Euroopa Solidaarsuskorpuse programmi 2023. aasta kokkuvõte

Euroopa Solidaarsuskorpuse toetatud projektide arvus pole aastaga toimunud hüppelist muutust. 2022. aastal   esitati kokku 54 taotlust, neist toetati 44 ning 2023. aastal esitati kokku 52 taotlust, millest toetuse sai 39.

Küll aga on kasvanud konkurents taotluste vahel. 2022. aastal oli projektide keskmine edukus 81% ning möödunud aastal oli 75%. Mõnevõrra on aastaga kahanenud esmataotlejate protsent. Aastal 2022 oli esmataotlejaid 22 ehk 50% kõigist taotlejatest, aastal 2023 olid need arvud vastavalt 18 ja 46%.

Euroopa Solidaarsuskorpuse programmijuht Anni Tetsmann tõi välja, et projektide omavahelise tihedama konkurentsi puhul tuleb läbi mõelda, milline on noorte endi roll projekti elluviimisel, kuidas on toetatud nende õpiprotsess ning millised on oodatavad tulemused ja kuidas aru saada, et soovitud tulemus on saavutatud. “Oluline on oma idee kirjeldada selgelt ja oma sõnadega, mitte üleliia uhkeid väljendeid ja termineid kasutada. Eeskätt soovime meie teada, miks on vaja projekti ellu viia ja mis selle tulemusel muutub,” selgitas Tetsmann.

Täpsuse huvides on oluline mainida ka, et aasta 2022 oli Euroopa noorteaasta, mille raames eraldati rohkem raha toetusteks, millest tulenevalt oli edukusprotsent kõrgem.
Lisaks oli 2023. aasta üleminek Covidi-perioodist, mil korduvtaotlejad said oma varasemad projektid lõpetatud ja asusid uuri projekte ellu viima.

Eelarve

Aastaga kasvas projektidele eraldatud eelarve 200 000 euro võrra. Aastal 2022 eraldati Solidaarsuskorpuse projektidele 1,14 miljonit eurot ning möödunud aastal 1,34 miljonit eurot.  Märkimisväärselt suurema osa eelarvest moodustasid mõlemal aastal vabatahtliku teenistuse projektid, kusjuures ka eelarve kasvu vedasid möödunud aastal vabatahtliku teenistuse projektid. Solidaarsusprojektide eelarved jäid mõlemal aastal samasse suurusjärku.

Maakondlik jaotus

Kõige rohkem ESK vabatahtliku teenistuse projekte viidi kahel möödunud aastal läbi Harjumaal, Tartumaal ning Ida-Virumaal. Hiiumaal, Järvamaal ning Põlvamaal aga ei ühtki. Oluline on välja tuua ka, et vabatahtliku teenistuse projektis osalemiseks peab organisatsioonil olema Euroopa Solidaarsuskorpuse kvaliteedimärgis. Hiiumaal ja Põlvamaal ei ole tänase seisuga kahjuks ühtegi organisatsiooni, kellel oleks kvaliteedimärgis ja kes saaks vabatahtlikke vastu võtta. Seevastu Harju-, Tartu- ja Ida-Virumaal on palju organisatsioone, kellel on kvaliteedimärgis vabatahtlike vastu võtmiseks ning igas maakonnas on ka juhtorganisatsioon, kes koordineerib vabatahtliku teenistuse projektide elluviimist.

Infograafikul on kujutatud 2022. ja 2023. aasta toetatud vabatahtliku teenistuse projektide jaotus erinevates Eesti maakondades.

Infograafikul on kujutatud 2023. aasta toetuse saanud solidaarsusprojektide arv erinevates Eesti maakondades.

Kõige rohkem viidi neid läbi Tartu maakonnas, seejärel Harjumaal ning Võrumaal. Seitsmes maakonnas ei viidud möödunud aastal läbi mitte ühtki solidaarsusprojekti. Üle-eelmisel aastal ei viidud samuti seitsmes Eesti maakonnas läbi mitte ühtki solidaarsusprojekti ning kahel aastal on kattuvaid maakondi kuus. 2022. aastal viidi Ida-Virumaal läbi 4 solidaarsusprojekti, eelmisel aastal aga mitte ühtki. Küll aga viidi eelmisel aastal läbi üks solidaarsusprojekt Raplamaal, kus 2022. aastal ei viidud läbi ühtki solidaarsusprojekti.
Tuleb välja tuua ka, et solidaarsusprojektide erinevus johtub sellest, et kui toetus saadi 2022. aastal, siis võisid projekti tegevused jätkuda ka 2023. aastal ja sellest tulenevalt 2023.aastal toetust ei küsitud. Lisaks on solidaarsusprojektide puhul oluline roll noortel vanuses 18-30 aastat ja mõnes piirkonnas on küll huvi tuntud, aga ei ole sellesse vanusegruppi kuuluvaid noori, kes oleksid huvitatud projekti elluviimisest.

