Mateja Jecl
Noorsootöö Sloveenias erineb paljuski teistest riikidest, nagu märkisid kaks sealset noorsootöötajat, kelle hinnangul töö noortega muudab inimest ja jätab unustamatu jälje. Nagu enamikul noorsootöötajatel, on neil laialdased kogemused vabatahtlikuna valitsusvälistes organisatsioonides ja noortega suhtlemisel ning nad on praeguseks valinud noorsootöö oma karjääriks. Samuti on nad omandanud vahetuid kogemusi noorsootööst välismaal ning oskavad noorsootöö eri vorme süvitsi võrrelda.
Nives Felić (1988) alustas oma karjääri noorsootöö valdkonnas skautidega ning tõusis lõpuks skaudijuhiks. Pöördeline hetk leidis aset Stična noortefestivalil, kus ta tegutses esialgu vabatahtlikuna ja võttis seejärel endale vabatahtlike meeskonna juhi ülesanded. See aeg andis talle väärtuslikke kogemusi ja teadmisi noortega töötamisest, mis viis arusaamiseni, et see on tema tõeline kutsumus elus. Üle kaheksa aasta on ta olnud Nefiksi Instituudi meeskonna liige, kus juhib noorteprogramme alates Viči noortekeskusest kuni rahvusvaheliste vabatahtlike algatuste ja vahetusteni.
Špela Pučnik (1996) on alati olnud tegus valitsusvälistes organisatsioonides. Tema teekonda mõjutas oluliselt ülikooliaegne partnerlus Sloveenia noortekeskuste võrgustikuga Mreža MaMa, mil ta omandas teadmisi noortekeskuste tegevusest ja suhtles erineva taustaga noortega, töötades samal ajal välja riiklikku noorteprogrammi. Kogutud teadmistega naasis ta koju Dravinja oru noortekeskusesse, kus töötas esialgu vabatahtlikuna ning hiljem koordinaatori ja projektijuhina. Praegu juhib ta keskust selle direktorina.
Sloveenia unikaalsus
Nives: „Erinevus on juba algusest peale näha. Sloveenias liigitatakse noorteks inimesed vanuses 15 kuni 29 aastat, mis tähendab mitme teise riigiga võrreldes suhteliselt kõrget miinimum- ja veelgi kõrgemat maksimumvanust. Meie riigis ei kuulu noorsootöö muudesse süsteemidesse, see ei kuulu sotsiaaltöö ega hariduse alla, kuid on mõlemaga seotud.”
Kuna oleme väike riik, on noorsootöötajate kogukond väga tihedalt seotud, kohtume sageli, mis muudab koostöö lihtsamaks ning suhted ehtsamaks ja südamlikumaks.
Špela: „Selle põhjuseks on noorteorganisatsioonide arendamise traditsioon, mis on ajalooliselt rohkem seotud kohaliku Balkani tasandiga. Seetõttu on Sloveenias noortekeskuste arendamine ja ülesehitus mitmekesisem ning need toimivad kas avalike asutuste või valitsusväliste organisatsioonidena, samas kui välismaal on see üldiselt ühtsem. Need erinevused ei ole aga noorsootöös endas märgatavad – teiste riikide noorsootöötajad rakendavad meie omadega sarnaseid programme ja seisavad silmitsi samade väljakutsetega. Sloveenia eelis seisneb selle väiksuses. Kuna oleme väike riik, on noorsootöötajate kogukond väga tihedalt seotud, kohtume sageli, mis muudab koostöö lihtsamaks ning suhted ehtsamaks ja südamlikumaks.”
Noorsootöö määratlus
Nives: „Mina näen noorsootööd keskkonnana, mis võimaldab noortel inimestel endale väljakutseid esitada, avastada oma andeid ja õppida midagi uut väljaspool koolisüsteemi. Eelkõige on see võimalus kõigile noortele – see on kaasav ega diskrimineeri kedagi, olenemata noore taustast, akadeemilistest tulemustest või probleemidest, millega ta võib kokku puutuda. Teeme kooskõlastatud jõupingutusi, et kaasata noori, kes ei pruugi tavaliselt sellistes tegevustes osaleda, tagades, et igaüks saab just sellist tuge nagu ta vajab.”
