Kevadised rahastusvoorud tõid olude kiuste rohkelt taotlejaid

Mitmel moel erakordsetes oludes toimunud esimesed Erasmus+ ja Euroopa Solidaarsuskorpuse taotlusvoorud on nüüdseks selja taga ning aeg on tibusid lugeda. Uus programmiperiood algas hoogsalt nii haridus- kui noortevallas, kuigi ootuspäraselt laekus sel korral tavalisest vähem projektitaotlusi.

Kevadise vooru muutis nii agentuurile kui taotlejale keeruliseks kestev koroonapandeemia, mis on meie harjumuspärase elu viimase aastaga tugevalt ümber kujundanud, aga ka uute programmide lansseerimine. Kuigi tulemused selguvad alles suve lõpus, heidame pilgu esimese vooruga laekunud taotlustele.

Meie haridusasutused esitasid Erasmus+ programmis kokku 83 õpirändeprojekti, mille seast 43 on üld-, 17 kutse-, 15 kõrg- ja kaheksa täiskasvanuhariduse valdkonnast. Koostööprojekte laekus 48, neist 43 moodustasid suuremahulised ning viis väikeprojektid. Haridusprojekte toetatakse sellel aastal enam kui 17 miljoni euroga.

Haridusvaldkond jääb rahule

Erasmus+ ja Euroopa Solidaarsuskorpuse agentuuri haridusprogrammide keskuse juhi Anne Hüti sõnul võib nii Erasmus+ õpirände- kui koostööprojektide kevadise vooru tulemustega üpris rahule jääda, kuigi keerulise olukorra tõttu jäi taotluste arv tavapärasest tagasihoidlikumaks.

„Õpirändes rõõmustas uute tulijate rohkus üld- ja täiskasvanuhariduses. Kõrghariduses tegi heameelt, et taotletud õpirännete arv tõusis ja uus tegevus – põimitud intensiivkursus – on hästi omaks võetud,“ lisas ta.

„Ka koostööprojektide saak on rahuldav, eriti suurte projektide osas, kuid väikesemahulisi projekte taotleti siiski vähe,“ sõnas Hütt. Ta avaldas lootust, et sügiseseks taotlustähtajaks on vähema rahvusvahelise koostöö kogemusega asutused nii üld-, kutse kui täiskasvanuhariduses leidnud aja ja võimaluse tutvuda selle uue projektivormiga ja esitavad aktiivselt taotlusi. „Sügisel tuleb ilmselt ka õpirände lisataotlusvoor,“ avalikustas Hütt.

Noortevallas palju uusi taotlejaid

Noortevaldkonna projektitaotlusi  laekus kokku 38, nende seas 14 noortevahetust, seitse väikest ja seitse suuremahulist koostööprojekti, viis noorte osalusprojekti ja viis noorsootöötajate õpirändeprojekti. Lisaks esitati 28 Euroopa Solidaarsuskorpuse projekti, millest 17 olid kohalikud solidaarsusprojektid ning 11 vabatahtlik teenistus. Toetust jagatakse sel aastal 4,1 miljoni euro ulatuses.

Asjaolusid arvestades on see väga hea tulemus, leiab agentuuri noorteprogrammide juht Reet Kost. „Uue programmiperioodi käivitamine oli küllaltki rabe, info programmi ja projektide tingimuste kohta saabus üsna viimasel minutil,“ selgitas Kost.

Siiski on Kosti sõnul väga positiivne, et juba esimeses taotlusvoorus jõudis meile hulk noorte osaluse suurendamisele suunatud projekte. Kuivõrd see on nüüd oluliselt uuenenud ja laiem tegevusvõimalus, on uute projektide tekke ja arengu toetamine ning taotluseni jõudmine suur asi.

„Oli suur rõõm näha ka jätkuvalt kasvutrendi näitavat koostööprojektide taotluste hulka. Kiire sissevaade näitab, et seal on märgata uusi taotlejaid ja projekte, millel on otsene seos programmi läbivate prioriteetidega – kaasatus, digi- ja rohepööre.“

Sel aastal vähem taotlusvoorusid

Euroopa Solidaarsuskorpuse esimene taotlusvooru tulemusega võib Kosti sõnul samuti rahule jääda. Arvestades vabatahtliku teenistuse taotlusprotsessi muutumist, kus ebaselgust jätkus kõigile osapooltele, oli 28 projekti väga hea number.

„17 kohaliku solidaarsusprojekti tulemus on hea ja loodetavasti õnnestub neid ka toetada. Sellega valmistame rõõmu nii noortele, kui ka toetame nende arengut ja aitame kogukondadesse uut väärtust luua,“ loodab Kost.

Kuna sel aastal on varasemaga võrreldes noortevaldkonnas vähem taotlusvoorusid, tuleb nüüd ja sügisel eriliselt pingutada, et jõud kõigi Erasmus+ ja Euroopa Solidaarsuskorpuse võimalustega nii uute kui ka kogenud taotlejateni, et neid toetada ja aidata.

Tervisekriisist taastumisel on Kosti sõnul oodata õpirändeprojektide taaskäivitamist, mis võiks suurendada ka lühiajaliste õpirändeprojektide taotluste arvu kasvu teises taotlusvoorus.

„Teame hästi, et kuigi noortevaldkonnas tegutsemine on justkui välja pealt tuule püüdmine, siis tühi või tühine töö pole see mitte kunagi,“ ütles Kost.