Akrediteeringud ja asutused

Nagu infograafikult näha, on kahel viimasel aastal vabatahtlikke enim kaasavate organisatsioonide seas enim neid, kes on seotud noorsootöö või haridusega. Eesti 169 akrediteeritud organisatsioonist olid kahel viimasel aastal aktiivselt kaasatud 84.

Infogrammil on kujutatud, milliste asutuste vahel jaotus ESK-i toetus vabatahtliku teenistuse projektidele viimasel kahel aastal.

Nagu näha, pole murrangulisi muutuseid toimunud. Selle põhjus peitub kvaliteedimärgise olemasolus – uusi organisatsioone, kes oleks kvaliteedimärgiseid taotlenud, ei ole viimasel paaril aastal oluliselt lisandunud ja aktiivsed on need, kellel kvaliteedimärgis juba olemas on.

Infogrammil on kujutatud, milliste asutuste vahel jaotus ESK-i toetus solidaarsusprojektidele viimasel kahel aastal.

Paistab silma, et toetus on muutunud mitmekesisemaks. Lisandunud on uut tüüpi asutusi ning vähenenud on noorsootööasutuste hulk toetusesaajate seas. Positiivne on, et solidaarsusprojekte viivad ellu erinevat tüüpi organisatsioonid, kus noored tegutsevad. See näitab, et teadlikkus solidaarsusprojektidest on laienenud.

Programmi prioriteedid

Märgatavalt kasvas möödunud aasta toetatud projektide prioriteetide seas noorte osalus demokraatias ja kodanikuaktiivsus ning keskkond ja kliimamuutuste vastu võitlemine, oluliselt vähem oli aga kaasamise ja mitmekesisuse prioriteediga toetatud projekte. Anni Tetsmann tõi välja, et solidaarsuskorpude projektid reageerivad ühiskondlikele väljakutsetele. “Aastate lõikes on näha, et tegemist on hea meetmega, mis aitab reageerida erinevatele probleemidele – näiteks Covidi ajal keskendusid paljud projektid digipädevuste arendamisele, Covidi järgselt vaimsele tervisele ja suhtluspädevuste arendamisele, Ukraina sõja raames Eestisse saabunud ukrainlaste toetamisele,” lausus ta.

2023. aasta koolitustegevused

Möödunud aastal viis Euroopa Solidaarsuskorpus läbi 39 peamiselt noortele suunatud koolitust, milles kokku osales 521 inimest. Eestis viidi läbi 2 suuremat rahvusvahelist sündmust. Õpirännet viidi läbi 7 korral ning Eestist osales neis 13 inimest.

Projektitegija kommentaar

Võru HUUBi tegevjuht, Võru Linnavolikogu liige ning Võru linna noorte komisjoni esimees Emil Aništšenko on korduvalt solidaarsuskorpuselt erinevate projektide tarbeks toetust taotlenud. Aništšenko sõnul on solidaarsusprojektid andnud Võru HUUBile ettevõtlike noori, kes siiani toimetavad ja panustavad kogukonna heaolusse. Samuti on projektid andnud võimaluse võimestada ettevõtlikke noori ja toetada nende arengut läbi enda projekti elluviimise.

Aništšenko soovitab neil, kes kahtlevad, kas projekt kirjutada või mitte, seda kindlasti siiski teha.  “Alguses tundub õudne küll, aga kui valmis saab, siis oled ise rahul tehtuga. Kui sa juba kahtled, et kas peaks äkki kirjutama, siis kindlasti proovi järgi, sest niisama istudes ei saagi midagi uut teada ja oled muidu kogemuse võrra vähem,” lisas ta. “Tulevikus kavatseme ise kindlasti programmis veel osaleda,” lisas ta.

Erasmus+ kaardirakenduselt saab täpsemalt uurida, millised projektid on toetuse saanud SIIN.
Kusjuures, projekte saab otsida nii valdkonna, programmi, tegevuse, prioriteedi, maakonna, omavalitsuse, perioodi või aasta kaupa.

Täispika 2022. ja 2023. aasta solidaarsuskorpuse programmi projektide infogrammiga saab tutvuda SIIN.

Et olla kursis Erasmus+ noortevaldkonna või Euroopa Solidaarsuskorpuse ürituste, koolituste ning taotlusvoorudega, saab meie uudiskirjaga liituda SIIN.