7 min
Henri Kõiv
digiajakirja MIHUS peatoimetaja
Statistikale otsa vaadates võib väita, et Eesti omavalitsustest kõige enam väärtustatakse noortevaldkonda Viimsi vallas. Kaevusime numbrite taha, et saada aimu, mis on Viimsi eduloo saladus.
Milline Eesti omavalitsus hoolib noortevaldkonnast kõige enam? Sellise küsimuse esitasin seda MIHUSe numbrit planeerima asudes, lootuses, et seda on lihtne välja selgitada: võta aga linna või valla eelarve lahti, otsi sealt üles õige eelarverida, jaga sealne summa elanike arvuga ning tulemus ongi käes. Probleem on aga selles, et eelarverida nimega „noortevaldkond“ pole võimalik kohalike omavalitsuste dokumentidest enamasti leida.
Siiski eksisteerib Eestis üks andmebaas, mis aitab sellele küsimusele vastata. Tegemist on lehelt minuomavalitsus.ee leitava noorsootöö teenustaseme kompleksmõõdikuga, mis hindab nii noortevaldkonna taristut (nt ruumide füüsiline seisund), teenuste kättesaadavust, süsteemset arendustegevust (nt koostöövõrgustikud, noorte kaasamine) ning noorte rahulolu ja osalust. Kokku sisaldab kompleksmõõdik 20 kriteeriumi, mille alusel omavalitsusi hinnatakse.
Kui vaadata möödunud aasta tulemusi omavalitsuste kaupa, siis ülekaalukalt kõige parem teenustase on Viimsi vallas, mis teenis viimati skaalal koguni üheksa punkti. Paremuselt järgmistes omavalitsustes oli teenustaseme hinnang juba kuus punkti ning Eesti omavalitsuste keskmine noorsootöö teenustase neli punkti. Viimsi on kõnealuses valdkonnas viimasel kolmel aastal olnud kõige eesrindlikum omavalitsus. Nende tulemuste põhjal võib julgelt väita, et kõige rohkem väärtustatakse noortevaldkonda just Viimsis. Üritasin välja selgitada, mis on sellise väärtusotsuse taga.
Minu teejuhiks sai Viimsi valla haridus- ja noorsootöö peaspetsialist Kadi Bruus. Kadi on Viimsi noortevaldkonnas toimetanud varsti pea veerand sajandit. Kui Kadi Viimsis oma tööd alustas, kujutas noortekeskus endast väikest tuba vallamajas. „Sel ajal küsisid väliskülalised meilt küll, et kas me vajame humanitaarabi,“ meenutab Kadi. Nüüdseks toimetavad noored ja noorsootöötajad Viimsis kolmel tänapäevasel pinnal. Lisaks on valminud Viimsi Artium, kus tegutseb kolm Viimsi huvikooli: kunstikool, muusikakool ja teaduskool.
Kadi Bruus: „Noorsootöö on Viimsi vallas pikalt olnud olulisel kohal. Ma pole pidanud vallajuhte eraldi veenma, et see on tähtis valdkond.“
Nii üritatakse käia ühte jalga peadpööritava arenguga, mis on Viimsit viimase 24 aasta jooksul iseloomustanud. 5000 elanikust on saanud 23 000, kellest väga suure osa moodustavad noored. Kadi nendib, et noorte rohkus on teinud tema töö mõnevõrra lihtsamaks: „Noorsootöö on Viimsi vallas pikalt olnud olulisel kohal. Ma pole pidanud vallajuhte eraldi veenma, et see on tähtis valdkond.“ Ta toonitab siiski, et Viimsi head tulemused on sündinud koostöös eri asutuste ja noortega töötavate spetsialistidega, ning vähem oluline pole ka noorte endi panus.
