3 min
RAY-võrgustik (Research-based analysis of European youth programmes) avaldas hiljutised Erasmus+ noorteprogrammi ning Euroopa Solidaarsuskorpuse tulemuste ja mõju rahvusvahelised uuringud, mis toovad välja mõlema programmi tugevused, puudujäägid ning arenguvõimalused. Uuringud kinnitavad, et mõlemad programmid aitavad suurendada osalust kodanikuühiskonnas ja avardavad osalejate mõttemaailma. Kõikide tulemuste nägemiseks loe täispikki raporteid, mis on leitavad artikli lõpus.
Uuringud valmisid 2023. aasta lõpus 32 riigi seas, sh Eestis. Koguti ligi 24 000 projektis osaleja ja üle 6 000 projektitiimi liikme arvamusi.
Mõlema programmi üks olulisemaid tugevusi on suutlikkus pakkuda turvalist keskkonda eri kultuuridega tutvumiseks. 92% Erasmus+ ja 91% Euroopa Solidaarsuskorpuse küsitluses osalenutest ütlesid, et programm on parandanud nende oskust suhelda inimestega, kellel on erinev kultuuriline taust. Lisaks tõid 80% Erasmus+ ja 81% Solidaarsuskorpuse küsitluses vastanutest esile, et on programmi kaudu muutunud empaatilisemaks.
Programmid aitavad noorsootöötajatel tugevdada oma tegevuste rahvusvahelist mõõdet. 90% Erasmus+ ja 87% Solidaarsuskorpuse programmide mõju-uuringus osalenud noorsootöötajatest kinnitasid, et on tänu programmidele paremini valmis rahvusvahelist koostööd arendama.
Noorsootöö kvaliteet ja osalusdemokraatia edendamine
Erasmus+ noorteprogramm võimaldab noortele keskkonda, kus saab praktiseerida aktiivset osalust demokraatlikus ühiskonnas. 85% programmi küsitluses osalenud noorsootöötajatest ütlesid, et on nüüd paremini võimelised arendama noorte poolt juhitud algatusi.
Veelgi enam, 89% tõi esile, et on õppinud paremini kasutama mitteformaalse õppe lähenemisviise. See tähendab, et noorteprogramm aitab kujundada teadlikke ja aktiivseid kodanikke, kes on võimelised juhtima protsesse ja võtma vastutust demokraatlikus ühiskonnas.
Vastanute hinnangul tugevdab Euroopa Solidaarsuskorpuse programm noore sidet kogukonnaga. 65% uuringus osalejatest tundis pärast projekti kogukonnaga suuremat seotust. Oluline on, et programm innustab noori jätkama vabatahtlikuna tegutsemist – 86% osalejatest jätkab ka pärast projekti lõppu.
Projektide seostamine demokraatia tugevdamisega vajab tähelepanu
Kõige olulisem väljakutse mõlemale programmile on demokraatlike praktikate mõtestamine ühiskondlikus võtmes. Kuigi 70% Erasmus+ küsitluses osalenud projektimeeskonna liikmetest uurisid projektides osalusega seotud teemasid, siis vaid 40% uuris osaluse rolli demokraatia kontekstis. Seega on vajalik luua tugevam seos poliitika kujundamise ja noorteprojektide vahel.
Programmid on jätkuvalt atraktiivsemad kõrgemalt haritud noorte seas, mistõttu võib vähemate võimalustega noorte kaasamine jääda väikseks. Uuringud näitavad ka, et projektimeeskonnad kipuvad alahindama just viimase grupi tegelikke vajadusi.
Pandeemia mõjud on jätkuvalt tuntavad. Noortetöö eelarved vähenesid pandeemia ajal keskmiselt poole võrra ning personalihulk ja vabatahtlike võimekus langesid.
Strateegiline mõju ja kvaliteedistandardid
Uuringu kohaselt vajab Erasmus+ noorteprogramm selgemat strateegiat poliitika mõjutamiseks ja sisuka ühiskondliku dialoogi loomiseks. Hetkel on vaid 8% uuringus osalenud projektidest panustanud koostöö tugevdamisse poliitilisel tasandil, võrreldes 33%-ga organisatsioonide tasandil.
Euroopa Solidaarsuskorpuse programmi suurimaks murekohaks on projektide kvaliteedi kõikumine. Näiteks 19% küsitluses osalejatest on täheldanud või kogenud probleeme turvalisusega, mis viitab vajadusele kehtestada ühtlasemad kvaliteedistandardid kogu Euroopa ulatuses.
Loe Erasmus+ programmi mõju rahvusvahelise uuringu täisraportit.
Loe Euroopa Solidaarsuskorpuse mõju rahvusvahelise uuringu täisraportit.
Kui sind huvitab lühem versioon, saad siit ülevaate peamistest järeldustest.