Triine: “Ma kõlan nagu TopShopi reklaam, aga… see pole veel kõik!”

Hei! Mina olen Triine, Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasiumi õpilane ja aktiivne noor, kes on Erasmus+ projektidega üle Euroopa rännanud. Oma esimese kogemuse sain noortevahetuse kaudu kodulinnas Pärnus – kohalik noorsootöötaja kutsus mind mingisse huvitavasse projekti, mille olemusest mul aimugi polnud.Tuli välja, et veetsime hispaanlastega nädal aega migratsiooni ja selle eri liike käsitledes ning üksteise kultuuriga tutvudes. Projekti lõpuks sain lausa aru, et YE meie Facebooki grupi nimes tähendab Youth Exchange! Koos selle teadmise, vahvate tutvuste, korraliku inglise keele praktika ja laiema maailmapildiga võtsin antud nädalast kaasa ka Erasmus+ pisiku!

Mõni pisik kaob organismist, teine aga hoopis juurdub. Palju ei pea eeldama, mis kõnealusest pisikust sai, sest Erasmus+ projekte on mu kogemustepagasis nüüdseks täpselt 8. Vahepeal olen projektidega jõudnud Leetu, Luksemburgi, Ungarisse, Belgiasse ja ka Raekülla ning oma põhikooli Paikusele. Mu projektid sattusid hästi mugavalt järk-järgult Eestist kaugemal toimuma. Kuna peale esimest projekti juba teadsin, millega noortevahetuste näol tegu on, julgesin sotsiaalmeedias projektikutset nähes oma huvist märku anda ning saingi Leetu jäätmevaba elu teemalisele projektile minna. Poole aasta pärast julgesin juba ühe Facebooki postituse peale küsida, et “Hei! Teil on küll vanusepiir kõrgem, aga kas te võtaks ka 14-aastase kaasa?” Küsimisest oli kasu – peagi lendasime 3 sõbrannaga Luxebourgi öko-ettevõtluse teemalisele noortevahetusele. Seega võib öelda, et julgust on projektid minus kindlasti arendanud, nii võõrkeeles rääkimise, eri vanuses inimestega suhtlemise kui lihtsalt pealehakkamise osas. Eri vanustega oli Luxemburgi projektis ka naljakas lugu – kõik teised osalejad olid 18+, enamasti 22+, seega kolm alaealist tšikki sulandusid päris huvitavalt sinna gruppi. Kusjuures inglise keelega on veel nii, et kui esimese projekti õhtutel oli mu keel ikka korralikult pehme ja sõlmes, siis nüüdseks polnud pikalt võõrkeeles rääkimine enam probleem.

Julgus ja keel, check! Aga sellest pole piisanud, millegipärast on projektid ikka veel minuga kaasas?

Peamine põhjus on teadmine, et mul on Euroopa noorteprogrammides veel nii palju avastada. Näiteks on mul täielikult puutumata Euroopa Solidaarsuskorpuse (ESK) projektid ning DiscoverEU-le pole ma ka veel kandideerida saanud. (Seda ootan ma eriti suure põnevusega!) Ning vähemalt sama suur põhjus on siiras emotsioon, mis projektidega kaasas käib. See rõõmutunne, kui istume värskete sõpradega lõkke ääres ja räägime igast maailma teemast või rahulolu, kui saan reisi planeerimisega eriti hästi hakkama või kurbus, kui jooksen bussi järel, vaadates projektikaaslasi kodu poole ära sõitmas.

Emotsioonidele ja võimaluste rohkusele lisaks on ligikaudu 100 põhjust veel, miks osaleda. Näiteks on E+ projektid ideaalne võimalus tasuta reisides teisi riike näha, tutvuda kõige sellega, mis jääb turismiatraktsioonidest sügavamale, saada sõpru, kellega kas jõuludel kaarte saata või iganädalaselt suhelda ning õppida mitteformaalsete meetodite läbi just nende teemade kohta, mis sind enim kõnetavad. Näiteks minul on enamus projektid olnud noorte osaluse või keskkonna teemadel. Lisaks usun, et Erasmus+ projektid on mõjutanud minu kui isiksuse arenemist väga tugevalt. Seega kui ka Sina tahad areneda avatud suhtumisega, sõbralikuks ja teadlikuks inimeseks, siis on E+ selleks ideaalne võimalus!