Retsept noorsootöö väärtustamiseks
Kadi tunnistab samas, et noorte suurest osakaalust üksi ei piisa. Ei piisa ka sellest, kui vallajuhid tõdevad, et noored on tähtsad. Kadi on kogenud, kuidas sõnades paljud kohalike omavalitsuste juhid väärtustavad noortevaldkonna esindajate mõtteid, kuid kui jõutakse konkreetsete ettepanekuteni, puudutagu need siis taristut, kvalifikatsiooni või palka, võib mõistmine ühtäkki kaduda. Kadil on aga selliste olukordade ennetamiseks oma retsept.
Esiteks soovitab ta noorsootöötajatel vaadata noortekeskusest kaugemale: „Noorsootöötaja roll on koostööle suunatud – sa kas kutsud ise võrgustikke kokku või oled olemasolevates võrgustikes kohal. Me peame ise rohkem rääkima, mida me teeme, ja olema algatusvõimelised, tuues oma ideid lauale ka vallajuhtide ees.“ Viimasest peab saama järjepidev tegevus.
Kadi on kogenud, kuidas sõnades paljud kohalike omavalitsuste juhid väärtustavad noortevaldkonna esindajate mõtteid, kuid kui jõutakse konkreetsete ettepanekuteni, puudutagu need siis taristut, kvalifikatsiooni või palka, võib mõistmine ühtäkki kaduda.
Kadi hinnangul tuleks noortevaldkonna arengule kasuks, kui kohalikud noorsootöö spetsialistid lähtuksid pikast plaanist. Ta toob Viimsi valla kogemusel näite, kuidas alguses oli noortevaldkonnal vallas eraldi arengukava, kuid nüüdseks on valdkonna eesmärgid valla arengudokumentidesse sisse kirjutatud. See on põimitud valdkondadesse, nagu keskkond, haridus, kultuur ja sport. Selline sildade loomine teeb ka noorsootööle kärpekääridega lähenemise otsustajatele keerulisemaks.
Retsepti teine koostisosa on noorte ja vallajuhtide regulaarne kokku toomine. Nii jõuavad noorte mured otse allikast otsustajateni. Viimsis on sellistel kohtumistel pikk traditsioon. Need said alguse veel enne, kui loodi noortevolikogu, kes praegu kohtub vallajuhtidega kord kvartalis. Kadi ütleb, et nendel kohtumistel on kõne alla tulnud paljud noorte jaoks olulised teemad, nagu ühistranspordi graafikud, koolitoit või vaba aja veetmise võimalused.
Kord kuus toimub ka noorsootöö ümarlaud, mida noored kutsuvad Viimsi noorte juttudeks. Sinna on kaasatud kõikide koolide õpilasesinduste esindajad, huvikoolide esindajad, noortekeskus, noortevolikogu ja teised noored, kes ei ole ühegi asutusega seotud, vaid lihtsalt tunnevad nende teemade vastu huvi. Lisaks saavad kord aastas Viimsi noored sõna sekka öelda Viimsi Innukate Ideede Diskussiooni (VIID) formaadis. „See on nagu osaluskohvik, kus saavad kokku noored, poliitikud ja ametnikud,“ selgitab Kadi, rõhutades, et nendel kohtumistel noori päriselt kuulatakse ja püütakse hiljem aruteludes välja tulnud kitsaskohti lahendada. Sellistel kohtumistel tajuvad otsustajad paremini ka mitteformaalhariduse mõju noorte arengule.
Kuhu edasi?
Kas lehel minuomavalitsuse.ee saavutatud kõrge skoor tähendab, et Viimsis on noortevaldkonnas ideaalmaailm saabunud? Kadi sellega ei nõustu. „Noored muutuvad, teemad muutuvad, huvid muutuvad – see valdkond on pidevas arengus,“ nimetab ta peamise põhjuse, mis ei võimalda loorberitele puhkama jääda. Aga Kadi teab juba praegu ka konkreetseid vajakajäämisi, mis noorsootöö teenuskvaliteeti Viimsis mõjutavad. Taristu ligipääsetavus, riskikäitumise ja õpiraskustega noorte arenguvõimalused, mobiilsete noorsootöötajate puudumine, loetleb ta mõned teemad, mis vajavad rohkem tähelepanu.
