2 min
Selle taskuhäälingu osa külaline on Ingi Mihkelsoo, kelle viimane töökoht oli Kiusamisvaba Kooli SA tegevjuht. Sellel suvel Mihkelsoo puhkab, kuid ka tema eelnevad ametid olnud tugevalt seotud ühiskonna mõistmise ja praktiliste lahenduste leidmisega. Ta ise toonitab, et on saanud aktivismi ja ühiskonda panustamise pisiku kaasa oma perekonnalt. Pole juhus, et ta juba 17-aastasena juhtis Silver Meikari 60-liikmelist kampaaniameeskonda.
Esimest korda välismaale – Saksamaale – kolis ta samuti koos perega juba kolmeselt. Juttu tuleb sellestki, kuidas tüdruk välismaal lasteaeda minnes kohanes, Eestisse tagasi igatses ning kuidas elas üle seda, kui perekond pärast mitut aastat uuesti kodumaale pöördus.
Et Mihkelsoo on ka ise lapsevanemana koos perega hiljem elanud Saksamaal, on tal hea võrdlusmoment, kuidas aeg ja lõimimismeetodid on edasi liikunud. Näiteks, kui tema võõras riigis umbkeelsena lasteaeda läks, oldi seal resoluutsed, et lapsel tuleb õppida ära uus keel, mitte vastupidi. Ent ta enda lapsele paluti lasteaeda kaasa anda kirjalikult eestikeelsed väljendid koos saksakeelsete tähendustega ning suisa „Sepapoiste“ eestikeelne tõlge. Seda lauldi lasteaias hommikuti mitmes keeles.
Aga mitte kõik pole tema sõnul Saksamaal parem. Näiteks on seal Eestiga võrreldes süvenenud enam arusaam, et naistel tuleb karjääri ja pere vahel valida.
Ka magistriastmes Erasmusega õpirändel käies valis Mihkelsoo saksakeelse keskkonna, sedapuhku küll Berni linnas Šveitsis. Tema jaoks oli valiku tegemisel väga oluline õppekava, nimelt sai ta seal tegeleda põhjalikult lõimumise uurimisega.
„Ma mõtlen sageli liblikatiiva efekti peale,“ ütleb Mihkelsoo. „Igas päevas on tohutult selliseid väikeseid momente, mis võivad edasist elu väga palju muuta.“ Küll aga teab ta kindlalt, et just rahvusvahelised kogemused on teda õpetanud kindlasti paremini kohanema ning muutusi mitte kartma. „Olen tänu sellele kindlasti rikkalikuma siseeluga ja inimesena kasvanud.“
Taskuhäälingut saab kuulata SIIT.