise, mida nad vajavad või millest nad puudust tunnevad.”

Senne: „Olen sageli üllatunud, kui palju noorsootööorganisatsioonid on läbipõimunud vabatahtliku tööga. Mõnes väga professionaalses organisatsioonis on liikumapanevaks jõuks spetsialistid, kuid üldiselt on vabatahtlikud need, kes tegelikult vastutavad. Juhatus, esimees, isegi koordinaator – nad kõik on vabatahtlikud, kes teevad seda oma töö või õpingute kõrvalt. Minu arvates on see suurepärane ja ma leian, et me oleme selles osas Euroopas ainulaadsed. Samuti on tegemist noortega, näiteks kamp 16aastaseid noori, kes sõidavad rongiga koos terve rühma lastega laagrisse. Proovige seda ise (naerab).“ Lynse: „Kui lubate noortel osaleda poliitika ja organisatsiooni tasandil, siis annate neile volitused. Annate neile palju enesekindlust.“ 

Lynse: „Mõned noored ja noorteorganisatsioonid näitavad üles suurt julgust katsetada. Minu arvates on see väga põnev. Noorteorganisatsioonid, kes töötavad selliste valdkondade nagu sport, kultuur ja noored ristumiskohas, täidavad vajadusi, millele teised mõnikord ei mõtle või ei taha mõelda. Näiteks organisatsioon, mis ühendab tsirkuse, jooga ja virtuaalreaalsuse – pole aimugi, kuidas nad seda teevad, aga geniaalne, eks ole?“ 

Senne: „Avatud noorsootöö käigus pakutav tegevuste valik avaldab suurt mõju ka noorte arengule. See on lähenemine, kus noortelt küsitakse: „Mida te tahate teha? Kas soovite korraldada etendust või DJ-kursust? Suurepärane. Me anname teile tuge ja vahendeid. Aga muidu: lihtsalt proovige!“ On palju noori, kellel on ambitsioon ja ettevõtlusvaim. Avatud noorsootöö annab neile koha, kus nad saavad proovida ja õppida.“ 

Senne: “On palju noori, kellel on ambitsioon ja ettevõtlusvaim. Avatud noorsootöö annab neile koha, kus nad saavad proovida ja õppida.“

Lynse: „Üks organisatsioonitüüp, mida ma imetlen, on organisatsioonid sisserändaja taustaga inimeste jaoks, mida ka juhivad sellise taustaga inimesed. Nad jõuavad noorteni, kes ei tunne end tavalises noorsootöös koduselt, kuid vajavad kogukonnatunnet. Ilma igasuguste teadmisteta noorsootöö meetoditest võtavad nad ise initsiatiivi, mis põhineb enesekriitilisel refleksioonil: „Me ei tee tegelikult midagi muud, kui istume koos platsil, ja me saame teha rohkemgi.“ Selline ettevõtlik hoiak mõjub väga võimsalt.“ 

Tuleviku väljakutsed 

Noorsootöö Flandrias on mitmetasandiline: eri valitsustasanditel on eri volitused ja nad pakuvad rahalist tuge. Flaami valitsus tunnustab ja rahastab üleriigilise ulatusega ühendusi ja eriliste sihtrühmade (puuetega ja haavatavas olukorras olevad lapsed ja noored) ühendusi noorsootöö määruse alusel. See puudutab umbes 120 organisatsiooni. Peale selle on ka projektitoetused 85 projektile, sealhulgas avatud noorsootöö ja eksperimentide jaoks. 

Kohalikud omavalitsused tunnustavad ja rahastavad kohalikke tegevusi. Hinnanguliselt on kogu Flandrias peaaegu 8000 kohalikku noorsootööalgatust. Riikliku agentuuri JINT kaudu on võimalik saada Euroopa projektide rahastust. 2024. aastal toetati 151 projekti. 

Senne: „On väga positiivne, et meie sektor on tänu noorsootöö määrusele hästi rahastatud. Negatiivne külg on see, et ühenduste jaoks on tunnustuse ja rahalise toetuse saamiseks latt kõrgele seatud. Nad kulutavad palju aega ja energiat nõuete täitmisele ja aruandekohustusele – aega, mida nad pigem kulutaksid noortega töötamisele. Üldiselt on see halduskoormus probleemiks. Lynse: „Avalike vahendite vastutustundlik kasutamine on oluline, kuid problemaatiline on see, kui noorsootöötajad peavad liiga palju keskenduma rahakogumisele. See nõuab muide ka palju oskusteavet.“ 

Senne: „Pealegi, kuigi noorsootöö saab Flandria tasandil palju tegevustoetusi, siis kui võrrelda seda summat kogu Flandria valitsuse eelarvega, on see vaid 0,1 protsenti. Noorsootöö ühiskondliku mõju suurendamiseks on minu arvates vaja ka rohkem teadusuuringuid. Meil on vaja arve, mis iseloomustavad noorsootöö mõju. See on see, mis meil puudub.“ 

Lynse: „On tore näha palju uusi algatusi, sageli spordi ja kultuuri ristumiskohas. Kuid tegevusi on üha raskem liigitada. Näiteks mil määral on noortega tehtav sport noorsootöö? See toob kaasa üha keerulisemad arutelud teemal, mis on noorsootöö. Mida me peaksime valitsusena toetama? Sageli taandub see sellele, et „see, mida te teete, on suurepärane, kuid see ei mahu meie (noorsootöö) kasti“.“ 

Senne: “Noorsootöö ühiskondliku mõju suurendamiseks on minu arvates vaja ka rohkem teadusuuringuid. Meil on vaja arve, mis iseloomustavad noorsootöö mõju. See on see, mis meil puudub.“

Lynse: „Samuti on palju ootusi. Poliitikakujundajad kasutavad noorsootööd mõnikord vahendina sotsiaalsete probleemide lahendamiseks. Samuti on vanemate ootused vabatahtliku noorsootöö suhtes üha suuremad ja see võib muuta suhtlemise keeruliseks. Noorsootöö vabatahtlikud ei ole pedagoogid ega psühholoogid ja nad ei pea seda ka olema! Nad pühendavad oma vaba aega. Peame hoolitsema selle eest, et surve neile ei suureneks. Sageli öeldakse, et lapse kasvatamiseks on vaja küla. Noorsootöö võib selles mängida olulist rolli, pakkudes palju toredaid mälestusi ja kogemusi.“ 

Senne Misplonil (snd 1998) on alghariduse eriala diplom ning magistrikraad soolise võrdõiguslikkuse ja mitmekesisuse valdkonnas. Praegu töötab ta flaami vahendusorganisatsioonis De Ambrassade, kus pakub organisatsioonidele ja noorsootöötajatele koolitust, tuge ja juhendamist.

Lynse Vlerick (snd 1996) on lõpetanud sotsiaaltöö eriala. Pärast töökogemuse omandamist hübriidõppe ja tööturunõustamise valdkonnas on ta nüüd Genti linnavalitsuse noorsootöötaja, kes toetab noorsootööalgatusi. Ta vastutab ka uute noorsootööorganisatsioonide akrediteerimise eest.