Kadi ütleb samas, et tema minuomavalitsus.ee järjestusel pingsalt silma peal ei hoia, sest sealsed andmed ei peegelda kogu tõde, kuna arvuline näitaja ei kajasta konteksti selle ümber. Aga milliseid mõõdikuid Kadi üldse jälgib, et oma tööle tagasisidet saada? Viimsis mõõdetakse sarnaselt paljude teiste suuremate omavalitsustega noortekeskuses kohalkäimist, malevas osalevate noorte arvu ning noortevolikogu kandidaatide ja erinevate tegevuste hulka. Lisaks on oluline suunanäitaja noorsootöös noortevaldkonna kvaliteedi korraldamise hindamine, mis seob omavahel kokku nii arvulised näitajad kui ka noorsootöö olustiku.
Viimsi vald on viimasel kolmel aastal eraldanud 10 000 eurot „Noorte oma eelarveks“, kuhu iga Viimsi noor vanuses 7–26 aastat võib esitada oma projekti.
Üks Viimsile eriomane mõõdik on aga „Noorte oma eelarvesse“ esitatud ideede hulk. Nimelt on Viimsi vald viimasel kolmel aastal eraldanud 10 000 eurot „Noorte oma eelarveks“, kuhu iga Viimsi noor vanuses 7–26 aastat võib esitada oma projekti. Instagramis saavad noored ise hääletada, millised projektid kuni 1000eurose rahastuse saavad. Raha on antud väga erinevatele ideedele – kepphobuste võistlusest kuni vaimse tervisega seotud vihikuteni.
Mõni võib siinkohal öelda, et Viimsi vald ongi Eesti üks jõukamaid omavalitsusi. Mis neil viga noortevaldkonda väärtustada, kui eelarves raha jagub. Kadi ütleb selgelt, et rahast üksi ei piisa: „Meie jõukus seisneb nendes inimestes, kes töötavad koos noortega, nende teadmistes, oskustes ja soovis töötada noortevaldkonnas.“
Keeled suhu ja Euroopasse!
Koos huvikoolide õpetajate ja treeneritega töötab Viimsi noortevaldkonnas pea 150 inimest. Uurin, kui lihtne on Viimsis hea noorsootöötaja leidmine. Kadi sõnutsi vahetuvad noorsootöötajat küll aeg-ajalt, kuid ta saab sellest aru. „Noortevaldkonna korraldus Eestis pole sellisel tasemel, et meil oleks kõigile 7. taseme noorsootöötajatele, kellel on magistrikraad, anda noortekeskuses pidevalt arendavat tööd ja palka,“ leiab Kadi. Kui arenguvõimalused puuduvad, siirdutakse näiteks haridusvaldkonda.
Kadi Bruus: „Meie jõukus seisneb nendes inimestes, kes töötavad koos noortega, nende teadmistes, oskustes ja soovis töötada noortevaldkonnas.“
Kadi leiab, et arenguvõimalusi tuleb ka ise otsida. Näiteks saab kaasa lüüa erialaliitudes, osaleda välisprojektides ning käia koolitustel Eestis ja välismaal. Ta on kogenud, kuidas isegi lühikesed väliskülastused või seminarid annavad uusi perspektiive ja aitavad edasi liikuda. „Väliskoostöö on aidanud ka vallajuhtidel mõista, et noortevaldkond on igal pool olemas,“ toob ta välja rahvusvahelise koostöö ühe boonuse.
Kadi sõnul ongi kõige tähtsam laiapõhjaline koostöö – üksi ei saavuta keegi midagi. Ta usub, et Viimsi kõrge skoori taga on eelkõige noortevaldkonna tuumikmeeskonna äärmine professionaalsus, ühtehoidmine ja koostöö väärtustamine. „Meie meeskonnas on imelised, valdkonda tundvad ja hingega asja juures olevad motiveeritud inimesed,“ ütleb ta lõpetuseks.
Illustratsioon: Sofi Ümarik