Rait Maruste: noorte hääle kuulamine tuleb kasuks

Valimisea alandamine aitab hoida Eesti ühiskonda uuenduslikuna. 16-aastased noored on küpsed kaasa rääkima kohaliku tasandi otsuste langetamisel, leiab riigikogu põhiseaduskomisjoni esimees Rait Maruste (Reformierakond).

Kehtiva põhiseaduse § 156 lõige 2 kohaselt on kohalike omavalitsuste volikogu valimiste seaduses ette nähtud tingimustel hääleõiguslikud selle omavalitsuse maa-alal püsivalt elavad isikud, kes on vähemalt 18 aastat vanad.

Ajast, millal koostati tänase põhiseaduse tekst ja fikseeriti selles valimisiga, on möödunud 22 aastat. Selle aja sees on Eesti ühiskond läbi teinud olulise arengu, ühiskond on stabiliseerunud, arenenud ja küpsenud. Oluliselt küpsenud on ka noored inimesed, kes on varasemast haritumad, teadlikumad, ühiskonna asjadest paremini informeeritud. Meie praegune seadusandlus on andnud neile mitmeid varalisi ja mittevaralisi õigusi, kuid nende võimalused poliitikas osalemiseks on jäänud endiseks.

Mõte valimisea alandamisest on erineva intensiivsusega olnud arutlusel aastaid. Tõuke tänasele initsiatiivile põhiseadust muuta andis Eesti Noorteühenduste Liidu pöördumine riigikogu fraktsioonide poole. Koalitsiooni fraktsioonides, samuti akadeemilistes ja kodanikuühiskonna ringkondades leidis see idee üldiselt positiivse vastukaja. Lähtudes põhiseaduse paragrahvidest 161 lõige 1, 163 punkt 2 ja 165 esitasidki 41 riigikogu saadikut 1. juulil parlamendi menetlusse põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu.

Eelnõu eesmärk on langetada aktiivne valimisõigus, õigus valida kohaliku omavalitsuse volikogu, 18 eluaastalt 16 eluaastale. Üldiseks taotluseks on kaasata senisest enam noori inimesi kohaliku elu avalike asjade arutamisse ja otsustamisse. Algatajad usuvad Eestisse kui avatud ja dünaamilisse ühiskonda, kus noorte hääle kuulamine ja arvestamine on kasuks kogu ühiskonnale.

Tõsiasi on, et Eestis rahvastik vananeb. Sellest tulenevalt on poliitiline kaasatus ja otsustusõigus kaldu enam ja enam eaka valijaskonna poole. Seetõttu langetab üha vanem valijaskond otsuseid noorte elu puudutavates küsimustes. Algatajad usuvad, et valimisea langetamisega kaasneb noorte teemade tõusmine senisest rohkem ühiskondlikku fookusesse ja aitab parandada demograafilist tasakaalu valijaskonnas.

Just kohaliku omavalitsuse tasandil tehakse enamik noori vahetult puudutavad otsused – koolivõrgu, spordirajatiste, transpordi, vaba aja kohtade, rajatiste ja vormide jmt kohta. 16–18-aastastel noortel on oma huvid ja vajadused, neil on õigus olla ära kuulatud ja õigus osaleda valimiste kaudu otsuste kujundamisel. Pole kahtlust, et 16-aastased noored on küpsed sedalaadi otsuste tegemisel kaasa rääkima.

Ühiskondades toimunud muudatused ja arengud on viinud valimisea alandamisele või selle üle arutlemisele mitmes Euroopa riigis. Valimisiga on kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel alandatud 16 eluaastale Austrias, Maltal (jõustub alates 2015), Saksamaal mitme liidumaa valimistel ja Šveitsis. On tähelepanu vääriv, et eelseisval Šotimaa iseseisvusreferendumil otsustati anda hääleõigus ka noortele alates 16 eluaastast. On see ju maa tuleviku küsimus. Ka Euroopa Liit on mitmes oma poliitikadokumendis kutsunud üles minema noorte aktiivsema kaasamise teed.

