Sasha Milyakina
LGBTQ+ teismelise jaoks on kogukonnakeskus palju rohkem kui lihtsalt koht, kus hängida. Sageli, kui kodus puudub tugi, koolis esineb kiusamist ja õpetajad või tervishoiutöötajad ei näita üles piisavalt mõistmist, vajavad kväärnoored kohta, mida nad saaksid tõeliselt koduks pidada.
Alates 2022. aastast pakub Peemoti keskus Tartu LGBTQ+ noortele ja teiste marginaliseeritud kogukondade esindajatele turvalist ruumi, kus saab osaleda töötubades ja filmiõhtutel, leida toetust tugigrupis ning lihtsalt koos aega veeta – kõike seda tasuta, kaasa arvatud snäkid ja tee. See võib tunduda lihtne, kuid paljudele, kes tunnevad end ühiskonna poolt hüljatuna, tähendab see väga palju. Igal aastal külastab keskust üle 2000 inimese, kellest enamik on 15–25-aastased kväärnoored ja enam kui kolmandiku jaoks pole eesti keel emakeel. Samas on keskus avatud kõigile – olenemata vanusest või kuuluvusest LGBTQ+ kogukonda –, sest kõige olulisem on lugupidav suhtumine teistesse. Järgnevalt käsitlen turvalise ruumi põhimõtteid ja toon esile mõned kogukonna loomisega seotud proovikivid.
LGBTQ+ noorsootöö eripärad
LGBTQ+ noorsootöö eripära kujundab tugevalt vähemusstress, mis õõnestab usaldust ametlike institutsioonide vastu, olgu selleks kool, tervishoiuasutused või riigiametid. Näiteid leidub alates politseist, kes saadab kväärnoore tagasi vägivaldsesse perre, kuni õpetajateni, kes keelduvad kasutamast õpilase valitud nime. Kõik see muudab LGBTQ+ kogukonnakeskuse rolli ühtaegu äärmiselt väärtuslikuks, aga ka väga vastutusrikkaks.
LGBTQ+ noorsootöö eripära kujundab tugevalt vähemusstress, mis õõnestab usaldust ametlike institutsioonide vastu, olgu selleks kool, tervishoiuasutused või riigiametid.
Erinevalt tavapärastest noortekeskustest puudub LGBTQ+ kogukonnakeskuses sageli selge piir töötajate ja külastajate vahel. Peemoti keskuses, kus kaks inimest töötab osalise tööajaga ja üle kümne inimese panustavad vabatahtlikuna, on see piir sageli veel hägusam. Kui noorsootöötajad hoiavad tavaliselt professionaalset distantsi, siis LGBTQ+ kogukonna liikmeid seovad tihti sõprussuhted või isegi kuulumine samasse valitud perre (lähedased inimesed, keda peetakse hoolimata veresidemete puudumisest oma pereks). See tähendab, et peale külalistega suhtlemise ja ürituste korraldamise tuleb mõnikord ametlike kohustuste piiridest kaugemale minna – näiteks depressioonis kogukonnaliikme eest poes käia või temaga koos arsti vastuvõtule minna. Selline solidaarsus ja vastastikune toetus loob aluse turvalisele ruumile, mida krooniliselt diskrimineeritud inimesed hädasti vajavad.
Kogukonna loomine eeldab pidevat tööd iseenda ja üksteise harimisel piiride ja reeglite ning eksuaalsuse ja soo teemadel.
Samas teeb ilma selge hierarhia ja kindlate piirideta tihe kogukond ka lihtsamaks nende piiride märkamatult ületamise. Ühel korral tuli sekkuda vabatahtliku käitumise tõttu, mis ei olnud kooskõlas keskuse väärtuste ja turvalise keskkonna põhimõtetega, ning edasine koostöö vabatahtlikuga lõpetati. Olukorra lahendamiseks otsiti välist nõu ning korraldati vabatahtlikele koolitus, mis keskendus piiridele ja vastutusele noorsootöös. Nii eeldab kogukonna loomine pidevat tööd iseenda ja üksteise harimisel piiride ja reeglite ning seksuaalsuse ja soo teemadel.