Špela: „Noorsootöö annab noortele võimaluse avastada ja arendada oma potentsiaali, valmistab neid ette täiskasvanueluks ja pakub olulist tuge täiskasvanuikka jõudmisel. See võimaldab neil projekte või tegevusi autonoomselt ellu viia, näha oma jõupingutuste käegakatsutavaid tulemusi ja mõista aktiivseks kodanikuks, kogukonnaliikmeks ja sõbraks olemise tähtsust. Noorsootöö pakub paljusid erinevaid võimalusi, kuid selle juured on igaühe isiklikes lugudes, mis kõik on erinevad ja ainulaadsed. See on isiklike lugude ja kasvu paik.”
Noorsootöö tunnustamine
Nives: „Viimastel aastatel on noorsootöö tähtsus märkimisväärselt kasvanud. Nefiksis oleme andnud oma panuse selle mõjude mõistmise parandamisel, dokumenteerides süstemaatiliselt mitteametlikult omandatud pädevusi, alguses inimeste ja nüüd juba laiema avalikkuse tasandil. Seda tunnustavad üha enam ka otsustajad, eelkõige selliste algatuste kaudu nagu riikliku noorteprogrammi käsitleva resolutsiooni koostamine. Kohalikul tasandil püsivad siiski märkimisväärsed erinevused. Teatud omavalitsused tunnevad noorsootööd väga hästi, pakuvad rahalist toetust ja rajavad noortekeskusi, teised aga on alles selle protsessi algstaadiumis.”
Selle asemel, et lihtsalt rääkida sellest, mida vajame, peame näitama konkreetseid tulemusi ja noorsootöö mõju.”
Špela: „Kohalikul tasandil sõltub palju traditsioonidest ja kohalike omavalitsuste tegevusest, kuid olukord paraneb tasapisi. Ka väiksemad kogukonnad tunnistavad üha enam noorsootöö tähtsust, kuna rahvastiku vananemine ja noorte väljaränne rõhutavad, kui oluline on kaasamisvõimaluste tagamine. Väiksemates keskkondades on noortekeskused üliolulised noorte ja nende kogukondade vaheliste sidemete edendamisel. Paljud inimesed, kes olid kunagi osalejad või vabatahtlikud, tunnevad jätkuvalt kogukonda kuulumise tunnet ja naasevad sinna sageli hilisemas eluetapis. Riiklikul tasandil aitab edenemisele kaasa ka Bonni protsess, kuid noortega seotud küsimused jäetakse sageli kõrvale ja need kipuvad tähelepanu pälvima ainult siis, kui ilmnevad probleemid, näiteks noortevaheline vägivald.“
Nives: „Samuti peame paremini näitama oma töö mõju ja tulemusi. Selle asemel, et lihtsalt rääkida sellest, mida vajame, peame näitama konkreetseid tulemusi ja noorsootöö mõju.”
Špela: „Mõnikord liigutame tõesti mägesid, kuigi ressursid on väga piiratud, mistõttu on ülioluline, et oleksime oma väärtusest ja tähtsusest paremini teadlikud.”
Kuidas saada noorsootöötajaks
Nives: „Puudub spetsiaalselt noorsootöötajatele mõeldud struktureeritud haridusprogramm. Mõned teaduskonnad pakuvad noorsootööga seotud individuaalseid mooduleid, kuid nende läbimine ei vii iseenesest ametliku kvalifikatsioonini. Inimesest saab noorsootöötaja, kui ta on omandanud riikliku noorsootöötaja kutsekvalifikatsiooni. Selleks peavad olema ette näidata vähemalt ühe aasta pikkune praktiline kogemus noorsootöö valdkonnas ning teadmised mitmes olulises valdkonnas, nagu programmide kavandamine, tegevuste rakendamine ja tulemuste levitamine.“
Kui teil on konkreetne vajadus, võite peaaegu alati leida organisatsiooni, mis teid selles aitab.
