6 min
Birgit Villum, Maria Žuravljova
Statistika näitab, et õppurite hulgas on noorsootöö järjest rohkem väärtustatud. Selle taga on nii soov teha tähenduslikku tööd ja luua muutusi kogukonnas kui ka vastata paari aasta pärast kehtima hakkavatele riiklikele kvalifikatsiooninõuetele.
2025. aasta vastuvõtt Tartu Ülikooli Narva kolledži noorsootöö erialale ületas kõik varasemad rekordid. Ühele õppekohale kandideeris ligi viis inimest. Kokku on õppekaval 20 kohta ja kandideerimisavaldusi laekus 99. See näitab, et huvi noorsootöö vastu on suur, aga samas ka seda, et iga aastaga jääb aina rohkem soovijaid ukse taha, mis omakorda mõjutab noortevaldkonna võimalusi.
Motiveerivad positiivsed eeskujud
Noorsootöö õppekavale kandideerijate üks põhilisi motivaatoreid õppima asumiseks on soov toetada noorte mitmekesist arengut. Põhjuseid selle taga on erinevaid. Näiteks positiivsed kogemused – kui noorena osaleti aktiivselt noorsootöös ja oli olemas toetav noorsootöötaja, siis just tema eeskujul sooviti valida sama elukutse.
Sama tendents ilmnes ka Kiilakoski 2019. aasta üleeuroopalisest kaardistusest, mis käsitles noorsootöötajate karjääriteekondi: kui ise on noorsootöös osaletud, hinnatakse valdkonda rohkem. Noorsootöötaja on siis tihti eeskuju, kellest lähtuvalt tehakse valik noorsootöötaja karjääri kasuks.
Kui noorena osaleti aktiivselt noorsootöös ja oli olemas toetav noorsootöötaja, siis just tema eeskujul sooviti valida sama elukutse.
Samas on ka näiteid, kus lapsepõlves pere toetuse puudumine, mida on aidanud kompenseerida toetavad noorsootöötajad, on olnud motivaatoriks, et proovida ise sama elukutset ja pakkuda ka teistele noortele head noorsootöö kogemust.
Tähendusliku töö otsingud
Teine oluline ajend noorsootööd õppida on olnud negatiivne kogemus või kogemuste puudus. Näiteks on toodud välja, et kandideerivad need, kellel endal on olnud noorena vähe võimalusi noorsootöös osaleda, ja nüüd soovitakse seda kompenseerida. Selline teekond tuli ilmsiks ka Eesti noortevaldkonna töötajaskonna töötingimuste uuringust.
Sellistel inimestel on lapsepõlvest tavaliselt negatiivsed kogemused, mis ajendavad neid töötama inimeste toetamisega seotud valdkondades, sealhulgas noorsootöös, ja nad soovivad luua just selliseid võimalusi, millest neil endal kunagi vajaka jäi.
Kindlasti mõjutab erialavalikut ka noorsootöö võimaluste puudus kodukohas. Kui inimene näeb, et noorte jaoks ei ole piisavalt tegevusi, võib tekkida soov pakkuda midagi, mis vastab just selle kogukonna noorte soovidele ja vajadustele. Väga tihti algab selline töö noortega vabatahtlikkuse alusel ning sealt edasi tekib soov omandada ka erialane haridus, et noortele kvaliteetsemat teenust pakkuda.
Esimese sammuna võidakse noorsootöötaja teekonda alustada väiksemas kogukonnas lihtsalt noorte toetamisest. Seejärel liigutakse edasi, et saada professionaalseks noorsootöötajaks.
Esimese sammuna võidakse noorsootöötaja teekonda alustada väiksemas kogukonnas lihtsalt noorte toetamisest. Seejärel liigutakse edasi, et saada professionaalseks noorsootöötajaks. Paljud noorsootöö üliõpilased on kandideerimisel nimetanud oma varasemat kogemust vabatahtlikuna.
Kõiki neid põhjusi seob aina olulisemaks muutuv soov ehitada üles enda jaoks tähenduslik karjäär, mis loob ühiskonnas mingit muutust ja annab elule laiema eesmärgi, pakkudes samas heaolu ümbritsevatele inimestele. Ei soovita teha tööd, mis lihtsalt leiva lauale toob, vaid teha midagi, mis pakub päriselt eneseteostust.
Kvalifikatsiooninõuded innustavad õppima
Olgugi et noorsootöötaja kutsel ja erialasel kõrgharidusel praegu pigem liiga suurt lisandväärtust noortevaldkonna töötajate seas ei nähta, siis ometi kandideerivad ka töötavad noorsootöötajad noorsootöö õppekavale, et end erialaselt edasi arendada ja oma tööd kvaliteetsemaks muuta. Selle taga võib olla kaks suuremat põhjust: hirm töö kaotamise ees, kui kogu Eestis kehtestatakse noortevaldkonna kvalifikatsiooninõuded, või lootus, et tulevikus aitab kvalifikatsiooninõuetele vastamine saada ka suuremat töötasu.