Probleemide lahendamine
Peemoti keskus on algusest peale olnud mõeldud veidi teistsugusele sihtrühmale kui enamik Eesti LGBTQ+ projekte. Oli teadlik valik pakkuda ruumi seni tähelepanuta jäetud ja tihti nähtamatutele inimestele. Ööelu, meelelahutuse ja täiskasvanute teemade asemel on fookuses rahulikumad, introvertsemad noored, kes on sageli aseksuaalsed või lihtsalt vähem huvitatud seksiga seotud teemadest. Need noored eelistavad pigem nurgas raamatut lugeda kui klubis tantsida (kuigi ka seda tuleb ette). Samal ajal hõlmab keskuse tegevuskava ka seksuaaltervise ja vägivallaga seotud teemasid, mida käsitletakse koostöös partneritega. Näiteks keskuse pikaajaline partner Eesti HIV-positiivsete Võrgustik pakub materjale suguhaiguste kohta ja tasuta HIV-testimist. Samuti on praktilisi ja juriidilisi küsimusi käsitletud töötubades, mida korraldab Eesti Seksuaaltervise Liit nii vabatahtlikele kui ka külastajatele.
Peale eelmainitud tegevuste tagab Peemoti keskus, et kõik liikmed mõistavad turvalise ruumi reegleid, mis on ühiselt kokku lepitud, trükitud plakatitele ja flaieritele ning jagatud ka veebis. Reeglid julgustavad kõiki suhtuma teistesse avatuse ja lugupidamisega, vältima eeldusi, kaitsma privaatsust ning selgelt väljendama oma piire. Neid põhimõtteid toetavad ka praktilised vahendid, näiteks tasuta inglis- ja venekeelsed asesõnade rinnamärgid (eestikeelseid rinnamärke pole keele eripärade tõttu tarvis), mis aitavad külastajatel ja töötajatel ilma ebamugavate selgitusteta oma identiteeti edastada.
Reeglid julgustavad kõiki suhtuma teistesse avatuse ja lugupidamisega, vältima eeldusi, kaitsma privaatsust ning selgelt väljendama oma piire.
Konfliktide korral viidatakse reeglitele ja nende korduv eiramine võib kaasa tuua inimese püsiva eemaldamise keskusest (mida on Peemoti ajaloos juhtunud vaid kolm korda). Iga kogukonnaliige saab esitada ka veebi teel anonüümse teate, mida käsitletakse meeskonna koosolekul või vastutavate töötajate poolt. Tõsisemate rikkumiste, eriti võimaliku väärkohtlemise korral võtavad töötajad ühendust Lasteabi ja lastemajaga ning küsivad neilt nõu.
Sisemisi meetmeid täiendab süstemaatiline koostöö koolide, haiglate ja noortekeskustega. Peemoti keskuse esindajad tutvustavad regulaarselt oma tööd ning jagavad õpetajatele, tervishoiutöötajatele ja noorsootöötajatele tasuta rinnamärke, flaiereid ja kleebiseid, et nad saaksid nähtavalt väljendada oma toetust LGBTQ+ inimestele. Lisaks harib Peemot avalikkust sotsiaalmeedias ning osaleb poliitikakujundamises, panustades näiteks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi algatatud LGBTQ+ tegevuskava väljatöötamisse.
Kuidas muuta noortekeskusi LGBTQ+ inimeste jaoks sõbralikumaks?
- Kehtesta selged reeglid kiusamise ja diskrimineerimise vastu ning ole valmis sekkuma (eeskuju võib võtta Peemoti keskuse turvalise ruumi reeglitest).
- Kaasa LGBTQ+ kogukonna liikmed tegevuste planeerimisse ja elluviimisse.
- Vaadake koos temaatilisi filme, arutlege raamatute üle ja korraldage kohtumisi LGBTQ+ kogukonna esindajatega.
- Paku töötajatele koolitusi LGBTQ+ teemadel (nt Eesti LGBT Ühingu koolitused).
- Tee oma toetus nähtavaks – võta meiega ühendust, jagame meeleldi tasuta kleepse ja rinnamärke.
Sasha Milyakina on olnud keskuse vabatahtlik alates selle asutamisest. Ta tegeleb kõikvõimalike ülesannetega alates seinte puurimisest kuni kohtumisteni ministritega. Lisaks tegeleb ta Sashami nime all kunstiga ja töötab Tartu Ülikooli semiootika osakonnas teadurina. Ta kasvatab abikaasa Mašaga poega.
Illustratsioon: Masha Kanatova