Aga ma kõige vägevama osani polegi jõudnud – kogu enda kogemust saab ise kujundada ning ka teistele pakkuda läbi projektide kirjutamise. Olen ise kirjutanud noortevahetust ja noorte osalusprojekti ning lisaks võimalusele luua täpselt enda nägu projekt enda jaoks kõige põnevamal teemal, on märkimisväärne ka kirjutamise käigus tohutult palju täienev vaade projektimaailmale ja oma eelmistele projektidele.

Just eile planeerisime oma noorte osalusprojekti “Noored otsustavad täna!” viimast tegevust, milleks on kohaliku volikogu simulatsioon. Meie mõtted jõudsid aga simulatsioonist volikogu teemalise murder mystery, lauamängu ja põgenemistoani. Lisaks tekkis iga 10 minuti tagant ürituse osas mõni lennukas või tsipa ebarealistlik idee, mis meid elevusse viis – igati vinge tunne! Projekti kirjutamine on küll kogemus, mille iga noor peaks saama. Isegi kui projekti teema sind mõne aasta pärast enam ei huvita või mitte ühtegi üritust sa rohkem ei kavatse korraldada, on projektitaotluse vormis ideede lahti mõtestamine, põhjendamine ja üheselt mõistetavalt kirja panemine tohutult analüüsivõimet ja argumenteerimisoskust arendavad.

Ma kõlan nagu TopShopi reklaam, aga… see pole veel kõik! Omaette tasemel vahva on neid võimalusi teistele tutvustada, kas sellise artikli näol või EuroPeersi võrgustikus tegutsedes. EuroPeersid on noored üle Euroopa, kellel on Erasmus+ või Euroopa Solidaarsuskorpuse kogemus ning nad soovivad seda ka teistega jagada. Korraldame Euroopa programmide võimalusi tutvustavaid üritusi, jagame infot sotsiaalmeedias ja sündmustel, käime koolides rääkimas jne.

Ja reisida saab ka! Näiteks EuroPeers Annual Network Meeting viis mu Rooma, kus lisaks teiste kirglike EuroPeersidega kohtumisele, armsate veebi-sõpradega päris elus (!) kohtumisele ning kogemuste jagamisele jõudsime mõneks tunniks ka imelist Itaalia pealinna avastama! Siiralt inspireeriv oli teiste kogenenumate EuroPeerside tehtut kuulda (Eesti võrgustik on alles päris noor) ja üheskoos teha plaane, kuidas veel enamate noorteni oma tegevusega jõuda.

Lisaks käisime oktoobris EuroPeersidega Strasbourgis, kus meil oli võimalus European Youth Eventil (EYE) läbi viia oma workshop. EYE on üritus, mis toob iga 2 aasta tagant kokku ligi 10 000 noort üle Euroopa, et nad saaksid omavahel ELile olulistel teemadel arutada ja töötubades osaleda. Meie korraldatud töötuba pani noored läbi rollimängu lahti mõtestama, kuidas E+ ja ESK kogemused tööturul abiks on. Kogu ettevalmistus oli mõistagi toimunud veebis, seega järsku zoomi-kastikestega päris elus kokku saamine ja koos töötamine oli põnev tunne! Seega on ka oma kogemuse jagamisel võimalik avastada miskit uut ja kohtuda paljude sarnaselt mõtlevate inimestega. Muuhulgas ei tasu alahinnata ka siirast õnnetunnet, mis tekib, kui mõni noor lausub, et “Oo, ma ei teadnudki, et siuke võimalus on! Ma kindlasti kandideerin!”.

Niisiis, iga noore to-do listis võiks olla üks Erasmus+ projekt ja üks projektikirjutamise kogemus. Kui avastad, et kohe üldse see projektivärk Sulle ei sobi, ka siis oled väga väärtusliku avastuse võrra rikkam. Kui avastad, et E+ ja ESK on just Sinu teema, siis on meeletult palju uksi Sulle valla – nii otseselt projektide näol kui ka nende kogemuste toel mujal ja edaspidises elus!

PS: Projektid ei ole ainult juba aktiivsetele noortele mõeldud! Eraldi on toetusi erivajadustega noorte osalemise toetamiseks ja näiteks keskkonnasõbraliku transpordi kasutamiseks ka – soovitan seda kasuada! Vanuse osas – Erasmus+ projektid ootavad osalejaid alates 13. eluaastast ning ülempiiriga on selline lugu, et ole kasvõi 150, kui tegeled noortega, saad juhendajana ikka osa võtta. Projektikutseid nähes võid julgelt uurida, kas vanuse osas võidakse sulle erand teha (seda siis, kui oled ikkagi 13-30 aastane ehk vanuses, kes saab Erasmus+ programmis noorena osaleda).