Tartu Noorsootöö Keskus: “Kaasatus ei ole illusioon”

Just sellist pealkirja kannab Erasmus+ projekti “Inclusion is On 2021-2024″ ühe tulemina valminud neljast episoodist koosnev taskuhääling (ing k. “Inclusion is not an illusion”).

See tunnuslause iseloomustab hästi ka tervet projekti, sest kõikide noorte kaasamine vaba aja tegevustesse ja ühiskonda laiemalt, mis oli projekti peamine teema, ei ole alusetu lootus või täitumatu unistus – vaja on lihtsalt täiendada enda teadmisi ja julgelt peale hakata.

Projekti eestvedaja oli Nuorten Akatemia Soomest ja projektipartnerid lisaks Tartu Noorsootöö Keskusele olid The Finnish Youth Association Soomest, Radio- R Tšehhist, Federation of Children´s and Youth Municipal Councils Ungarist, Le Discipline Itaaliast ning Croatian office for Creativity and Innovation Horvaatiast.

Neli projektiväljundit

Projektiperioodi vältel toimus partnerriikide noorsootöötajatele viis koolitust, mis käsitlesid kaasamist läbi erinevate vaatenurkade. Kuigi projektis osalenud organisatsioonid on väga erineva taustaga, siis tegutsevad nad kõik noorsootöö valdkonnas ja olenemata oma asukohariigist, on tegelikud probleemid väga sarnased. Näiteks tõid partnerriikide esindajad ühiste murekohtadena välja, et noortel puuduvad teadmised vaba aja veetmise võimaluste kohta, noorsootööasutused pole füüsiliselt ligipääsetavad ja nendes ei ole erivajadustega noortele sobivaid vahendeid ning noored ei tunne end seal turvaliselt.

Tuginedes kogutud sisendile ja koolituste tulemustele, valmis neli projektiväljundit:

• heade praktikate kogum
• innovatsioonimudel
• noorsootöötajate koolitusmudel
•  taskuhääling

Projektipartnerite tagasisideringis nõustusid partnerid, et valminud materjalidel on suur kasutuspotentsiaal, kuna need on põhjalikud, kergesti arusaadavad ja kohe valmis kasutamiseks.

Kaasatus ja viktoriin

Projekti viimasel kohtumisel Firenzes, Itaalias, osalesid lisaks projektimeeskonnale kõikidest partnerriikidest viis noorsootöötajat, kes said tutvuda valminud materjalidega erinevates töötubades. Tartu Noorsootöö Keskusest osalenud noorsootöötajad Liisa ja Aveli tõid välja, et seminari meeldejäävam meetod oli Mentimeteri kaudu tehtud viktoriin, milles sai enda teadmised proovile panna sotsiaalse kaasatuse teemal. Kui varasemalt teemast palju teadmisi polnud, siis sai sealsete vastuste kaudu hulga targemaks.

Aveli sõnas: “Töötubadest sain kõige rohkem kaasamise teemal kaasa mõelda ja rääkida Soome organisatsiooni Nuorten Akatemia ja meie oma asutuse, Tartu Noorsootöö Keskuse, töötubades. Esimese töötoa läbiviija Ulla tutvustas Soomes tehtud uuringut, milles uuriti Soomes erineva taustaga noorte kaasamist huvitegevusse.” Selle tulemustest valmis käsiraamat, milles jagatakse nippe, kuidas vähemuses olevaid noori kaasata. “Nende uuring inspireeris ka mind Eestis tegema sarnast uuringut, et jõuda parema kaasatuseni. Eesti töötuba, mille viisid läbi Tartu Noorsootöö Keskuse arendusjuht Helene ja direktor Margit, oli seminaril kõige suurema kaasamisprotsessiga. Seda seetõttu, et nad kaasasid inimesi koha peal arutlemaks, kuidas paremini tuua noori, lapsevanemaid ja teisi koostööpartnereid noorsootöösse ning kuidas luua osapoolte vahel võimalikult tugev võrgustik,” lisas ta.

Liisa lausus omalt poolt, et seminaripäev oli intensiivne ja pani mõtlema kaasamise erinevatele tahkudele. “Kuidas saame just meie oma organisatsiooni siseselt kaasata võimalikult erinevate võimalustega noori ja mis on täpselt minu roll kogu selles protsessis? Mõtteainet edaspidiseks sai küllaga, ja kõige olulisem mõte, mis esile kerkis oli see, et kaasamine on protsess, milles me kõik mängime olulist osa,” arutles ta.

Teooria praktikasse

Tuginedes projektist saadud teadmistele, on Tartu Noorsootöö Keskuse kollektiiv juba kasutusele võtnud turvalisema ruumi põhimõtted. Lisaks tugineb asutuse 2024. aasta meediaplaan projekti vältel loodud mainekujunduskavale, et siduda noorsootöö nähtavuse parendamine ja Tartu Noorsootöö Keskuse info levitamine. Tartu Noorsootöö Keskuse 2024. aasta üks fookuseid on jätkata ka noortekeskuste ligipääsetavuse parandamist – seda nii füüsiliste ruumide kui ka veel turvalisema keskkonna loomise näol kõikidele noortele. Ka selles suunas on esimesed sammud tehtud.

Projektipartnerite tagasisideringis toodi välja, et projekt oli edukas, kuna osalenud partnerid oli teemast väga huvitatud ja valmis maksimaalselt panustama, koostöö sujus ning juba eelnevalt mainitud projektiväljundid on praktilised ja võimaldavad teemat parterriikides edasi käsitleda. Me nõustume partneritega ja ootame jätkutegevusi, et teemaga veelgi sügavamale minna.

Eestis on võimalik projektitulemustega lähemalt tutvuda levitussündmusel, mis toimub 5. aprillil Tartus. Kõik huvilised on oodatud osalema (kui Sa ei soovi infost ilma jääda, anna oma huvist teada: helene.toomeoks@tartu.ee) Valminud materjalide ja tööriistadega saab tutvuda ka Tartu Noorsootöö Keskuse kodulehel.