Noorte heaolu spetsialistid on tulnud, et jääda

Noortegarantii tugisüsteem toetab 16–29aastaseid noori haridusteele naasmisel ja/või tööturule jõudmisel. NGTS asub kohalikus omavalitsuses ning koosneb infosüsteemi lahendusest ja juhtumikorraldusest. Lühidalt öeldes on minu ülesanne toetada juhtumikorralduse kaudu noore iseseisva elu samme. Mõni noor vajab juhiseid praktikakoha leidmiseks või soovib asuda tööle, teine vajab iganädalasi kohtumisi ja sotsiaalnõustamist, et elus toimuvaga hakkama saada.

Noorte heaolu spetsialist kui kameeleon

Noorte heaolu spetsialist ei ole lihtsalt omavalitsuse ametnik, vaid inimene, kes peab korraga olema pädev nii sotsiaal-, haridus-, noorsootöö kui ka karjäärivaldkonnas. See on inimene, kes suudab hoida koos omavalitsusülest noorte heaolu võrgustikku, toetada juhtumikorralduse kaudu noori nende iseseisva elu esimeste sammude tegemisel, vahendada statistikat ja töötada seiretega, teha koostööd pere, koolide, lastekaitse ja politseiga, luua süsteeme, mis jääksid kestma ka peale projekti lõppu. Ning kõige selle juures tuleb jääda rõõmsameelseks ja tunda siirast huvi noorte elu vastu.

Noorte heaolu spetsialist ei ole lihtsalt omavalitsuse ametnik, vaid inimene, kes peab korraga olema pädev nii sotsiaal-, haridus-, noorsootöö kui ka karjäärivaldkonnas.

Noorte heaolu spetsialist peab olema justkui kameeleon, kes suudab värvi vahetada. Tuleb olla valmis töötubade läbi viimiseks, esinemisteks, statistika vahendamiseks ning lapsevanemate, mõjuisikute ja avalikkusega suhtlemiseks. Samuti tuleb osata leida õige toon koolide, huvihariduse pakkujate, MTÜde, ametnike ja paljude teiste koostööpartneritega. See on keeruline, kuid üks olulisemaid oskusi. Vajalikud on nii analüütilised võimed kui ka inimlik empaatia, nii korraldamis- ja esinemisjulgus kui ka oskus noort märgata.

Teenus, mis kohandub noorte vajaduste järgi

Võrreldes üldhariduse katkestajate statistikat viimase viie aasta jooksul, näeme märgatavat tõusutrendi. Kui 2020. aastal oli põhihariduse katkestajaid 266, siis 2024. aastaks oli see arv kasvanud 451 nooreni. Pea sama nukker on seis keskhariduses, kus 2020. aastal oli katkestajaid 1073 ja 2024. aastal 1664.

Noored, kes on jäänud haridussüsteemist välja või on vajunud tööturul nõrgemale positsioonile, puutuvad sageli kokku katkendlike tugisüsteemidega. Lastekaitse, koolide tugiteenused ja muud sotsiaalsed teenused ei suuda alati pakkuda järjepidevat tuge, eriti täisealiseks saamise ajal. See on tekitanud vajaduse teenuse järele, mis ei lõpe ühe kuupäeva saabudes, vaid kohandub noore vanuse ja vajaduste järgi. Usalduslik suhe täiskasvanuga, kes suudab näha laiemat pilti, on selles vanuses noore jaoks üks olulisim vajadus.

Meil on tekkinud vajadus teenuse järele, mis ei lõpe ühe kuupäeva saabudes, vaid kohandub noore vanuse ja vajaduste järgi.

Võttes arvesse katkestajate arvu ja õppimiskohustuse reformiga tulevaid muudatusi, on selge, kui suur vajadus on ameti järele, mille otsene roll on olla turvavõrguks süsteemist väljalangevatele noortele. Arvuliselt jõuabki minuni kõige enam noori, kes mingil põhjusel on haridustee pooleli jätnud, soovivad seda teha või on koolist välja arvamise piiril. Sel aastal läksid kõik minu juurde jõudnud noored edasi õppima või tööle. Osa noori, kes ei olnud erialavalikus kindlad, valisid aastase kutsevaliku õppe. Järeltugi noortele kestab vähemalt kuus kuud ning ka edukalt eesmärgini jõudnud noortega hoian kontakti, kuni nad seda vajavad.

Aidates noorel ennast paremini mõista

Tihti ei osata märgata, mis täitmata vajadus on noore käitumise taga. Eriti teravalt kerkib see esile, kui noor on 16–18 aastat vana ning tal tuleb teha tuleviku kohta otsuseid. Eneseanalüüs ja enda tundma õppimine käivad meiega kaasas kogu elu, kuid tööriistadest, kuidas seda teha, jääb noortel tihti puudu. Niisiis langetatakse ka koolist lahkumise otsuseid uisapäisa ja alles kohtumisel analüüsides selgub, miks koolitee katki jäi.

Arvuliselt jõuabki minuni kõige enam noori, kes mingil põhjusel on haridustee pooleli jätnud, soovivad seda teha või on koolist välja arvamise piiril.

Pean tähtsaks, et igal noorel oleksid põhiteadmised oma ajust ja sellest, kuidas see mingis vanuses töötab. Mõistmine, mis osad alles arenevad ning miks emotsioonid on nii tugevad, annavad noortele võimaluse pinget maandada ja enda aju kõrvalt vaadata. See paneb neid iseenda suhtes olema mõistvam ja armastavam. Samuti on läbi kohtumiste noorte lemmikuks kujunenud Maslow’ inimvajaduste püramiid, mis aitab neil iseenda mõtteid paremini organiseerida. Mõistmine, kus nad parasjagu on, millised on nende täitmata vajadused ja mida nad kõigepealt enda jaoks ise saavad ära teha, on olnud imelise mõjuga.

