1 min
Kõigi otsuste puhul, mis Euroopa Liidus tehakse, on Eesti otsustajate hulgas. Neis valdkondades, mis meie jaoks kõige olulisemad, oleme olnud väga mõjukad. Nii Euroopa digipoliitika kui ka Venemaasse suhtumine on vägagi Eesti nägu, kirjutab Vivian Loonela portaalis err.ee.
1. mail 2004, kui koos Eestiga kümme riiki Euroopa Liidu liikmeks said, olin Brüsselis, sest töötasin diplomaadina Eesti esinduses NATO juures. Brüsseli kesklinnas oli suure laienemise puhul hiiglaslik tänavapidu, restoranides toimetasid kokad laienemisriikidest ja ma mäletan sellest hetkest ennekõike kergendust, et nüüd on Eesti tulevik kindel, sest oleme saanud liikmeks maailma kõige tugevamates organisatsioonides.
See kindlustunne on aastatega süvenenud. Oleme saanud osa Euroopa Liiduga kaasas käivatest vabadustest. Isikute, kaupade, teenuste ja kapitali vaba liikumine ei ole meie jaoks enam sõnakõlks, sellest on saanud meie igapäevaelu.
Schengeni ruum annab meile võimaluse reisida või elama kolida, kuhu tahame, ja sinna sõites pole enamasti raha vaja vahetada. Euroopa Liidu ühine viisapoliitika on võimaldanud Eesti passi puhul lahti saada paljudest kolmandate riikide viisanõuetest. 20 000 Eesti noort on Erasmuse programmiga käinud välismaal õppimas.
Pikemalt saab Loonela lugu edasi lugeda SIIT.