Pärnu noorte eestvedamisel valmis Euroopa noorte väärtuste harta

Pärnu Ühisgümnaasiumi õpilaste algatusel ja eestvedamisel viidi ellu Erasmus+ projekt, mille tulemusena valmis Euroopa Liidu kuue riigi õpilaste koostöös unikaalne dokument, Euroopa noorte väärtuste harta. *

Töö hartaga ei ole aga lõppenud, sest Pärnu Ühisgümnaasiumil on plaanis tutvustada rohujuure tasandil sündinud dokumenti juba sel talvel Euroopa Parlamendis Brüsselis ning meid on kutsutud hartaga kaasa lööma ka noorte osalemise ja kodanikuhariduse teemalistes üleeuroopalistes aruteludes.

Euroopa noorte väärtuste harta loomisel osalesid Ungari, Portugali, Poola, Belgia, Türgi ja Eesti õpilased vanuses 15–19 aastat ja nende õpetajad. Harta valmis Erasmus+ kolmeaastase projekti kõige olulisema tulemusena ning selles on kirjas osalejate meelest kõige olulisemad väärtused koos definitsioonide ja selgitustega, et lugejatele oleks selge, mida nende väärtuste all silmas peetakse. Oluline on mainida, et harta väljendab vaid osalejate ning autorite nägemust, mitte Euroopa Liidu ega Erasmus+ programmi ametlikku seisukohta ega universaalset Euroopa nägemust.

Harta koostamisega sooviti rõhutada euroopalike väärtuste olulisust olukorras, kus kriisid nii Ukrainas kui Iisraelis tõestavad oma traagilisel viisil, kui oluline on elada ühises väärtusruumis ja järgida ühiseid väärtusi.

Väärtused, mida noored esile tõstavad

Koolis kehtivatest väärtustest tõstsid kuue riigi õpilased esile võrdsuse, sõpruse, suhtluse, austuse ja tolerantsuse. Näiteks sõprus aitab luua koolis emotsionaalselt sooja keskkonna, mis toetab õppimist.

Riigi väärtustena toodi välja rahu, vabadus, õiglus, solidaarsus ja ausus. Õpilased rõhutasid, et ühe inimese vabadus lõpeb seal, kus algab teise vabadus. Leiti, et Ukrainas ja Palestiinas toimuva taustal peaksid Euroopa riigid tegema kõik endast oleneva, et kaitsta oma riikide iseseisvust ja vabadust ning oma kodanike põhiõigusi.

Euroopa väärtusteks pakkusid õpilased demokraatiat, mitmekülgsust, rahu, solidaarsust ja keskkonna jätkusuutlikkust. Demokraatia kui Euroopas olulise väärtuse alla on autorid kirjutanud, et valides esindajaid Euroopa Parlamenti, peaksid kodanikud senisest enam hindama, kui palju kandidaadid väärtustavad demokraatlikke põhimõtteid.

Nii väärtuste loetelud kui selgitused on sündinud grupitööde tulemusena rahvusvahelistes meeskondades, kuhu pidi kuuluma liikmeid vähemalt kolmest partnerriigist.

Vaidluskohti harta loomisega seoses ei tekkinud, kuid töö käigus tuli loomulikult ette ka eriarvamusi. Näiteks Belgia noored pidasid demokraatiat riigi sedavõrd enesestmõistetavaks väärtuseks, et ei pidanud vajalikuks seda eraldi välja tuua. Arvestades aga Ungari praegust poliitikat ja ka Eesti ajaloolist kogemust, otsustati panna demokraatia Euroopa väärtuste nimekirjas esimesele kohale.

Väärtused ja kunst, kirjandus, muusika

Esimese rahvusvahelise koostööna oli vaja teha ingliskeelne esitlus ühest oma riigi olulisest kunstnikust ja tema loomingus väljenduvatest olulistest väärtustest kolme kunstiteose näitel. Eesti õpilased valisid välja Jüri Arraku ning tema loomingu. Arrak esindas õpilaste jaoks vabadust.

