Aasta noorte kaasaja VitaTiim aitab Narvas elavatel venelastel ja ukrainlastel üksteist mõista

Julia Dem (keskel).

Narvas enam kui 14 aastat tegutsenud MTÜ VitaTiim on andnud hindamatu panuse sealse noorsootöö arendamisse ja Ida-Virumaa noorte kaasamisse ning neile tegutsemisruumi- ja vabaduse andmisesse. Nüüd suunab VitaTiim tähelepanu sinna, kus seda eriti vaja on – Ukraina noorte ja laste lõimimisse Eesti ühiskonda.

Kaheksa aasta eest Ukrainast Narva kolinud Julia Dem on kogu oma töise elu panustanud noorte heaollu. „Me toetame noortealgatusi ja aitame neil oma häält leida,“ rääkis ta. Julia ei oska isegi täpselt öelda, kui paljude noortega VitaTiim tööd teeb. „Vahel tuleb peale kooli noortekeskusesse viis noort, aga mõnel üritusel on neid 50,“ rääkis ta.

Seejuures teeb VitaTiim palju tööd Erasmus+ programmi abil. Praegu on neil käsil mitu projekti, ent Julia jaoks on kõige olulisem rahvusvaheline osalusprojekt Sinu Mõju, mis sel aastal toimub juba kümnendat korda. Selle peamine eesmärk on toetada Ida-Virumaa noori kriitilise mõtlemise arendamisel ja julgustada neid otsuste tegemisel kaasa rääkima. „See on hästi põnev just selle poolest, et seda korraldavad noored ise. Eelmises Sinu Mõju projektis osalenud viivad nüüd ise läbi järgmise projekti,“ selgitas Julia Dem. „See projekt on hakanud elama täiesti oma elu, seda saab nüüd näiteks ka koolis valikainena võtta.“

Julia sõnul on Erasmus+ koostöö- ja osalusprojektide abil võimalik luua reaalset, silmnähtavat muutust. „Projekti tehes õpid väga palju iseenda, aga ka oma partnerite kohta,“ rääkis ta.

Kõik algab ideest

Julia arvates on projekti kirjutamisel kõige keerulisem osa hea idee väljatöötamine. „Minu meelest tulevad parimad algatused sellest, kui sa ise vaatad ühiskonnale otsa ja leiad kohti, kus sinul on võimalik sõna sekka öelda. Ja kindlasti ei tohiks kõrvale jätta ka oma personaalset huvi – su töö peab sind kõnetama, sest muidu ei suuda sa seda südamega teha,“ rääkis Julia. Kui fookus on olemas, tuleb ülejäänu väga sujuvalt. „Isegi partnerite leidmine,“ julgustas ta.

Praegu tahab Julia projektide abil keskenduda Narva jõudnud Ukraina sõjapõgenike aitamisele. Tal on selleks kaks tegevussuunda. Esmalt plaanib ta korraldada koolitusi noorsoo- ja haridustöötajatele, et nad oskaksid Ukrainast Eestisse saabunud noortega suhelda ning lahendada võimalikke konflikte vene ja ukraina noorte vahel. Teisalt tahab ta korraldada kogukondlikke üritusi ja koostegemisi, mis kaasaksid kõiki kogukonna liikmeid.

„Minu isiklik kogemus ukrainlasena Narvas  on näidanud, et inimesed ei tea, kuidas minuga rääkida või kuidas käituda, eriti oli seda muidugi tunda sõja alguses. Ning seda isegi pigem mitte noorte, vaid täiskasvanute poolt,“ rääkis Julia ning lisas, et see on ka üks põhjus, miks nad tahavad oma üritusi laiemale auditooriumile suunata.

Osalusprojekt Sinu Mõju.

Kuidas koos elada?

VitaTiimiga tegutsevad noored on Julia sõnul tolerantsed ja toetavad, aga vahel võib tekkida ebamugavaid olukordi, näiteks tuleb uus ukraina noor ning teda tervitavad 30 vene noort. Siis võib juhtuda, et tekib ebamugav olukord, sest noored ei tea, kuidas käituda – mõlemalt poolt,“ rääkis Julia.

Seetõttu on ta juba praegu organiseerinud mitmeid kohtumisi ukraina ja vene laste vahel, noorim osaline olnud kolme ja poole aastane, vanim 13. “Muidugi on need kohtumised pisut pingelised, aga tähtis on, et nad kõik näeksid, et mõlemad on inimesed, kel on samad väärtused, soovid, mõtted. Nad peavad omavahel suhtlema,“ rääkis Julia. “Tean juba mitut ukraina noort, keda ootame Sinu Mõju projekti, aga praegu on veel pisut vara, me peame andma neile aega sisseelamiseks,” selgitas ta.

Julial on juba kogunenud palju mõtteid, kuidas Ukrainat ka edaspidi läbi Erasmuse projektide aidata. “Ka partnereid on palju, sest ukrainlasi on nüüd igal pool üle Euroopa,” tõdes ta. Näiteks tahab ta korraldada tegevusi, mis aitaksid noori emasid, sest neid on Ukrainast põgenema sunnitud palju.

Strateegilise partnerluse projekt (YOU)th in the Moment – kohutmine partneritega Kreekast, Itaaliast, Lätist, Rootsist ja Ukrainast.

Eesti on saanud koduseks

Julia ise sattus Eestisse küllaltki juhuslikult. Teades, et ta tahab töötada noortevaldkonnas, aga tema kodumaal Ukrainas ei olnud noorsootöö veel vajalikul tasemel välja arenenud, tuli ta 2014. aastal hoopis Eestisse. “Baltikum ootas vabatahtlikke avasüli,” rääkis ta. “Aga ma ei teadnud Eestist mitte midagi.”

Ent Julia oli sel ajal 20, just lõpetanud ülikooli ning pea ees tundamtusse vette hüppamine tundus paeluva mõttena. Nii ta Eestisse jõudis, esmalt vabatahtlikuna ühte Narva lasteaeda, siis juba noorsootöötajana VitaTiimi. Narvas oma töise elu üles ehitamine läks Julial tegelikult üsna lihtsalt ning märkamatult hakkas ta sealsest kogukonnast väga hoolima.

„Arvasin alguses, et kui Ukrainas avatakse rahvuslik Erasmus+ agentuur, siis lähen sinna tagasi,“ rääkis Julia. See juhtus tegelikult juba mitme aasta eest ning sõjaeelseks ajaks tegutsesid riiklikult rahastatud noortekeskused üle terve Ukraina. Siiski jäi Julia Narva, sest Eesti ja siinne kogukond on saanud talle väga koduseks ning ta soovib, et ka sõja tõttu Eestisse põgenema sunnitud ukrainlased end siin teretulnuna tunneksid.

Järgmine Erasmus+ ja Euroopa Solidaarsuskorpuse programmide tähtaeg on 4. oktoobril. Selleks ajaks saab esitada projektitaotlusi nii noorte- kui ka haridusvaldkonnas.

MTÜ VitaTiim pälvis sel aastal Erasmus+ ja Euroopa Solidaarsuskorpuse agentuurilt hindamatu panuse eest kuldõuna ning silmapaistvaima noorte kaasaja tiitli. Samuti sai VitaTiim Erasmus+ õpirände akrediteeringu, mis annab tulevikus lihtsama ligipääsu programmi rahastusele ning Euroopa Solidaarsuskorpuse kvaliteedimärgise, millega saab saata noori välismaale vabatahtlikuks või neid siin vastu võtta.