Noortevaldkonna kvalifikatsiooninõuete töörühm kutsuti kokku 2024. aastal. Selle eesmärk oli töötajate olukorda analüüsida ja teha ettepanek, millised nõuded töötajatele tulevikus võiksid kehtida. Vajadus selleks tekkis noortevaldkonna töötajaskonna uuringust, kust selgus, et 15 protsendil töötajatest ei ole mingisugust erialaharidust ega kutsetunnistust. Töörühma tegevuse käigus informeeriti ja kaasati valdkonna inimesi protsessi järjepidevalt ning tundub, et see teadmine on tasapisi jõudmas ka ilma erialahariduse või kutsetunnistuseta noorsootöötajateni.
Kvalifikatsiooninõuete kehtestamisega tekib kindlasti ka ootus ja lootus, et ühel ilusal päeval toovad need kaasa ka suurema töötasu.
Kandideerijate hulgas oli inimesi, kes töötasid noorsootöötajana või noortega seotud töökohtadel ning kes soovisid tulla omandama kvaliteetset noorsootööalast kõrgharidust. Otsest seost kandideerijate motivatsiooni ja kvalifikatsiooninõuete vahel ei ole küll veel välja joonistunud, ent teema on aktuaalne ning seetõttu hakkavad noorsootöötajad kindlasti juba praegu valmistuma, et vältida veel suuremat konkurentsi tulevikus, kui kvalifikatsiooninõuded vastu võetakse ja algab nelja-aastane üleminekuperiood. Arvestades, et õpingud kestavad kokku vähemalt kolm aastat, on väga mõistlik, kui noorsootöötajad hakkavad end aegsasti nõuetega vastavusse viima.
Kvalifikatsiooninõuete kehtestamisega tekib kindlasti ka ootus ja lootus, et ühel ilusal päeval toovad need kaasa ka suurema töötasu. Praegu peab nentima, et selleks eraldi raha planeeritud ei ole ning üleriigilist palkade ühtlustamist kvalifikatsiooninõuded kaasa ei too. Küll aga annab see aluse kohalikele omavalitsustele mõelda välja toimiv süsteem, mis aitab tagada kvalifitseeritud noortevaldkonna töötajad oma piirkonnas. Haridus- ja Teadusministeerium näeb ette, et kvalifikatsiooniga töötajad võivad tulevikus olla edaspidi tööturul rohkem eelistatud, mistõttu võib kasvada ka konkurents töötajatele.
Kaalugem õppekohtade suurendamist
Olgu noorsootöö õppekavale kandideerimiseks mistahes motivaator, on tulevaste üliõpilaste peamine eesmärk arendada ja toetada noori. Soov teha tähenduslikku tööd on ajaga muutunud üha tähtsamaks ning see võib kaasa tuua sotsiaalset laadi erialade, sealhulgas noorsootöö populaarsemaks muutumise.
Sama tulemuse võivad tuua ka valdkonnasisesed vajadused, kui ühel hetkel kehtestatakse kvalifikatsiooninõuded ning aina rohkem kohalikke omavalitsusi hakkab kvalifikatsiooni siduma töötajate töötasuga. Igal juhul peame arvestama, et tänavune suur tung noorsootöö õppekavale Tartu Ülikooli Narva kolledžis ei pruugi jääda viimaseks ning kandidaatide seast valiku tegemine muutub veel keerulisemaks.
Ka ilma stipendiumita, piiratud õppekohtade ja valdkonna tagasihoidliku palgataseme kiuste kandideeritakse teadlikult noorsootöö erialale, sest motivatsioon on sisuline
Hoolimata sellest, et riik toetab alates 2023/2024. õppeaastast õpetaja- ja tugispetsialistide erialasid 400eurose igakuise stipendiumiga, ei ole see konkurssi noorsootöö erialale pärssinud. See näitab, et ka ilma stipendiumita, piiratud õppekohtade ja valdkonna tagasihoidliku palgataseme kiuste kandideeritakse teadlikult noorsootöö erialale, sest motivatsioon on sisuline (noorte arengu toetamine, tähenduslik karjäär) ja valdkondlik vajadus erialase haridusega töötajate järele on kasvamas.
Seetõttu on oluline sellele teemale avalikult tähelepanu juhtida ja kaaluda õppekohtade suurendamist, et katta noortevaldkonna tegelikku tööjõuvajadust ning vältida olukorda, kus üha rohkem motiveeritud kandidaate jääb ukse taha. Uuringud näitavad, et märkimisväärne osa valdkonna töötajatest teenib endiselt alla Eesti keskmise palga. Peale eeltoodud põhjuste erialavaliku tegemisel kinnitab ka väike töötasu, et noorsootöö eriala valik on valdavalt väärtuspõhine ning üksnes palgaargumendist ei piisa, et õppekavakohtade pakkumist kasvatada – vaja on suurendada kvalifitseeritud järelkasvu ja tagada tugev tasemeõpe.
Birgit Villum on Tartu Ülikooli Narva kolledži noorsootöö õppekava programmijuht ja nooremlektor.
Maria Žuravljova on Tartu Ülikooli Narva kolledži noorsootöö osakonna juhataja ja nooremlektor. Tal on Eestis üks pikaajalisemaid kogemusi noorsootöö programmijuhina: ta tegutses selles rollis 18 aastat. Praegu on ta ka Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi noorte ja lapsepõlve sotsioloogia nooremteadur, uurides sotsiaalset kliimat kinnistes lasteasutustes.
Illustratsioon: Sofi Ümarik