Špela: „Täiendkoolitused on samuti hädavajalikud, sest laialdasemad teadmised ja kogemused võimaldavad noorsootöötajatel oma ülesandeid tõhusamalt täita, eriti kuna noorsootöötajad tegelevad mitmesuguste probleemide ja erineva vajadustega noortega. Meil on hea ekspertide võrgustik, sisemised protokollid, järelevalve ja muud tugivormid, mis meid oma püüdlustes aitavad. Struktureeritum väljaõpe võiks noorsootöötajate teadmisi ja enesekindlust veelgi parandada. Kuid näiteks hariduse või sotsiaaltöö taustaga noorsootöötajatele võivad asjad olla mõnevõrra lihtsamad, kuna neil on juba teatud vundament, millele noortega töötades toetuda.“
Nives: „Sloveenias on üsna palju koolitusvõimalusi, mida pakuvad noortevõrgustikud ja -organisatsioonid Movit, Erasmus+ ja Euroopa Solidaarsuskorpuse agentuur ning strateegilised partnerlused. Kui teil on konkreetne vajadus, võite peaaegu alati leida organisatsiooni, mis teid selles aitab.”
Špela: „Peamine on säilitada noorsootööle omane mitteametlik lähenemine. Noored usaldavad sageli noorsootöötajaid rohkem kui ametlikke institutsioone, kuna suhe on pingevabam, ehtsam ja põhineb usaldusel.“
Noorsootöö jätab jälje
Nives: „Mind liigutavad kõige rohkem noorte isiklikud lood. Kui nendega tegelen, kui toetan neid nende teekonnal ja arengus, annab see mulle eesmärgitunde ja rahulolu.“
Noorte arv Sloveenias väheneb järsult – 2015. aastal moodustasid noored 16% Sloveenia elanikkonnast, kümme aastat tagasi oli neid elanikkonnas 20%.
Špela: „Kui jälgin noorte isiklikke lugusid, nende muutusi ja muudatusi kogukonnas, tuletab see mulle pidevalt meelde, miks ma selle valdkonnaga tegelen. Sest see jätab tõesti jälje. Kui ma poleks hakanud noorsootööga tegelema, poleks ma täna sama inimene. See on mulle nii palju andnud, nii tööalaselt kui ka isiklikult. See on toonud mulle teadmisi, kogemusi, sõprussuhteid ja enesekindlust. Olen siiralt õnnelik ja tänulik, et mul on võimalus seda tüüpi tööga tegeleda.“
Faktid ja arvud Sloveenia noorsootöö kohta
- 2025. aasta alguses oli Sloveenias 320 000 noort (vanuses 15–29 eluaastat), kes moodustasid 15% Sloveenia elanikkonnast. Noorte arv väheneb aga järsult – 2015. aastal moodustasid noored 16% Sloveenia elanikkonnast, kümme aastat tagasi oli neid elanikkonnas 20%. (allikas: Sloveenia Vabariigi Statistikaamet)
- Noortesektori avaliku huvi seadus on üldine nooretesektorit reguleeriv õigusakt.
- Sloveenia Vabariigi Noortebüroo rahastab noorsooprogramme, mida viivad ellu organisatsioonid, mida loetakse olevat noortesektori avalikes huvides. Aastateks 2026 ja 2027 on planeeritud kokku 4,9 miljoni euro ulatuses kaasrahastust.
Sloveenia haridussüsteem ei paku noorsootöötajana töötamiseks riiklikult tunnustatud kvalifikatsiooni.
- Euroopa fondid on kättesaadavad ka Movita, Erasmus+ ja Euroopa
Solidaarsuskorpuse agentuuri ja Euroopa solidaarsuskorpuse kaudu. 2024. aastal kiideti heaks 164 projekti kokku ligi 7,3 miljoni euro väärtuses ja aastaks 2025 eraldatakse 7,6 miljonit eurot. - Sloveenia haridussüsteem ei paku noorsootöötajana töötamiseks riiklikult tunnustatud kvalifikatsiooni.
- Noorsootöötaja riiklik kutsekvalifikatsioon võimaldab noorsootöökogemustega noortel kindlustada elukutse ja saada oma teadmiste kinnituseks pädevustunnistus valdkonnas tegutsemiseks.