Partnerlussuhte loomine noorega

Murekoht ei seisne ainult haridusasutusest väljumisel. Noorte jaoks, kes on kasvanud lastekaitse või muude teenuste toel, võib see olla hoopis hetk, mil täisealiseks saades turvavõrk kaob. Lastekaitsespetsialistide ülekoormatus on aktuaalne teema ning isegi parima tahtmise korral ei ole võimalik 18aastasele pikalt tuge pakkuda. Seetõttu on oluline, et mistahes teenust saanud noor antakse noorte heaolu spetsialisti hoole alla.

Eesmärk on luua partnerlussuhe, mis on mõeldud noore hüvanguks ja koos noorega tegutsemiseks, kaasates teda iga otsuse langetamisse. Noorte heaolu spetsialistina olen tugiisik, kes aitab otsida ja leida kõik võimalikud valikud just selles valdkonnas, milles noorel parasjagu tuge on vaja.

Noorte heaolu spetsialistina olen tugiisik, kes aitab otsida ja leida kõik võimalikud valikud just selles valdkonnas, milles noorel parasjagu tuge on vaja.

Üks ülesanne on pakkuda noorele meelerahu ja nii-öelda ühe ukse süsteemi, kus noor ei pea abi saamiseks jooksma eri inimeste vahet, vaid võib olla kindel, et mistahes mure korral saab ta suuna edasi liikumiseks. Suunamine ei tähenda telefoninumbri andmist või aja broneerimist. Vajaduse korral käin noortega kaasas nii arsti juures, töötukassas, töö- ja sisseastumisvestlustel, eksamitel ning paljudes teistes kohtades, kus noor võib julgustust või tuge vajada. Kohtumised on eesmärgistatud ja mitteformaalsest õppest lähtuvad ning keskenduvad sellele, et noor saaks tema vanust ja olukorda arvestavad tööriistad elus toime tulemiseks.

Minu poole on pöördunud noored emad, kes on mures karjääri pärast ja tunnevad, et jäävad kõigist maha. Samuti kõrgharidusega noored, kes soovivad leida paremat tööd ja oma haridust rakendada. Toitumishäired, lõikumine, ärevus või muud vaimse tervise teemad kerkivad väiksemal või suuremal määral esile pea iga noore puhul. Keerulisemate juhtumite korral on loomulikult kaasatud psühholoog või psühhiaater. Minu jaoks on tähtis, et suhtlus noorega oleks läbipaistev ning ta tunneks, et kellegi kaasamine on tema siiras soov, st et kui minu käed jäävad näiteks psühholoogilisel nõustamisel lühikeseks ja pean oluliseks kedagi kaasata, siis küsin noorelt selleks enne nõusoleku.

Pikaajalise muutuse algus

Noorte heaolu spetsialisti amet on uus ja nõuab mitmekülgseid eelteadmisi. Ühtset kutset või mikrokraadi, mis kõik vajalikud pädevused kokku seoks, veel ei ole. See tähendab, et esimesed aastad peavad spetsialistid toetuma teineteisele, looma oma tööriistakasti – kombineerides koolitusi ja praktilisi kogemusi, et kogu Eestis pakutaks võimalikult kvaliteetset ja ühtset teenust. Tuleb ka märkida, et valdades ja linnades on olukord erinev. Kui näiteks suures linnas töötab mitu spetsialisti ning põhifookus on juhtumikorraldusel, siis valdades on nii ennetustöö, juhtumikorraldus kui ka võrgustiku eestvedamine noorte heaolu spetsialisti ülesanne.

Vajaduse korral käin noortega kaasas nii arsti juures, töötukassas, töö- ja sisseastumisvestlustel, eksamitel ning paljudes teistes kohtades, kus noor võib julgustust või tuge vajada.

Noorte heaolu spetsialistide töö on algusjärgus, kuid juba praegu on selge, et tegemist on pikaajalise muutuse algusega. Eesmärk on kasvatada noori, kes ei karda astuda iseseisvasse ellu, sest nad teavad, et turvavõrk on igas Eesti vallas olemas. Noored, kes oskavad unistada ja julgevad katsetada, sest nende kõrval on inimesed, kes usuvad nende potentsiaali. Noorte heaolu spetsialisti amet on tulnud, et järjepidevalt koos noortega areneda ja kasvada tugevaks tugisüsteemi haruks.

Elisabeth Gross on hingelt õppija ja õpetaja. Talle meeldib luua uusi lahendusi ja pakkuda oma töös mängulist kogemust, olgu selleks koolitus või võrgustikukohtumine. Ta naudib enesearengut, liikumist ja edasiviivat energiat. Noorte heaks ja koos noortega on Elisabeth töötanud 10 aastat. Mõlemad haridused ja noorsootöötaja 7. taseme on ta omandanud Tallinna Ülikoolis, noorsootöö (rak) ja noorsootöö korralduse (MA) erialal. Ta on õnnelik, sest on saanud noortega töötada erinevates keskkondades (koolis õpetaja, klassijuhataja ja sotsiaalpedagoogina, lasteaias õpetajana, noortekeskuses ja välismaal projektides noorsootöötajana), õppides noorte vajadusi laiemalt tundma ning mõistma eri rolle noore ümber. Ta tunneb tihti, et on noore ja teda ümbritseva maailma vahel tõlk, kes aitab kõike veidi paremini mõista

Illustratsioon: Sofi Ümarik