Jäta navigatsioon vahele

Teksti suurus

Kontrastsus

×

Turvalisus

Kõik Erasmus+ ja Euroopa Solidaarsuskorpuse projektides osalejad peavad saama õppida ja areneda turvalises keskkonnas, kus iga osaleja õigusi austatakse ja kaitstakse. Samuti peab olema tagatud osalejate vaimne tervis ja heaolu.

Projekti elluviijad peavad projekti planeerimise ja ettevalmistamise käigus keskenduma osalejate füüsilise ja vaimse turvalisusega seotud küsimustele ning pöörama erilist tähelepanu seadustele ja tavadele, mis võivad riigiti erineda. Kuigi peamine vastutus osalejate turvalisuse tagamisel lasub toetusesaajal, peavad turvalisusele mõtlema ja end riskideks ette valmistama ka kõik projekti partnerid ja osalejad.

Sisu Moodul

Osalejate turvalisuse tagamiseks soovitame läbi mõelda, millised on teie projekti potentsiaalsed riskid ja kuidas neid ennetada. Selleks oleme kirja pannud mõned suunavad küsimused, mis teid võimalikele ohuteguritele mõtlema panevad. Samuti tasub kirja panna tagavaraplaan juhuks, kui kõiki riske siiski maandada ei õnnestu. Soovituslik on ka nn erakorraliste meetmete väljatöötamine – nt ööpäevaringne kontakt vastuvõtva ja asukohariigi vahel, erakorraliseks kasutamiseks mõeldud rahaliste vahendite reserv, esmaabivahendite komplekt, vähemalt üks esmaabi andmise väljaõppe saanud rühmajuht, kontaktisikud, kellega erakorralistes olukordades ühendust võtta, hädaabiteenuste osutajate kontaktandmed, info avaldamise kord jne. Riske aitab maandada ühiselt järgitavate käitumisnormide kehtestamine (nt tubaka ja alkoholi kasutamise kohta jne).

Sobiva kindlustaja leidmine on projekti elluviija ülesanne (v.a Euroopa Solidaarsuskorpuse vabatahtliku teenistuse kindlustus). Kindlustus peab vastama projekti vajadustele (nt seikluskasvatusega tegelev projekt vajab teistsugust kindlustust kui siseruumis toimuv seminar) ja lähtuma konkreetses riigis tegutsevate kindlustajate teenustest. Lisaks on tungivalt soovitatav, et rahvusvahelistes projektides osalejatel oleks Euroopa ravikindlustuskaart.

Igal juhul tuleb osalejad kindlustada järgmiste riskide vastu:

  • reisikindlustus, kus vajalik (k.a pagasi kahjustused või kaotus);
  • kolmanda osapoole vastutus (k.a professionaalne kahjukindlustus või vastutaja kindlustus, kus vajalik);
  • õnnetus ja raske haigus (k.a püsiv või ajutine töövõimetus);
  • surm (k.a surnukeha kodumaale toomine, kui projekt viiakse ellu väljaspool Eestit).

Vii end kurssi projektiriigi ja -piirkonna olukorraga juba projekti planeerimise faasis. Eesti välisministeeriumi kodulehelt leiad teavet selle kohta, kuidas reisida targalt ja niiviisi võimalikke probleeme ennetada. Kui olukord piirkonnas on ebastabiilne/ohtlik, ära sinna oma projekti planeeri ega selles osalemisega nõustu. Isegi kui piirkond on turvaline ja otsest ohtu ei paista, valmista end ette ootamatusteks – uuri enne reisi välja Eesti saadiku kontaktid, kelle poole saad vajaduse korral abi või nõu saamiseks pöörduda. Lisaks võta kaasa nii Eesti agentuuri kui ka asukohariigi Erasmus+/Euroopa Solidaarsuskorpuse büroo kontaktid. Kui projekti käigus tekib probleeme või ootamatusi, mida te ise lahendada ei oska, teavitage sellest büroosid.

Kui projektides osalevate noorte vanus jääb alla 18 eluaasta, tuleb projekti elluviijatel küsida nende kaasamiseks luba vanematelt või eestkostjatelt.

  • Loe näiteks Greete Vaheri artiklit ajakirjas Mihus, kus pööratakse tähelepanu noorte vaimse tervise edendamise võimalustele tänapäeva kriisiolukorras.
  • Silmaringi avardav on ka Anna-Kaisa Oidermaa artikkel vaimse tervise esmaabi teemal.