Edasi tegutseti riigiti paarides ning Eesti õpilaste ülesanne oli teha vabalt valitud tehnikas improvisatsioone Belgia kunstniku Magritte’i loomingu teemal ja Belgia õpilased improviseerisid omakorda Arraku teemal ja stiilis. Eesti õpilased eelistasid teha pliiatsijoonistusi ja akvarellmaale, Belgia õpilaste käe all sündisid aga nii maalid kui ka üks TikToki stiilis lühivideo.

Sündisid väga põnevad ja huvitavad kunstiteosed, mida esitledes pidid õpilased rääkima oma kunstiteose kandvatest väärtustest. Eesti õpilastele meeldis väga improviseerida Magritte’i teemal, sest neile meeldis selle kunstniku stiil. Magritte esindas nende jaoks loomingulisust, mitmekülgsust ja ka vabadust.

Väga põnev oli samalaadne muusikaülesanne, kus Eesti töötas paaris Portugaliga. Portugalis Alenqueri linnakese gümnaasiumis toimunud muusikafestivalil kõlas portugali keeles Alo Mattiiseni „Eestlane olen ja eestlaseks jään“, kuid uute sõnadega, sest ülesande eesmärk oli innustada noori olema loominguline: lauluteksti tõlkides ei tulnud piirduda tavapärase otsetõlkega, vaid säilitada originaallaulu mõte ning lisada omalt poolt enda mõte laulu sõnumi ning selles sisalduva väärtuse teemal, lähtudes oma isiklikust elust või kogemusest või oma riigi kultuurist ja ajaloost. Eesti õpilane esitas Portugali 1974. aasta revolutsiooni aja väga olulise laulja Zeca Afonso loomingut eesti keeles.

Samasugust koostööd tehti kirjanduse valdkonnas, kus Eesti töötas paaris Türgiga.

Nii loodi kunsti- ja heliteoseid ning fotosid enda jaoks oluliste väärtuste teemal. Poola partnerkoolis avatud rahvusvahelisel näitusel oli väljas neli Pärnu Ühisgümnaasiumi õpilaste väärtuste teemalist fotot. Reigo Raali foto „Vabadus“ kujutas Ukraina lipuvärvides Ukraina kaarti, mille kohal on käed – üks verine ning Z-tähe sümboolikaga ning teine puhas, Euroopa Liidu logo ja rahusõnumiga. Joanna Kotti foto „Mitmekülgsus“ kujutab Kihnu körte ja muud rahvariiete juurde kuuluvat autori voodil tema Kihnu kodus. Stella Laineste foto „Suhtlus“ kujutab õpetajat, kelle käes on mobiiltelefon ja kes näitab seda enda ümber kogunenud õpilastele. Sandra Väliste fotol „Solidaarsus“ istuvad „Karupoeg Puhhist“ tuntud Ruu ja Notsu üksteist toetades ühe Pärnu pargi tee peal.

Väärtuste sõnaraamat

Suurema tööna loodi väärtuste sõnaraamat koos illustratsioonidega. Mitmekülgsust defineeriti kui miskit, mis teeb elu huvitavaks, sest see võimaldab uusi kogemusi. Elu ilma mitmekülgsuseta oleks kui terve päev peeglisse vaatamine. Mitmekülgsust kujutaval joonistusel seisavad tihedalt kõrvuti sõbralike nägudega eri seeneliikide esindajad.

Solidaarsust on sõnastatud kui ühtsustunde loomist, astumaks vastu halvale ja kurjale, ning üheskoos ühiste huvide, standardite ja ootuste eest seismist. Solidaarsust kujutaval joonistusel seisavad eri nahavärvi ja religiooniga inimesed kõrvuti puuoksal.

Tolerantsust defineeriti kui võimet olla avatud ja aktsepteerida arvamust ja käitumist, mis erineb enda omast.

