Ühiskonnakujundajad: Eesti õpilaste kodanikuhariduse hoiakud ja teadmised

Eesti on osalenud IEA rahvusvahelises kodanikuhariduse uuringus (ICCS) alates 1999. aastast. Uuring “Noorte hääl demokraatia kriisis: kodanikuhariduse väljakutsed” annab ülevaate 8. klasside õpilaste kodanikuhariduse- ja ühiskonnaalastest teadmistest ja hoiakutest ning ühiskondlikust osalusest rahvusvahelises võrdluses. Just needsamad noored
kujundavad meie riigi tulevikku ja nii annab käesolev uuring meile ka aimu, kuidas 30 aastat peale põhiseaduse vastuvõtmist sinna kirja pandud põhimõtted on paberilt ellu ärganud. Täispika uuringuga, sh järelduste ja soovitustega, saab tutvuda SIIN.

2022. aasta uuringus osales 254 Eesti kooli, 3961 õpilast, 1721 õpetajat ja 135 koolijuhti
(põhiuuring ja tugiuuring). Alljärgnevalt saab tutvuda Eesti uuringust välja joonistunud üldiste hoiakutega.

ÕPILASTE HOIAKUD DEMOKRAATIA SUHTES

• Õpilased peavad kõige suuremaks ohuks demokraatiale meediavabaduse piiramist
• Poisid peavad jõulist sekkumist demokraatia toimimisse vähem ohtlikuks
• Kõrgema ühiskonnaalaste teadmiste tasemega õpilased tajuvad demokraatiale ohtlikke olukordi teravamalt
• Eesti õppekeelega kooli õpilased tajuvad ohtusid demokraatiale tunduvalt teravamalt kui vene õppekeelega kooli noored

ÕPILASTE HOIAKUD DEMOKRAATIA SUHTES – USALDUS

Kõrgema ühiskonnaalaste teadmiste tasemega õpilaste usaldus riigiinstitutsioonide osas on suurem. Õpilased pigem usaldavad õpetajaid. Keskmisest kõrgem on usaldus ka EL institutsiooonide vastu

Eesti õpilased usaldavad kõige enam:

•  teadlasi (80%)
• Eesti kaitseväge (76%)
• politseid (73%)

Ja kõige vähem:

• sotsiaalmeediat (28%)
• erakondi (33%)
• inimesi üldiselt (33%)

KOOLIKESKKOND

•  Eesti õpilased hindavad koolikeskkonda ja suhteid õpetajatega heaks
• Samas vaid 69% usub, et õpetajaid huvitab nende heaolu
• Vene õppekeelega koolide õpilased hindavad suhteid oluliselt kehvemaks
• Suhteid koolikaaslastega hinnatakse pigem positiivseks, kuid viiendik õpilastest tunneb hirmu koolikiusu ees
• 80% õpilastest usub, et õpilaste osalemine kooli otsustusprotsessides muudab kooli paremaks
•  Samas vaid 54% õpilastest on kogenud, et nad saavad mõjutada kooli puudutavaid otsuseid
• Eesti noorte koolisisene osalusaktiivsus (nt osalemine õpilasesinduse valimistel ja kandideerimine õpilasesindusse) on langustrendis

JÄTKUSUUTLIKU ARENGUGA SEOTUD TEADLIKKUS JA HOIAKUD

•  Noorte keskkonnateadlikkus ning mure keskkonna ja globaalprobleemide pärast on kasvanud
• Riikide võrdluses on keskkonnateadlikkus seoses kliimamuutustega enim paranenud Itaalia (31%) ja Eesti (21%) noorte seas

Tuleviku pärast muretsevad rohkem:

•  Tüdrukud
•  Eesti õppekeelega koolide õpilased
•  Kõrgema ühiskonnaalaste teadmiste tasemega õpilased

ÕPILASTE HOIAKUD VÕRDÕIGUSLIKKUSE SUHTES

• Positiivne seos kõrgema teadmiste taseme ja positiivsema suhtumise vahel
• Soopõhiselt suured erinevused Balti riikide lõikes
• Eesti poiste näitaja on allapoole ICCS keskmist
• Balti riikide õpilaste madalam teadmiste tase ja mittetoetav suhtumine võrdsuse teemadesse on omavahel tugevalt seotud
• Tüdrukute hoiakud on igas küsimuses liikunud toetavamas suunas, poiste hoiakud on teinud
  hüppe negatiivses suunas

IEA 2022. aasta rahvusvahelise kodanikuhariduse autorid on Tallinna Ülikoolist Meril Ümarik, Maarja Tinn, Tõnu Idnurm, Hanna-Liis Kaarlõp, Tanja Dibou, Karolin Mäe, Imbi Henno, Triin Lauri
ning Estonian Business School-ist Kaire Põder. Aruande koostamist ja väljaandmist korraldas Tallinna Ülikool Haridus- ja Teadusministeeriumi rahalisel toetusel. Uuringu Eesti-poolne koordinaator ja aruande toimetaja on Meril Ümarik ning aruande kaastoimetaja Maarja Tinn.