Osalusprojekt kui teadlike kodanike kasvulava
Heaoluühiskonnas elades kipume vahel unustama, mis on see oluline vundament, millel tugineb inimõigusi austav ja avalikku arutelu toetav maailmakord – demokraatia. Seda iseloomustab tugev ja kaasav kodanikuühiskond, mis soodustab inimeste omaalgatuslikku koostööd, arutelu ühiskondlikult olulistel teemadel ja kodanike osalust otsustusprotsessides. Kuid demokraatiat ei tohiks kunagi võtta iseenesestmõistetavana.
Kas me teeme Eestis piisavalt selleks, et noortest saaksid vastutustundlikud kodanikud ja demokraatliku ühiskonna edasikandjad? Kes vastutab, et noortel oleksid vajalikud oskused, teadmised ja hoiakud, et rääkida kaasa neid puudutavate otsuste tegemisel ja võtta ise vastutust probleemide lahendamise eest? Me kõik. Alates kodust, koolist, vabaühendustest kuni Euroopa tasandi poliitikakujundajateni välja.
Milliseid võimalusi pakuvad osalusprojektid?
Erasmus+ programmi osalusprojekte saavad algatada nii noored kui ka erinevad MTÜd ja teised organisatsioonid, mis soovivad noori rohkem kaasata, pakkudes neile võimalusi ja pädevusi kodanikuühiskonnas või otsustusprotsessides osalemiseks.
Projekte saab ellu viia kohalikul tasandil või rahvusvaheliselt, kas ühe või mitme organisatsiooni poolt. Projektid võivad olla väiksed 3-kuulised algatused või kuni 2-aasta pikkused süsteemset muutust loovad projektid.
Osalusprojektis võib olla mitu erinevat tegevust. Tuleb ainult silmas pidada, et projekti eelarve on maksimaalselt 60 000 eurot ja põhiliseks sihtgrupiks on noored vanuses 13-30. Lisaks sellele on kvaliteetse osalusprojekti aluseks noorte aktiivne osalus projektis ja mitteformaalse hariduse põhimõtted.
Mida saab teha?
Allpool on toodud mõned näited, mida võib osalusprojekti raames teha, aga kindlasti pole see piirav – tegevuste formaat võib olla väga erinev ja ühes projektis võib kombineerida mitu erisugust tegevust. Peaasi, et projektil oleks selge seos vähemalt ühe eesmärgiga neljast:
1. Pakkuda noortele kodanikuühiskonnas osalemise kogemust ja võimalust selleks vajalikke oskusi õppida.
Kodanikuühiskonnas osalemise vorme ja viise võib olla väga erinevaid. Näiteks võib selle eesmärgi suunal kaasata noori vabaühendustesse, et nad mõistaksid kolmanda sektori olemust ja oma võimalusi ühiskonda panustamiseks. Samuti võib korraldada erinevaid simulatsioone ja debatte, mille käigus kujuneb noortel parem arusaam demokraatlike institutsioonide tööst ja võimalustest kaasa rääkida.
Koolid võiksid olla taotlejaks näiteks sellistele projektidele, mis aitavad parandada noorte kodanikuharidust koolis ja suurendada koolidemokraatiat. Formaalset ja mitteformaalset haridust saab projektides lõimida, et noorte kodanikupädevuste areng oleks terviklikum ja ei tugineks ainult ühiskonnaõpetuse tundidel. Kindlasti sobivad selle eesmärgi suunale ka kõik noorte omaalgatusel käivitatud ettevõtmised, et lahendada mõnda olulist ühiskondlikku probleemi ja õppida läbi isetegemise.
Väga vajalikud on ka tegevused, mis on seotud poliitilise osaluse ja valimistega: näiteks noorteinfo levitamine valimiste teemal, valimissüsteemi tutvustamine noortele ja nende kandideerima õhutamine. Samuti sobivad siia sündmused, mille eesmärgiks on survestada erakondade kandidaate noorte jaoks oluliste teemadega tegelema ja järeltegevused, et kontrollida, kas poliitikud noortele lubatust ikka kinni peavad.
