4 min

Aleksei Jefimov
Tallinna mobiilse noorsootöö peaspetsialist
Illustratsioon: Luisa Harjak
Radikaliseerumise, grupisurve ja tõrjutusriskiga noored on reaalsus, millega Tallinna mobiilsed noorsootöötajad iga nädal kokku puutuvad. Tänavatel, parkides ja kaubanduskeskustes toimuvas välitöös pole lihtsaid vastuseid ega valmis lahendusi, küll aga on olemas üks kindel alus – kohalolu.
Kui noor ütleb, et vägivald on ainus viis, kuidas teda kuulda võetakse, ei ole mobiilse noorsootöötaja ülesanne hakata loengut pidama. Meie ei kasvata noori ümber, vaid pakume neile võimalust kogeda, et ka ilma vägivallata saab olla nähtud.
Grupisurve on üks keerukamaid väljakutseid tänavatöös. Noort ei pruugi vägivaldsete või äärmuslike ideede juures hoida usk, vaid hirm, et sõbrad reedavad, tõrjuvad või karistavad teda.
Sellises olukorras ei piisa lihtsast soovitusest „mine sealt ära“. Vajalik on järjepidev, usalduslik ja aus suhe, mis loob valikuvõimaluse. Meie töö on olla olemas, pakkuda tuge, tutvustada teisi võimalusi ning toetada noort sel teekonnal. Mõne noore jaoks olemegi ainus neutraalne täiskasvanu, kes teda kuulab. Iga edulugu algab esimesest kontaktist, mis annab noorele tagasi usu iseendasse.
Noort ei pruugi vägivaldsete või äärmuslike ideede juures hoida usk, vaid hirm, et sõbrad reedavad, tõrjuvad või karistavad teda.
Mobiilse noorsootöö keskne põhimõte on minna noorte juurde nii füüsilises kui ka digitaalses ruumis. Noorsootöötajad on kohal just seal, kus noored aega veedavad: tänavatel, bussipeatustes, haljasaladel, aga ka veebiplatvormidel, nagu Discord, Instagram ja Telegram. Kui tahame tegeleda veebis leviva radikalismiga, peame olema seal, kus noored juba suhtlevad. Mitte külalistena, vaid kohalolijate ja kuulajatena. Tuleb mõista reegleid, kultuuri ja noorte keelt. Nii nagu ei saa minna tänavale kamandama, ei saa ka netikeskkonnas noori õpetama hakata, enne kui on loodud kontakt.
Usalduse loomine on selle töö keskmes. Sildistamine, tühjad lubadused ja usalduse murdmine välistatakse. Kontakti ei väldita isegi siis, kui noortegrupp on seadusega vastuollu sattunud. Vastupidi – siis astutakse just samm lähemale. Tänaval maksab usaldus rohkem kui sõnad. Kui selle korra kaotad, võib olla hilja. Oluline on alustada sealt, kus ollakse teretulnud. Olgu selleks üksik rühmaliige või kogu seltskond.
Mobiilsed noorsootöötajad ei tee noorte eest otsuseid, vaid on olemas, kui noored on valmis neid ise tegema. Äärmuslikud või vägivalda õigustavad seisukohad ei tähenda, et noor oleks nii-öelda kaotatud juhtum. Tihti peegeldavad sellised vaated kogetud valu, tõrjutust ja kuulumisvajadust. Mobiilsed noorsootöötajad ei vaidle, vaid püüavad mõista. Väärtuskasvatus toimub läbi usalduse, mitte loengute, see on pikaajaline protsess. Tähtis on olla valmis kuulama ka keerulisi seisukohti ilma hukkamõistuta.
Ka digikeskkonnas kehtivad samad põhimõtted: noorte privaatsust ja suhtlusviise tuleb austada. Parem on küsida kui õpetada ja kuulata kui rääkida. Ainult nii sünnib usaldus ja kontakt, mis võib kasvada millekski rohkemaks.
Mobiilsed noorsootöötajad ei vaidle, vaid püüavad mõista. Väärtuskasvatus toimub läbi usalduse, mitte loengute, see on pikaajaline protsess.
Peale tänavatöö hõlmab mobiilne noorsootöö ka individuaal- ja grupitööd ning koostööd kogukonnaga. Töö ei alga probleemist, vaid võimalusest ennetada ehk märgata noort enne, kui mure muutub suureks. Sageli toimib mobiilne noorsootöötaja ühenduslülina noore ja teiste tugistruktuuride, näiteks kooli, lastekaitse või töötukassa vahel. Individuaaltöös lepivad spetsialist ja noor koos kokku fookuse ning töötavad eesmärgi nimel seni, kuni noor saab iseseisvalt edasi liikuda. Grupi- ja kogukonnatöö pakub aga korraga mitmele noorele kuuluvustunnet ja tähenduslikke kogemusi.
Mobiilse noorsootöö kogemus ütleb, et usaldus sünnib kohalolust ja järjepidevusest. Kontakt, mitte kontroll, on noorsootöö tuum. Mõnikord ongi kõige olulisem lihtsalt olemas olla, sest just sellest võib alguse saada muutus.