Noortevaldkonna ekspert Edgar Schlümmer: Euroopa noorsootöö arutelu vajab praktikute nägemust

Märtsis saab teoks algatus, mille nimel on noortevaldkonnas tööd tehtud kolm aastat. Tänu Erasmus+ programmi rahastusele asutatakse 19. märtsil Brüsselis toimuval seminaril Euroopa Noorsootöötajate Ühing (AYWA), mille sündimisele on õla alla pannud ka Eesti Erasmus+ ja Euroopa Solidaarsuskorpuse agentuur.

Küsisime noortevaldkonna eksperdi ning ühingu looja Edgar Schlümmeri käest asjatundja vaadet sellele, mis seisus on noorsootöö Eestis üldiselt ning miks on ühingu asutamine märkimisväärne ja vajalik samm edasi.

Paljudel inimestel pole seni aimu, millega täpselt noorsootöötaja tegeleb. Kas saaksite kolme lausega selgitada, mida noorsootöö endast täpsemalt kujutab?

Kahju, et vaatamata üle sajandi väldanud noorsootööle ja noorte osalusele ning rahulolule on Eestis veel endiselt inimesi, kes noorsootöö tähtsusest aru ei saa. Aga väga lihtsalt – noorsootöötaja võimestab noort inimest saamaks iseseisvaks ja parimaks iseendaks. Selles on noore jaoks nii õppimist, kogemist, turvalist eksimist, suhtlemist, otsuste ja valikute tegemist, mis on tema omad, mitte kellegi teise õigeks peetavad.

Kui ühtlane on noorsootöö tase Euroopas?

Samamoodi nagu paljudes teistes elusfäärides, on ka siin igal riigil, või pigem riikide gruppidel, oma arengulugu ning tänapäev, mis ka poliitilisel või ametkondlikul mõjul vahel muutub. Sellest, millised on need arengulood, on ilmunud mitu köidet sarjast “Noorsootöö Ajalugu” Euroopa Nõukogu ja Euroopa Liidu noortevaldkonna partnerlusprogrammi eestvõttel. Ühine on kõigil aga see, miks noorsootööd tehakse ja selleks on noor ning tema elukvaliteet. Iga noorsootöötaja jaoks on noor ja tema vajadused kesksel kohal.

Millega Eesti noorsootöö silma paistab?

Kuigi Eesti noorsootöös on märgata negatiivseid tendentse, nt viimaste arengustsenaariumide ja töötajaskonna uuringute põhjal, paistab siiski Eesti jätkuvalt silma oma mitmekesise, struktureeritud, kvaliteetse, suhteliselt laialdaselt kättesaadava ning õiguslikult tagatud noorsootööga.

Mis oleks ühiskonnas teisiti, kui noorsootöötajaid poleks?

Eesti üle sajandi vanune noorsootöö ajalugu vihjab, sarnaselt mitmele teisele riigile, et sellist ühiskonda nagu meil praegu on võimalik, ei oleks noorsootööta olemas. Veidi lahti seletatuna ning jättes kõrvale võimalike negatiivsete käitumismustrite ennetusega seonduv, ning keskendudes peamisele, väidan, et meie inimesed poleks nii aktiivsed ja pealehakkajad (uuringud on näidanud, et noorsootöös aktiivne olemine kandub edasi vanematelt lastele). Kodanikuühiskond ei pruugiks olla nii küps, sest noorsootöö on võimendanud ja teatud etappides ka eest vedanud selle arengut. Noorsootöö on pingutanud noorte hääle kuuldavaks tegemise ning noorte kaasamisega otsustesse, mille tulemus on näiteks suurem usaldus riigi vastu. Seda kinnitavad ka uuringud. Ilma noorsootööta poleks Eesti elu selline, nagu see on praegu.

Mis oleks teisiti siis, kui noorsootöös oleks rohkem ressursse?

