3 min
Juuni alguses leidis Tartus Haridus- ja Teadusministeeriumis aset üritus, kus tutvustati äsja valminud uuringu tulemusi Erasmus+ ja Euroopa Solidaarsuskorpuse programmi rakendamisest Eestis. Uuring avab programmide elluviimise kogemusi ja mõju kümne viimase aasta jooksul ning selle viis läbi Balti Uuringute Instituut. Tulemusi sai kuulata ka veebi vahendusel ning kohapeal leidsid aset aruteluringid programmidega seotud asutuste esindajatega.
Haridus- ja Teadusministeeriumi rahvusvahelise koostöö juht Ülly Enn tõi välja, et tänavu tähistab Eesti 20. aastat liitumisest Euroopa Liiduga ja kahekümne aasta perspektiivis on Erasmus+ ja Euroopa Solidaarsuskorpuse programmis osalenud ligikaudu 120 000 Eesti inimest. Piltlikult – vähemalt terve Tartu ja Viljandi linna jagu elanikke on Euroopa Liidu haridus- ja noortevaldkonna lipulaevaprogrammidest kasu saanud.
„Need rohkem kui 120 000 inimest on väga võimas jõud, kellel on tänu EL programmidele isiklik kogemus ja kompetents, et luua positiivset muutust Eesti haridus-, noorte- ja spordivaldkondades,“ rõhutas Enn.
Konkurents tiheneb
Erasmus+ ja Euroopa Solidaarsuskorpuse agentuuri juht Rait Toompere lisas omalt poolt, et Eesti paistab programmide osas Euroopas väga eeskujulikult silma. Toompere sõnul iseloomustas varasemaid programmis osalemise aastaid pigem see, et Eesti oli küll populaarne sihtriik, ent meie inimestel oli keerulisem rahvusvahelisi kogemusi omandamas käia.
Ta toonitas, et aasta-aastalt on programmi mitmekesisemate võimaluste tuules siiski olukord muutunud ning inimeste pideva teadlikkuse kasvuga suureneb ka soov programmis osaleda. Teisisõnu, konkurents projektide vahel on kasvanud, mis tähendab ka kõrgemaid nõudmisi toetust saavatele projektidele. Mis omakorda toob kaasa selle, et programmidest saadav eesmärgipärane mõju on üha rikkalikum ning efektiivsem.
Programmid Eesti strateegiliste eesmärkide teenistuses
Uuringu ja arutelude tulemused annavad väärtusliku sisendi nii riiklikule agentuurile programmide edasiseks elluviimiseks kui ka programmide tulevikku puudutavateks aruteludeks Euroopa Komisjoniga.
Näiteks saab uuringu tulemustele toetudes väita, et kõige märgilisemat mõju avaldavad programmid eeskätt neile, kes osalevad selles esimest korda. Erilist tähelepanu pööratakse sellele, et võimalikult palju saaks osaleda mis tahes vähemate võimalustega inimesed.
Lisaks on oluline projektide juhtide ning nendes osalejate oskus tehtavat mõtestada, arvestades nii Eesti riigi kui ka programmi eesmärke, ning saadud kogemust analüüsida.
Erasmus+ programmi uuringuraportiga saab tutvuda SIIN ning Euroopa Solidaarsuskorpuse raportiga SIIN.
Tulemuste tutvustust saab järele vaadata SIIT.
Aruteluringid
Pärast uuringutulemuste tutvustamist leidsid aset aruteluringid, milles käsitleti nelja teemat:
Kuidas suurendada õpirännete (KA1) kasu osalejatele ja haridus- ja noortevaldkonna organisatsioonidele laiemalt?
Kuidas teha nii, et rahvusvahelistest koostööprojektidest (KA2) sünniks parim kasu Eestile meie haridus- ja noortevaldkonna strateegiliste eesmärkide saavutamiseks?
Mis aitaks kaasa vähemate võimalustega osalejate kaasamisele õpirännetesse?
Mida sihtgrupid veel vajavad selleks, et töötada välja ja viia ellu mõjusaid projekte EL haridus-ja noortevaldkonna programmide raames?