Valimisea langetamist 16 eluaastale kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel on riigikogu põhiseaduskomisjon arutanud viimastel aastatel kahel korral. Eestis on 16–18-aastaste eagrupis umbes 24 000 noort. Kui eeldada, et neist tuleb valima keskmiselt 60 protsenti, siis võiks see tähendada 14 000–15 000 valija lisandumist kohalikel valimistel. Uuringud näitavad, et neil on küllalt väljakujunenud poliitilised eelistused, mis jagunevad enam-vähem võrdselt kõigi riigikogus esindatud poliitiliste jõudude vahel.

Kuna kohaliku omavalitsuse valimistel saavad osaleda ka mittekodanikud, leiavad eelnõu algatajad, et valimisea alandamine annaks mittekodanikest noortele suurema võimaluse ühiskonna asjades kaasarääkimiseks ning oleks seeläbi oluliseks lisateguriks ühiskonna edasisel lõimumisel. Arvestades meie rahvastiku koosseisu, tuleks seda pidada oluliseks poliitiliseks teguriks ühiskonna konsolideerimisel.

On veel paar aspekti, mis kavandatava valimisea langetamise tõttu kindlasti nimetamist vajavad.

Esmased süsteemsed teadmised ühiskonna ülesehitusest ja riigikorraldusest saadakse gümnaasiumi ühiskonnaõpetuse tundides. Valimistel osalemist saab vaadelda kui selle õppeaine praktikumi. Ka professor Anu Tootsi riigikogu põhiseaduskomisjonile esitatud arvamus leidis, et valimisea langetamise sisukas ja eesmärgipärane toimimine eeldaks ühiskonnaõpetuse ainekava senisest tõhusamat realiseerimist, samuti valimiskampaania ja poliitilise tegevuse kohandumist noore valija tarvis, sh e-riigi noortele suunatud arendust. Õpetajad ja koolijuhid ei pruugi karta, poliitika ei ole midagi muud kui avalike asjade arutamine, otsustamine ja seeläbi suunamine.

Oleme Eestis mures, et noored ei huvitu ühiskonna asjadest, lahkuvad kodukohast suurematesse linnadesse ja soovivad avatud maailmas pigem piiri tagant õnne otsida. Uuringud ja empiirilised tähelepanekud näitavad, et need, kes on tulnud valima esimesel korral, jäävad seda tegema ka järgnevatel kordadel. Neist saavad avalikes asjades kaasa rääkida soovivad aktiivsed kodanikud. Samas need, kes ei ole tulnud valima esimesel võimalusel, ei tee seda suure tõenäosusega ka edaspidi.

Paljudes väikelinnades ja valdades on paratamatu, et gümnaasiumi lõpetamise järel lahkuvad ärksamad noored suurematesse keskustesse kõrgharidust omandama. Tihti katkebki õpinguaastatel side kodukohaga. Kohaliku elu üle otsustamine loob aga eelduse, et see side säilib paremini. Kas või lihtsalt huvist ja uudishimust, kas staadion, raamatukogu või võimla, mille ehitamist valimiste kaudu toetati, ikka sai valmis. Ja kui kohalik elu on korraldatud noorte vajadusi ja ootusi arvestavalt, võib olla, et järgmised noored ei tahagi enam nii väga ära minna.

Põhiseaduse kohaselt on õigus põhiseaduse muutmist algatada vähemalt viiendikul riigikogu koosseisust. Põhiseaduse paragrahv 163 lg 1 p 2 võimaldab seaduse vastu võtta riigikogu kahel järjestikusel koosseisul ja algatajad näevad, et see võiks saada teist korda vastu võetud järgmisel aastal riigikogu valimiste järel. Kui põhiseaduse muudatus peaks vastu võetama, tuleb selle jõustumise korral muuta ka kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadust. Kui eelnõu menetlemine kulgeb loodetud tempos, on tõenäoline, et passiealised noored saavad valimistel osaleda juba järgmistel kohalike volikogude valimistel 2017. aasta sügisel.

Artikkel avaldati Postimehes 5. augustil.