Siis oleks rohkem kvaliteetset noorsootööd noorte hüvanguks ning noortel oleks enam põhjust enda elu vääriliseks pidada. Lühidalt: parem palk ja tunnustus tagaks projektipõhisuse vähenemist ning paremaid süsteemseid tulemusi. Näiteks, et iga noor sõltumata oma sünnikohast saaks valida oma huvidele vastava tegevuse, aga mitte, piltlikult väljendudes, vaid selle, mille huviala harrastaja elab lähedal ja oli piisavalt julge, et käivitada vastav huviring.

Millest noorsootöötajad enim puudust tunnevad?

Nii senine noorsootöö tekke- ja arengulugu kui praktika ning viimased uuringud näitavad, et noorsootöötajad teevad tööd missioonitunde najalt. See on inimestega töötamise puhul õige. Samas kaotame paljusid spetsialiste teistele valdkondadele, mis on avalikkuse ja poliitikute teravama pilgu all ning töötingimused on paremad. Loomulikult mängib rolli ka palk, ent ka tunnustamine, sest ei pea iga päev selgitama jälle ja jälle, millist head tööd noorega tehakse ja miks see vajalik on. Kõik meie ainsa varaga ehk inimvaraga töötavad kvalifitseeritud spetsialistid (õpetajad, sotsiaaltöötajad, treenerid, arstid jne) peavad saama head palka, sest investeering inimestesse on on investeering ühiskonda ning just see toob ühiskonnale rohkem tagasi.  Arvestades aga ränka palgalõhet sarnaste valdkondadega, vajavad noorsootöötajad palga osas veel kiiremat ja otsustavat järeleaitamist.

Mis on teie jaoks see sütitav element, mis teid noorsootöö juures paelub?

Noorsootöö on elustiil ja see ei sõltu ametist. Alates ajast, kui ma ise noorsootöötajaks hakkasin, kannustas mind soov luua noortele nendega koos selline keskkond, mis tekitaks noortes soovi Eestit edasi viia.

Milline on teie isiklik side loodava ühinguga?

Olles tegutsenud üle 20 aasta noortevaldkonnas nii Eestis kui rahvusvahelisel tasandil ning seistes noorsootöö arengu ja kättesaadavuse ning noorsootöötaja kutse väärtustamise eest, on seos noorsootöötajaskonna tugevdamiseks mõeldud organisatsiooni loomisega selgesti jälgitav. Lisaks olen üks Erasmus+ ja Euroopa Solidaarsuskorpuse agentuuri toetatud projekti eestvedajatest Eesti Noorsootöötajate Kogu poolt, tänu millele oli meil võimalik ka ühingu moodustamiseni jõuda.

Kellele on ühingut vaja?

Ühingu moodustamine on üpriski pika protsessi üks vaheetappidest ning eelkõige tuhandete Euroopa noorsootöötajate väljendatud vajaduse – suurema koostöö ja esindusühingu järele – praktiline väljendus. See peaks paremini toetama noorsootööpoliitika ning noorsootöö arengut ning elluviimist. Aastal 2020. kolmanda Euroopa Noorsootöö Konvendi resolutsioonis väljendasid noorsootöötajad seda väga selgelt. Ühingut moodustavad noorsootöötajate organisatsioonid näevad selle kasulikkust, mis ulatub kaugemale iseendast ja noorsootöötajate omavahelisest koostööst ning kutse väärtustamisest. Nimelt, soovitakse kujuneda oluliseks partneriks otsustajatele Euroopa tasandil noorsootööpoliitika kujundamisel, olla oluline häälekandja noorsootöö väärtustamise suurendamiseks, ning lõppudelõpuks seista hea noorsootöö kättesaadavuse eest igale Euroopa noorele.

Mis tänu ühingu moodustamisele loodetavasti edaspidi muutub?

Aruteludesse lisandub uus oluline ehk noorsootöö praktikute nägemus, sellest mida ja kuidas võiks noorsootöö ja meie noorte jaoks teha. Kindlasti soodustab taoline ühing koostööd eri riikide noorsootöötajate vahel, tugevdab noorsootöötaja professiooni ning pole vähem oluline, et tekib süsteemsem võimalus toetada noorsootöötajate ühinemist ning tugevuse kasvu ka teistes EU liikmesriikides ning kandidaatriikides, kus see veel pole tasemel.