Projekti mõju võib tinglikult jagada kaheks:

• mõju osalejatele (üksikisikud ja organisatsioonid);
• mõju väljapoole (kohalikul, riiklikul või rahvusvahelisel tasandil).

Sealjuures oleneb rõhuasetus nii projekti tüübist, eesmärkidest kui ka kestusest. Olenemata projekti mastaabist on selge, et projekti mõjust saab rääkida ainult siis, kui seda on võimalik kuidagi mõõta või hinnata. Kui projekti ei ole mõju hindamist ja selleks vajalikke tegevusi (küsitlus, oskuste kontroll, osalejate eneseanalüüs, uuring vms) sisse kirjutatud, saab mõju ainult eeldada. Eeldamine aga põhjapanevaid järeldusi ei võimalda. Seega – ära eelda, vaid planeeri, kontrolli ja analüüsi!

Nähtavuse võib jagada tinglikult kaheks, kuigi tegevused, millega seda saavutatakse, sageli ühtivad:

• projekti tegevuste nähtavus;
• programmide nähtavus.

Projekti nähtavuse suurendamine tähendab oma projekti eesmärkidele, tegevustele ja tulemustele tähelepanu tõmbamist. Nähtavus suurendab inimeste teadlikkust projektist, teie organisatsioonist ja ka projekti toetajatest ning aitab seeläbi levitada projekti ning Erasmus+ ja Euroopa Solidaarsuskorpuse programmide sõnumeid, leida projektile nii osalejaid kui ka rahastajaid ning suurendada organisatsiooni ja projektitegijate usaldusväärsust.

Projekti nähtavuse planeerimisel alusta sisust ja alles siis mõtle, kuidas seda sisu sobivasse vormi panna. Heaks tööriistaks on Euroopa Komisjoni koostatud juhend “Kuidas tutvustada oma projekti?“.

Mõtle läbi olulised küsimused.

• Mis on projekti peamine sõnum?
• Kes on need inimesed, kelleni see sõnum peaks jõudma, ehk milline on projekti sihtgrupp?
• Kuidas nende inimesteni jõuda? Kas nad elavad Sinu kodukohas või kusagil mujal? Mis võiks projekti juures laiemale avalikkusele huvi pakkuda?

Kavanda oma projekti identiteet ehk nägu.

• Pane projektile lihtne, meeldejääv ja projekti sisuga seotud nimi. See peaks köitma sihtgrupi tähelepanu ning juba iseenesest selgitama, mis projektiga on tegemist. Kui soovid projekti sisu täpsustada, lisa ka hüüdlause, mis projekti sisu paremini lahti mõtestab.
• Lisa oma organisatsiooni või grupi nimi projektile nii, et see moodustaks terviku. Kasuta neid süstemaatiliselt koos.

Teie meeskonnas on kindlasti olemas erinevaid ressursse nähtavuse suurendamiseks. Teadvustage ja kasutage neid!

Vaadake, millised oskused teil olemas on – IT-asjatundja saab tegeleda kodulehe või blogi ülespanekuga, agar pildistaja sobib projekti fotograafiks, osav sõnaseadja võib asuda materjale toimetama ja vajalikke tekste looma.

Uurige ka välja, millistele võrgustikele on projektis osalejatel juurdepääs (sõbrad, koolid, spordiklubid, huviringid jne). Neidki võrgustikke saate kasutada info levitamiseks oma projekti kohta. Küsige osalejatelt, kuidas nad saavad aidata projekti tulemuste levitamisel ja rakendamisel. Grupina saavutate rohkem ja jõuate enamate inimesteni kui üksinda. Nõnda on lihtsam saavutada ka meedia ja laiema avalikkuse tähelepanu. Kaasake partnerorganisatsioone kohe alguses. Leppige kokku, milline on iga partneri roll projekti nähtavuse suurendamisel.

