2026. aasta oktoobris sai alguse koolitusprogramm „Praktiline kodanikuharidus – lõimitult võimalik“, mille eesmärk on tugevdada ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetajate, kogukonna- ja huvijuhtide ning kooli juhtkondade teadmisi ja oskusi noorte tähendusliku osaluse ning demokraatliku kodanikuhariduse edendamisel. Esimesed koolituspäevad pakkusid rohkelt praktilisi näiteid ja uusi vaatenurki sellele, kuidas noori aktiivsete ja teadlike ühiskonnaliikmetena toetada.
Koolituspäeva sissejuhatuses rõhutas koolitaja Karl Andreas Sprenk, et noorte ettevalmistamine demokraatlikuks osaluseks muutub üha olulisemaks. Noortel avaneb nüüd võimalus osaleda Euroopa Parlamendi valimistel juba 16-aastaselt ja kandideerida 18-aastaselt, mistõttu peame mõtlema ka sellele, kuidas kujundada neis valmisolekut ja motivatsiooni esindusdemokraatias kaasa lüüa. Näiteks valmistab Eesti Noorteühenduste Liit ette Riigikogu valimiste ajal koolidele suunatud Varivalimiste programmi, mis on üks võimalik viis valimisharjumuse kujundamiseks juba varajases eas (avalik info selle kohta tuleb 2027. aasta jaanuaris).
Sama oluline on toetada noorte osalusdemokraatiat laiemalt ning käsitleda ausalt ka noorte äärmuslikke või antidemokraatlikke vaateid. Näiteks tutvustati koolitusel President Kaljulaidi Fondi programmi „Punane Pill“, mille raames pakutakse koolidele 70-minutilisi töötubasid misogüünia teema käsitlemiseks õpilastega.
Demokraatlik koolikultuur sünnib igapäevastest valikutest
Dina Begic Pelgulinna Riigigümnaasiumist (PERG) näitas, kuidas kodanikuharidus saab olla loomulik osa kogu kooli toimimisest. Nende koolis on demokraatia- ja kodanikuhariduse teemad lõimitud eri õppeainetesse, neid toetab maailmaharidusele suunatud õppetöö ning tihe koostöö kogukonnaga.
Erilist tähelepanu pööratakse õpilaste võimalusele koolielu kujundamises kaasa rääkida. Õpilasesinduse roll ei piirdu ürituste korraldamisega, vaid selle liikmed osalevad kooli puudutavate otsuste tegemisel. Esindus valitakse ülekooliliste valimiste kaudu, mis annavad õpilastele praktilise kogemuse esindusdemokraatia toimimisest.
Karin Öövel Haridus- ja Noorteameti noorteprogrammide keskusest tutvustas õpilaste eestvedamisel ellu viidud osalusprojekte. Euroopa programmid pakuvad koolidele võimalusi katsetada erinevaid osalusformaate, mis lähtuvad noorte tegelikest huvidest ja motivatsioonist. Mitteformaalsel õppel põhinevad projektid aitavad kaasata erineva taustaga noori, arendada nende kodanikupädevusi ning suurendada julgust ja soovi kooli- ja kogukonnaelus kaasa lüüa.
Koostöö ja eakaaslaste eeskuju aitavad noori käivitada
Saskia Kolberg Eesti Noorteühenduste Liidust julgustas koole otsima aktiivsemalt koostöövõimalusi noorteühendustega. Noorte kaasamisel võib sageli olla kõige mõjusam just eakaaslaste eeskuju. Kuna noorteühendused tegutsevad väga erinevate huvide ja teemade ümber, leidub võimalusi siduda nende tegevust ka õppeainetega. Näiteks võiks füüsikaõpetaja teha koostööd Eesti Füüsikaüliõpilaste Seltsiga või ajaloo-ja ühiskonnaõpetuse õpetaja suunata noori osalema Mudel-Eesti SA simulatsioonimängudes.
Margo Loor Eesti Väitlusseltsist tõi esile väitluse väärtuse erinevate vaatenurkade mõistmisel ja oma seisukohtade kriitilisel hindamisel. Ta tutvustas ka Arutleva kooli programmi, mis aitab kujundada argumenteeritud arutelukultuuri, austavat dialoogi ja kriitilist mõtlemist kogu koolis. Oluline sõnum oli, et kodanikupädevuste arendamine ei mahu üksnes ühiskonnaõpetuse tunni raamidesse – argumenteeritud mõtlemist ja arutelukultuuri saab ja tuleb toetada kõigis õppeainetes ja koolis tervikuna.
Koostöös peitub võti
Koolituspäeva läbivaks sõnumiks jäi, et noorte tähendusliku osaluse ja kodanikuhariduse edendamine on ühine ülesanne. Lõimitud lähenemine tähendab oskust märgata enda ümber tegutsevaid partnereid ning kasutada nende teadmisi ja võimalusi noorte kaasamiseks. Koolidemokraatia ja laiemad osalusvõimalused loovad vundamendi, millelt kasvab noorte usk sellesse, et nende arvamus on oluline, nende tegudel on mõju ning demokraatia toimimiseks loeb igaühe panus.