17.07.2018

Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi  värske analüüs Noorte Tugila logiraamatu 2015-17 andmete põhjal kinnitas, et noorte tõrjutust ehk eemalejäämist haridusest ja tööturult mõjutavad kõige enam lõpetamata haridus ja päritolu maapiirkonnast.

Kui poolik haridus on suurim riskitegur just nooremas vanusrühmas, siis päritolu maapiirkonnast on sagedasem mittetöötamise ja –õppimise põhjus kahes vanemas vanusrühmas.

Noorte Tugila programmijuhi Heidi Paaborti sõnul kinnitas analüüs, et viimastel aastatel ei ole olukord ühiskondlikus plaanis muutunud, sest nimetatud riskitegurid on olnud Noorte Tugila programmiga liitunud noortel sagedased kõigil kolmel aastal. “See viitab, et tuleks veelgi jõulisemalt üle vaadata, mida saaks teha, et maapiirkonnas elavad noored ei peaks töö, hariduse või tugiteenuste puudumise tõttu ära kolima vaid võimalused ja vajalikud teenused jõuaksid nende juurde. Nüüd, kui haldusreform on uued teenusepiirkonnad paika pannud, on arengukava valguses hea hetk noorte toetusvõimalused kaardistada ja vajadustele veelgi enam vastavaks arendada,” märkis Heidi Paabort.

Käesolev analüüs „Noortekeskuste logiraamatu „Noorte Tugila“ statistiliste andmete analüüsi aruanne: Programmis osalemise dünaamika aastatel 2016-2017“ jagunes kaheks osaks.

Aruande esimeses osas on kirjeldav ülevaade Noorte Tugila programmiga liitunud noortest ning nende struktuuri muutumise ajalisest dünaamikast. Lisaks kirjeldavale analüüsile võeti põhjalikuma vaatluse alla ka ajaline dünaamika – kui kaua noor osaleb programmis, millised on faaside pikkused, kes on need noored, kes suurema tõenäosusega võivad katkestada programmis osalemise. Teises osas on analüüsitud Noorte Tugila programmi tööprotsesside tulemuslikkust ja mõju.

Milliseid andmeid analüüsiti?

Analüüsi sisuliseks eesmärgiks oli välja selgitada Noorte Tugila programmis osalemise ajaline dünaamika – noorte programmis osalemise kestus erinevate faaside lõikes ja seda mõjutavad tegurid, samuti programmi eduka läbimise ja katkestamise tõenäosus ning seda mõjutavad tegurid.

Andmete aluseks on Noorte Tugila programmis kasutusel olev logiraamat, mis on seiresüsteem ja noorsootöötajate töövahend, kus talletatakse info ja nn märkamised programmis osalevate isikute kohta.

Analüüsi tulemused

Andmete põhjal saab öelda, et programmis osalevate noorte arv on märkimisväärselt kasvanud ning nende sotsiaalne profiil mitmekesistunud. Programmi üldine edukuse määr on kõrge. 80% programmist väljunud noored on leidnud omale sobiva lahenduse.

Noorte Tugila kvaliteedijuht Kerli Kõiv tõi välja, et võrreldes 2016. aastaga suurenes 2017. aastal neidude ja nooremaealiste kaasatus programmi, samuti on jõudsalt edenenud Põhja- ja Kirde-Eestis asuvate noortekeskuste tegevus. „On märgata, et neiud läbivad programmi kiiremini. Noormeeste puhul mõjutab programmi läbimise edukust ka vanus, kusjuures eelis on siin nooremaealistel. Programm läbitakse kiiremini siis, kui eesmärgiks on töö leidmine, järgneb hariduse jätkamine. Põhjus, miks kiiremini tööle jõutakse, võib olla sellest, et tööpakkumisi on aastaringselt, kuid koolidesse sisseastumine on siiski sesoonne. Sellises olukorras on heaks toeks kutseõppeasutuste talvised vastuvõtud või täiskasvanute gümnaasiumi paindlikkus. Samuti tähendab õppes osalemine just maanoorte jaoks ka elukoha muutusi ja sellest tulenevaid täiendavaid väljakutseid. Mida paindlikumaks ja mobiilsemaks suudaksime õppes osalemise luua, seda edukamad ja kiiremad võiksid olla ka lahendused,“ selgitas Kerli Kõiv.

“Meie kogemus näitab, et 75% noortest väljuvad programmist vähemalt kuue kuu jooksul. 25% osalevate noorte väljakutsed on aga kompleksemad ja on vajanud tuge kauem kui kuus kuud. Et neid toetatada tuleb võtta aega ning igale loole läheneda individuaalselt. Raport kinnitab, et selline lähenemine on olnud tulemuslik. “ lisas Heidi Paabort.

Taustainfo

Noorte Tugila programm käivitus 2015. aastal. Programmi eesmärk on toetada õppimise või töötamisega hõivamata noori – aastatel 2015-2018 kuni 8800 noort vanuses 15-26 eluaastat. Hetkel tegutsevad Noorte Tugila keskused 56 kohalikus omavalitsuses. Esimene Noorte Tugila programmi noortekeskuste logiraamatute aruanne, mis põhines 2016. aasta andmetel, valmis 2017. aasta kevadel.

2018. 31. jaanuari seisuga oli Noorte Tugila logiraamatus 4340 juhtumit ehk noort. Nendest 60% on liitunud Noorte Tugila programmiga 2017. aastal või hiljem.

Tugimeetme “Noorte Tugila” elluviimist rahastatakse haridus- ja teadusministri kinnitatud ning Eesti Noorsootöö Keskuse poolt elluviidava ESF kaasrahastatud programmis „Tõrjutusriskis noorte kaasamine ja noorte tööhõivevalmiduse parandamine“ kirjeldatud tegevuste raames.

Lisainfo: Heidi Paabort, +372 5809 1010, heidi.paabort@ank.ee