Analüüsiti ka oma riigi peamiste poliitiliste erakondade väärtusi. Iga õpilane sai võrrelda neid oma isiklike väärtustega ja teha järeldusi, kelle poolt järgmistel valimistel hääletada. Ülesande peamine eesmärk oli innustada äsja valimisikka jõudnud või peagi jõudvaid noori olema ühiskondlikult aktiivne ning osalema järgmistel valimistel. Seepärast palusime neil tutvuda oma riigi peamiste erakondade platvormidega ja esitada ilma hinnanguid andmata tabelina iga erakonna peamised väärtused. Seejärel tegi iga noor ise enda jaoks järelduse, milline erakond esindab kõige paremini tema väärtusi, seejuures ühtegi erakonda halvustamata ja kritiseerimata.

Viidi läbi rahvusvahelisi tolerantsuspäevi, mille sisu ja täpsem temaatika sõltus aastast ja partnerkoolist. Näiteks 2021. aastal viisid Pärnu Ühisgümnaasiumis külalistunde ja töötube läbi Eesti Inimõiguste Keskuse eksperdid, kes rääkisid sallivusest inimõiguste aspektist. Samuti oli koolis õpilase Deivi Tali näitus „Valesti mõistetud tähed“, kus ta kujutas joonistustel eri riikide esindajaid.

Rahvusvaheline arvamusfestival Pärnus

Oktoobri teisel nädalal toimus Pärnu Ühisgümnaasiumis väärtuste programmi viimane projektinädal, mille käigus õppisid meie välismaalt saabunud projektipartnerid väärtuste teemal väitlemist ning osalesid Pärnu Ühisgümnaasiumis peetud rahvusvahelisel arvamusfestivalil, mille peateema oli sõnavabadus.

Arvamusfestivali avas meie kooli vilistlase ja ajakirjaniku Martin Laine loeng demokraatiast, sõnavabadusest ja vaenukõnest. Ta tõi näiteid eespool mainitud teemadega seotud konfliktidest maailmas ja Euroopas ning rääkis oma elust ajakirjanikuna. Martin Laine rõhutas, et sõnavabadus on demokraatia oluline põhimõte, aga ka väga võimas relv. Seetõttu võib sõnavabadust seadusega piirata, kui see hakkab piirama teiste inimeste vabadust eksisteerida, tunda end turvaliselt ja seaduse ees võrdsena, kuid sõnavabaduse piiramisel on väga keeruline leida see õige tasakaal. Avamusfestival sisaldas ka iga riigi esindajate ettekandeid oma riigi ja rahvuse jaoks olulistest väärtustest ning nende (ajaloolisest ja kultuurilisest) taustast. Festivali oluline osa oli paneeldiskussioon, kus mitme riigi õpetajad ja õpilased avaldasid arvamust sõnavabaduse teemal.

Belgia partnerkooli ajalooõpetaja Vincent Stockx ütles vestlusringis: „Sõnavabadus on tähtis, sest see on kõigi teiste vabaduste ja demokraatia alguspunkt. Näiteks, kui sõnavabadust ei oleks, ei oleks ka advokaate, demokraatlikke parlamente, vaba ajakirjandust. Väga lihtne on seda võtta iseenesest mõistetavana. Õpetajana arvan ma, et väga oluline on õpilastele õpetada, et sõnavabadus ei kehti kõikjal maailmas, seega peame olema äärmiselt ettevaatlikud, tagamaks selle olulise vabaduse eksisteerimist ja püsima jäämist.“

Väliskülaliste muljed Eestist

Välismaa noored ja ka õpetajad jäid Eestis toimunud projektinädalaga väga rahule. Õpetajad kiitsid meie projektinädala detailideni läbimõeldud sisukat programmi, mis oli ilus lõppakord kogu projektile. Portugali õpilased oleks muidugi väga oodanud lund, sest kujutasid ette, et Eestis kui nende jaoks kaugel põhjamaal on juba oktoobris lumi maas.