2. Suurendada noorte teadlikkust Euroopa ühistest väärtustest ja põhiõigustest, võttes arvesse Euroopa noorte eesmärke [1].
Euroopa noorte eesmärke on kokku 11 ja need katavad palju erinevaid murekohti, mis mõjutavad eeskätt just noori ja nende tulevikku. Sealhulgas on näiteks sellised teemad nagu kaasav ühiskond, sooline võrdõiguslikkus, jätkusuutlik roheline euroopa, kvaliteetne haridus ja tööhõive. Osalusprojekti raames võivad näiteks huvikaitseorganisatsioonid korraldada konverentse või seminare, et kaasata noori nendel teemadel arvamust avaldama ja viia neid paremini kokku otsustajatega, et saavutada reaalset muutust valitud teemavaldkondades.
Selle eesmärgi suunal võib korraldada ka debatte Euroopa parlamendi valimistega seoses, viia läbi koolitusi inimõiguste teemal või tutvustada noortele Euroopa Liidu institutsioonide tegevust. Mõnes Euroopa riigis on toimivaks osalusvormiks näiteks demonstratsioonid ja protestid – miks mitte katsetada millegi hoopis teistsugusega, et tõmmata poliitikakujundajate tähelepanu noorte jaoks olulistele probleemidele.
3. Arendada noorte digi- ja meediapädevust, et tõsta nende võimekust demokraatlikus elus osalemiseks.
Osalusvormide muutumine aja jooksul suurendab väljakutset noorte kaasamiseks. Selle eesmärgi suunal saab näiteks välja töötada virtuaalset osalusvõimalust pakkuvaid lahendusi või kaasata noori online konsultatsioonidesse, et tuua noorte hääl paremini kuuldavale. Samuti sobivad siia näiteks noorteorganisatsioonide poolt korraldatavad meediakirjaoskuse teemalised noorte õpiränded, mille raames kohtuvad noored Eestist (või ka teistest riikidest), et arendada oma oskuseid tunda ära valeinfot ja propagandat ning õppida hindama austavat avalikku dialoogi.
4. Tuua noori kokku poliitikakujundajate ja ekspertidega erinevatel tasanditel.
Kohaliku, riikliku ja Euroopa tasandi otsustajad vastutavad selle eest, et noorte arvamust kuulatakse ja sellega arvestatakse neid puudutavate otsuste tegemisel. Vastutust aktiivse noorte osaluse eest ei saa panna noorte õlgadele, kui selle jaoks pole loodud lihtsaid ja läbipaistvaid koostöövorme. Selle eesmärgi suunal võivad näiteks kohalikud omavalitsused korraldada seminare noortega, et luua üheskoos toimiv mudel noorte osaluseks otsustusprotsessis. Samamoodi võivad noorte osaluskogud korraldada näiteks maailmakohvikuid, et uurida noorte arvamust kohalikul tasandil ja arendada koostööd erinevate partneritega (sealhulgas avalik, era- ja kolmas sektor), et mõni oluline noorte murekoht saaks lahendatud. Mõnes piirkonnas võib kogukonna ühendajaks olla ka noortekeskus, kes suudab erinevad osapooled ühise laua taha tuua ja üks-ühele dialoogi luua.
Kuidas rahastatakse?
Projekti rahastus on ühikuhindade põhine: eelarvet arvestatakse projekti perioodi, tegevuste arvu ja osalejate arvu järgi. See tähendab, et eelarve planeerimine ja hilisem aruandlus on võrdlemisi lihtne. Vajadusel saab eelarvesse lisada kaasamise toetuse vähemate võimalustega noorte jaoks.
Taotlustähtajad 2023. aastal on 23. veebruaril, 4. mail ja 4. oktoobril.
Kui märksõnad noored, kodanikupädevus ja demokraatia haakuvad teie missiooni ja tegevusega, siis võtke ühendust Erasmus+ noorteprojektide koordinaatori Karin Ööveliga (karin.oovel@harno.ee, tel 55919229), et arutada võimalikke projektiideid ja saada abi projekti esitamisel.
Samal teemal 
