Õppimine Euroopa Noored programmis
2012. aasta mais ja novembris viidi RAY võrgustiku poolt läbi eriuuring Euroopa Noored programmis toimuvast õppimisest. Veebiküsitluses uuriti:
- Mida ja kuidas projektides õpitakse?
- Millised pädevused projektide käigus arenevad?
- Millised meetodid, lähenemised ja keskkonnad toetavad pädevuste arengut kõige paremini?
Veebiküsitlus teostati 13 riigis. Küsitlusele vastas 104 projektijuhti ja 330 osalejat Eestist.
Nii projektijuhtidele kui projektides osalenutele esitati küsimus selle kohta, mida noored projektis osalemise käigus õppisid ja millised pädevused arenesid. Selgus, et nii projektijuhid kui ka osalejad leidsid peaaegu kõikide pädevuste puhul, et osalejate oskustes on toimunud teatav areng. Projektijuhid hindasid osalejate pädevuste arengut kõrgemalt kui osalejad ise. Projektijuhtide hinnangute keskmine oli 3,4 ja osalejatel 3,2; kusjuures skaalapunkt 3 tähendab teatud määral ning 4 kindlasti toimunud õppimist.
Noored ise hindasid, et kõige rohkem on kasvanud nende läbisaamine inimestega, kellel on erinev kultuuritaust (3,71). Projektitegijad aga nägid kõige tugevamat edasiminekut noorte oskuses meeskonnaga koostööd teha (3,83). Mõlemad vastajategrupid hindasid võrdselt (3,61) arengut suhtlemisel inimestega, kes räägivad teist keelt. Üldistatult võib seega väita, et kõige suurema arenguhüppe on projekti tulemusel teinud osalejate erinevad sotsiaalsed ja kultuuridevahelised pädevused.
Vähem tunnetasid küsitletud, et oskavad projektis osalemise tulemusena tulemuslikumalt õppida (2,88), arutada tõsiselt poliitilistel teemadel (2,73) ja koostada ise ülevaateid ja esitada sisulisi teemasid meediakanalites (2,7).
Seega on eelduspärane, et osalejad on pärast projekti julgemad ja avatumad erinevates suhtlemist nõudvates olukordades, iseäranis teistsuguse kultuuritaustaga inimestega suhtlemisel ja koostöö tegemisel.
Tutvu uuringu metoodika ja tulemustega.
