3 min
Möödunud nädalal, 1. aprillil kinnitas Euroopa Komisjon ametlikult nii Euroopa Solidaarsuskorpuse 2021–2027 vahehindamise kui ka Euroopa Solidaarsuskorpuse 2018–2020 ja Euroopa Liidu humanitaarabi vabatahtlike algatuse 2014–2020 lõpphindamised. Raportid kinnitavad programmi olulisust noorte kaasamise, sotsiaalse sidususe ning solidaarsuse edendamisel Euroopas.
Alates 2018. aastast on Euroopa Solidaarsuskorpus olnud noorte kodanikuaktiivsuse peamine edasiviiv jõud. Algatus pakub noortele võimalust osaleda vabatahtlikuna erinevates projektides nii üle Euroopa kui ka kaugemal. Tänaseni on programm andnud rohkem kui 100 000 noorele võimaluse panustada vabatahtlikuna ettevõtmistesse, mis tegelevad päevakajaliste probleemidega.
“Vabatahtlik tegevus väljendab solidaarsust ja on edasiviiv jõud positiivsetele muutustele. Selleks, et noorte kaasamine jätkuks nii ELi-siseselt kui ka väljaspoole, vajame tugevaid struktuure, tunnustust ja toetust. Investeerimine noorte vabatahtlikku tegevusse tähendab investeerimist kõigi noorte paremasse tulevikku,” ütles Glenn Micallef, Euroopa Komisjoni põlvkondadevahelise õigluse, noorte, kultuuri ja spordi volinik.
Muuseas on solidaarsuskorpuse projektid mänginud olulist rolli ka pandeemiaga toimetulekul, Ukraina toetamisel sõjas Venemaaga ja erinevate katastroofide tagajärgede leevendamisel. See näitab programmi asjakohasust ja kohanemisvõimet kriisiaegadel.
Programmi mõju on aastatega suurenenud
Hinnangute tulemused näitasid Euroopa Solidaarsuskorpuse tugevat mõju kaasamise, mitmekesisuse ja demokraatlikes protsessides osalemise edendamisel. Programmi mõju on kahekordistunud ning hoolimata inflatsioonist jätkuvalt kulutõhus.
Solidaarsuskorpuse programm on toonud paljude huvilisteni projekte, milleni muul moel poleks tõenäoliselt jõutud. Raporti kohaselt ligi 71% osalejatest ei oleks ilma sellise programmita sarnaseid võimalusi mujalt leidnud.
Samuti on tehtud edusamme seoses kaasamisega. Vähemate võimalustega noorte osalus on olnud kasvuteel. Kui 2018. aastal oli see 25%, siis 2023. aastal oli see tõusnud 40%-le.
Humanitaarabi tegevussuuna vastu on olnud suur huvi. Alates selle käivitamisest 2023. aastal on esinenud ligi 200 000 sooviavaldust, mis ületab tunduvalt saadaval olevaid kohti.
Väljakutsed ja parandamist vajavad valdkonnad
Kuigi programm on olnud märkimisväärselt edukas, tuuakse hinnangus välja ka valdkonnad, mida oleks võimalik veelgi parandada:
- Kaasamine – ebasoodsas olukorras olevate noorte parem teavitamine ja toetamine.
- Rahastamine – eelarve vastavusse viimine kasvava vajadusega, et säilitada laialdane mõju.
- Digitaalne tõhusus – IT-süsteemide parandamine ja halduskoormuse vähendamine.
- Geograafiline tasakaal – julgustada laiemat osalust kõigis Euroopa Liidu liikmesriikides.
- Kolmandate riikide kodanikud – kaaluda võimalikke parandusi viisakorralduses.
- Humanitaarabi tegevussuuna ühtlustamine – humanitaarabi tegevussuuna eesmärgi selgitamine ja selle vanusepiirangu ühtlustamine ülejäänud programmiga.
Loe raportit – Euroopa Solidaarsuskorpuse mõjuhinnang
Loe raportit – Euroopa Liidu humanitaarabi vabatahtlike algatuse (2014–2020) mõjuhinnang