Nii projektinädal Eestis kui eelnevad projektikohtumised tõestasid, kui oluline on osata võõrkeeli. Külalised kiitsid meie õpilaste inglise keele oskust, mis ei jätnud neid hätta isegi nii keerukal teemal nagu väärtused. Välismaa õpetajatele jäi silma Eesti koolis valitsev kord, puhtus, distsipliin ning austus üksteise ja koolikeskkonna vastu. Toodi välja, et nende riigi koolides on koridoriseinad kahjuks tihti soditud ja kooliala õpilaste visatud prügi täis. Väga kiideti Eesti koolitoidusüsteemi, mis võimaldab tasuta lõuna ning hommikupudru igale õpilasele, olenemata perekonna materiaalsetest võimalustest. Harta loomine tõestas, et riigis valitsev olukord noorte väärtusi kuigi palju ei mõjuta. Meie projektis polnud vahet, kas noored olid pärit Türgist või Poolast, Portugalist või Eestist, Ungarist või Belgiast – sõprus ja sõbralikkus, armastus, hoolimine, suhtlus ja austus ning aktsepteerimine on olulised kõigi noorte jaoks.

* Erasmus+ projekt „Philosophy of Arts and Art of Philosophy“ („Kunstide filosoofia ja filosoofiakunst“) 2020–2023

KOMMENTAARID

PEEDU SULA, Pärnu Ühisgümnaasiumi filosoofia- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja, Euroopa noorte väärtuste harta eestvedaja:

Mulle tundus, et väärtustega tegelemine ei olnud õpilaste jaoks uudis, pigem on see miski, millega on praeguses ebastabiilses maailmas tarvis tegeleda. Vajadust sõnastada ühine väärtuste platvorm tunnetati sõltumata projektis osaleja rahvusest või positsioonist. Harta kirjutamise alguseks oli just alanud Ḩamāsi-Iisraeli sõda ning endiselt ei paista lõppevat sõda Ukrainas. Harta viimase lugemise ja vastuvõtmise hommikul levis uudis, et paljudele asutustele üle Eesti, sh koolidele ja lasteaedadele, on saadetud e-kirjaga venekeelne pommiähvardus. Seega ei tekkinud kordagi küsimust, miks me seda teeme (nagu mõne ülesande puhul klassiruumis tekkida võib), vaid küsimus oli, kuidas me seda teeme. Tajuti, et kui Euroopa ja maailm oleks väärtuspõhisemad, siis ei areneks konfliktid nii traagiliste tagajärgedeni. Pidasime vajalikuks preambulis rõhutada, et just kriisid ja sõjad näitavad traagilisel ja kurval moel, miks me vajame nii indiviidide kui ka riikide suhtluses ühist väärtusruumi. Harta koostamist saatis suur üksmeel ja koostöövaim. Väärtuste teemal oli igaühel midagi öelda. Üksteise mõtteid ei vaidlustatud, pigem täiendati ja avati uusi vaatenurki. Ma küll eeldasin, et kõnealuse dokumendi koostamine ja ühiste väärtuste leidmine/sõnastamine on võimalik, kuid kogu protsessi sedavõrd sujuv kulgemine siiski üllatas. Tõhusa koostöö olulisim märk oli harta ühehäälne vastuvõtmine 12. oktoobril.“

MARTA-LIISA ÕUN, Pärnu Ühisgümnaasiumi 11. klassi õpilane:

„Selles projektis olid koos noored, kellele läheb maailmas toimuv korda. Kuulsime nädala jooksul mõttevahetustes arvamusi eri vaatenurkadest, riikidest ja kultuuridest. Harta puhul olin meeldivalt üllatunud ja tänulik, et me noorte väärtustega üldse tegeleme. See on meie tulevik. Grupitöid oli mugav ja hea teha tänu jutukatele ja avatud noortele. Ma usun, et tänu sellistele grupitöödele eri kultuuride ja riikide vahel loome isiklikke kontakte ja kaotame eelarvamusi.“

Loo autor on Pärnu Ühisgümnaasiumi projektijuht Liis Raal-Bilal ning see ilmus 14. novembril 2023 Õpetajate Lehes.