Mõelge kindlasti läbi ja pange projekti eelarvesse kirja ka projekti nähtavaks tegemisega seotud kulud. Väga võimalik, et te ei vajagi selleks lisaraha, ent kui vajate, siis tuleb sellele mõelda juba projektitaotluse kirjutamise käigus ning asjakohane summa eelarvesse lisada.

Projektiga seotud kommunikatsioonis tuleb ära mainida toetajad. Nii saavad ka teised noored teada, milliseid häid ettevõtmisi programmi toel ellu viiakse, ja oskavad edaspidi programmist oma ideede elluviimiseks toetust küsida. Erasmus+ ja Euroopa Solidaarsuskorpuse programmi rahastuslepingus on kehtestatud nõuded, kuidas toetust projektis kajastada tuleb. 

• Projekti käigus toodetud trükistel, videotes või muudel materjalidel tuleb võimaluse korral viidata toetajale järgmiselt: „Projekt on saanud rahastust Euroopa Komisjonilt. Publikatsiooni sisu kajastab autori seisukohti ja Euroopa Komisjon ei vastuta selles sisalduva teabe kasutamise eest.” (ingl „This project has been funded with support from the European Commission. This publication reflects the views only of the author, and the Commission cannot be held responsible for any use which may be made of the information contained therein.”). Lause trükkimisel tuleb kasutada kirjastiili Tahoma.
• Ka projektide meediakajastuses tuleb viidata Erasmus+ programmi kaasrahastusele. Programmile tasub viidata teksti või suulise jutu sees (nt „Oma projektis, mida rahastati programmi Erasmus+ vahenditest, korraldasime …”), mitte teksti lõpus eraldi. See suurendab tõenäosust, et viide programmile jääb alles.
• Soovitame materjalides kasutada ka Erasmus+ ja Euroopa Solidaarsuskorpuse agentuuri logo (logo värvi ja tüübi võib taotleja ise valida, logo proportsioone ei ole lubatud muuta), programmi Erasmus+ logo või Euroopa Komisjoni välja töötatud Euroopa Solidaarsuskorpuse programmi logo (.jpg, .png, .pdf ). Palume lisada agentuuri logo juurde võimaluse korral ka viite meie kodulehele euroopanoored.eu URLina või tehes logost link.

• Alustage teavitustööd projektipartneritest ja projektis osalejatest – nemad on esmane sihtgrupp, kes peaks teada saama, et projekt on ellu viidud programmi toel ning milliseid võimalusi programm veel noortele pakub.
• Kui projekti on planeeritud väljapoole suunatud töötube, seminare või koolitusi, tutvustage ka seal Erasmus+ programmi ja võimalust programmi toel enda ideid ellu viia.
• Tehke projekti ja programmi nähtavuse suurendamiseks koostööd noorteprogrammide keskusega: jagage oma sündmusi, fotosid ja lugusid blogis.
• Jagage oma kogemust ka teistega. Tutvustage programmi ja oma projektikogemust kõigile, kellele see huvi võiks pakkuda (klassikaaslased, kolleegid jt), ning julgustage neid võimalust kasutama. Sinu hea kogemuse kuulmine võib nii mõnegi tegudele tõugata! Kui Sul on huvi vabatahtlikuna programmi tutvustada ja oma kogemust erinevatel üritustel jagada, kirjuta oma soovist e-postiaadressil laura.kiviselg@harno.ee.
• Järgi lepingulisi teavitusnõudeid.

• Puudub terviklik vaade ja plaan, millal ja miks midagi tehakse. Ei lähtuta osalejate oskustest, huvidest ega projekti eripärast.
• Luuakse eraldiseisev blogi, koduleht, Facebooki leht, mis sünnib ja sureb koos projektiga. Soovitame võimaluse korral kasutada juba olemasolevaid infokanaleid.
• Mõeldakse vormile, kuid mitte sõnumile ja eesmärgile. Nt tehakse video või pressiteade, mis on tore ainult osalejatele endile, aga teistele ei ütle midagi (nt „Viie riigi noored said kokku ja veetsid lõbusalt aega”).