Euroopa Liidu noorteraport: noored on haritumad kui varem, aga töötus ja sotsiaalse tõrjutuse oht on kõrged

15. septembril avalikustas Euroopa Komisjon Euroopa noorteraporti, mis kirjeldab ja võrdleb EL riikide noorte (vanuses 15-29) olukorda tööturul ja hariduses, osalemist ühiskonnaelus, vabatahtlikus tegevuses ja kultuuritegevustes, tervislikku olukorda ja tervisekäitumist ning sotsiaalset kaasatust. Lisaks annab raport infot selle kohta, kuidas on EL liikmesriigid aastatel 2013-2015 tegelenud noorte olukorra parandamisega poliitilisel tasandil.

Positiivse aspektina toob Noorteraport välja, et tänased noored on haritumad kui kunagi varem, kusjuures EL riikides on vähenenud ka koolist väljalangejate osakaal. Samuti on viimaste aastate jooksul vähenenud töötute noorte osakaal.

Samal ajal on Euroopas siiski ligikaudu 8.7 miljonit 15-29-aastast noort, kes on töötud (Eestis on noorte töötuse määr üks Euroopa madalamaid); 13.7 miljonit noort, kes ei ole hõivatud ei tööturul, haridussüsteemis ega täiendkoolituses (nn NEET noored) ja 27 miljonit noort, kes elavad vaesuse piiril ning on sotsiaalse tõrjutuse ohus. Raporti kohaselt osalevad NEET noored harvemini sotsiaalsetes tegevustes, käivad teiste noortega võrreldes vähem valimas ja neil on madalam usaldus institutsioonide vastu.

Raport rõhutab vajadust leida jätkusuutlikud lahendused, et võidelda noorte töötusega, tugevdada sotsiaalset kaasatust ning ennetada vägivaldset radikaliseerumist. See eeldab senisest süstemaatilisemat koostööd paljudes poliitikavaldkondades nii ELi kui ka liikmesriikide tasandil, näiteks tööhõive, hariduse, koolituse, sotsiaalpoliitika, kodanikukohustuste täitmise ja noorte, aga ka kultuuri, spordi ja tervise valdkonnas.

Aastatel 2016–2018 peaks raporti soovitusel olema noortevaldkonna koostööraamistiku  eesmärgiks kaasata rohkem ja erinevamaid noori, eelkõige neid, keda ohustab sotsiaalne tõrjutus. See peaks aitama neil leida kvaliteetseid töökohti ja osaleda ühiskonnaelus. Sealjuures toetavad Erasmus+ programm ja teises ELi meetmed raportis välja toodud poliitiliste eesmärkide saavutamist.

2016. aastal on Erasmus+ programmi õpirände projektide prioriteetideks seatud noorte sotsiaalne kaasatus, kultuuridevaheline dialoog  (eesmärgiga vähendada sallimatust ja suurendada teineteisemõistmist) ja ühiskondliku aktiivsuse (kodanikuaktiivsuse) edendamine. Samuti on eelistatud projektid, mis toetavad noorsootöötajate pädevusi väärtuskasvatusega tegelemisel ning noorte vägivaldse radikaliseerumise vastu võitlemisel.

Loe raportit täismahus (inglise keeles) siit või selle kokkuvõtet (kõikides EL liikmesriikide ametlikes keeltes) siit.  Kõige värskema riikidepõhise statistikaga saab tutvuda Noortemonitori abil Euroopa Komisjoni kodulehel.