Lianne: “Mitteformaalõppe tunnustamine ja väärtustamine on igaühe vastutus”

Konverents mitteformaalõppe väärtustamisest ja tunnustamisest toimus 4.-7. detsembril 2023. aastal Zagrebis, mis oli sel ajal tulvil jõuluootuslikku siginat-saginat, väljendudes eeskätt kesklinnas paiknenud laadaalas.

Eestist osales konverentsil neli esindajat, kellest üks töötab üldhariduses, üks noorteühenduses, üks noorsootöötajate katusorganisatsioonis ning üks ülikoolis. Nii toodi juba ainüksi ühest riigist erinevate valdkondade teadmine kokku.

Fotol (autor: konverentsi ametlik fotograaf) vasakult Kristiina Pernits (SALTO Training and Cooperation Resource Centre), Olga Žukova (Narva Pähklimäe Kool), Aleksandr (MTÜ Noortevahetuse Arengu Ühing EstYES), Lianne Teder (Tallinna Ülikool), Heili Griffith (Eesti Noorsootöötajate Kogu)

Rääkides mitteformaalõppe tunnustamisest ja väärtustamisest tutvustati osalejatele Bonni protsessi, mille kokkulepete järgimisega ka Eesti tugevalt seotud on.  Kahte tihedasse konverentsipäeva oli mahutatud olemasolevate praktikate tutvustamine, konverentsil osalejate ühise teadmise loomine ning maade või regioonide omavaheline koostöö.

Mitteformaalõppe tunnustamisest rääkides lähtutakse kokkuleppeliselt neljal tasandil toimuvast tunnustamisest – individuaalne ehk ise tunnustamine (i.k. self-recognition), sotsiaalne ehk teiste poolt tunnustamine (i.k. social recognition), formaalne ehk ametlik tunnustamine (i.k. formal recognition) ning poliitiline ehk õiguslikes ja ühiskondlikes arengudokumentides kajastuv tunnustamine (i.k. political recognition).

Konverentsil räägitus oli palju äratundmisrõõmu, kus mitteformaalõppe tunnustamise ja väärtustamisena sai käsitleda tegevusi, mida oma professionaalses töös ei osanud sellega otseselt seostada. Näiteks Eesti Noorsootöötajate Kogu poolt pakutavat kootside panka võib käsitleda olulise vahendina, mis toetab õpitu tunnustamist õppija enese poolt. Formaalse tunnustamisena on Eestis kutse- ja kõrgkoolides hästi juurutatud, üldhariduses küll veel vähem rakendatud VÕTA ehk varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise süsteem. Mitmeid näiteid püüetest noorsootöös ja mitteformaalõppes omandatud teadmiste ja oskuste arvestamiseks formaalhariduses on meil toodud NOPIKus või Kogukonnapraktikas, mis nüüd Vabaühenduste liidult EMSL antud Eesti Noorteüheduste Liidu koordineerida. Poliitilise tunnustusena oleme Euroopa riikide seas heas positsioonis oma noorsootöö seadusega (juba 1999. aastast) ning eraldi riiklike noortevaldkonna arengukavadega, rääkimata eraldi osakonnast HARNOs jne. Sotsiaalse tunnustusena saame käsitleda noorsootöö kutsestandardit ning erialaõpingute võimalusi kõrghariduse tasemel. Mitmed riigid, sh konverentsil vastava huviga osalenud Norra delegatsioon püüdlevad selle poole, et noorsootöö alane kõrgharidus ka nende riigis kättesaadavaks saaks.

Eesti osalejate ühistöö konverentsil: sammud mitteformaalõppe tunnustamise kavandamiseks (06.12.2023).

Palju on veel aga teha ka meie kogukonnas. Planeerisime osalejatega mõned sammud, mida saame teha, et aidata kaasa mitteformaalõppe suuremale tunnustamisele ja väärtustamisele. Konverentsil osalejad tõdesid, et mitteformaalõppes omandatu tunnustamine ja väärtustamine on igaühe vastutus, võtsime selle omaks ning hakkasime realistlikke ja pisut utoopilisi unistusi kirja panema. Näiteks leidsime, et

• tunnustamise ja kommunikatsiooni teemal peaks tegutsema riiklikul tasandil, nt HARNO juures töögrupp, kes paneb kokku ka valdkondliku kommunikatsioonikava, sh
  • aktiivne suhtlus meediale püsivalt info edastamiseks,
  • meil peaks olema riiklikult ühtne tunnuslase, mida iga organisatsioon saab lisada oma pressile saadetava info juurde,
  • vajalikud on noortevaldkonna kõneisikud meedias professionaalse selgituse andmiseks noori puudutavatel teemadel,
  • laiemalt peaks olema tutvustatud noorsootöö edulood,
  • info noortevaldkonna kohta peaks olema hõlpsalt leitav ka laiemale auditooriumile, k.a. hariduse valdkonna spetsialistidele,
• erinevate organisatsioonide vaheline koostöö teemavaldkondade kaupa, nt kaasamine, motiveerimine jms.,
• argumenteeritud valik üldoskustega ning spetsialiseerunud noorsootöötaja vahel (i.k. generalist versus specialist),
• teadus- või uurimispõhised tulemused, mida meedias avaldada,
• teiste sektoriteni jõudmine, teiste valdkondade professionaalide kaasamine,
• tõhusate meetodite leidmine sihtgrupi kaasamiseks Erasmus+ koostöösse.

Konverentsil osalejate ühisfoto.

Erasmus+ riiklike agentuuride koostöös korraldatud sündmused teeb erakordseks võimalus vahetada mõtteid ja luua kontakte teiste riikide valdkondlike töötajatega. Tulin konverentsilt tagasi konkreetsete koostööplaanidega 2023. aastaks ning mitmete ideedega, mida teiste riikide kolleegidelt inspireerituna plaanin oma töös ellu viia, viies seega konverentsilt saadud teadmised laiemalt noorsootöötajate kogukonda, eelkõige Tallinna Ülikoolis õppivate noorsootöö tudengiteni. Aitäh võimaluse eest professionaalseks kasvuks!