Esimene noortekohtumine andis Kärsa bussipeatusele uue näo

Juuni alguses leidis aset ajaloo esimene noortekohtumine. Ahjal said kokku kohalikud ja Jõhvi noored ning asusid projekti „Kunstisõbrad“ raames üheskoos Kärsa bussipaviljoni kaunistama. 4. päeva vältel toimunud kunstilaagrit vedas eest Ahja noortekeskuse juhataja Piret Palm, kellelt Noorteagentuur küsis, kuidas noortekohtumine ja selle ettevalmistused kulgesid, mida noored õppisid ning millised on tulevikuplaanid.

Kust kuulsite noortekohtumiste programmist ning miks otsustasite ise selle raames projekti läbi viia?

Minuni jõudis info  Eesti ANK listi kaudu. Vallavanem Peeter Sibul oli juba ammu mõelnud Kärsa bussijaama uuendamisele ning kuna olime noortega igal suvel ette võtnud mõne avaliku ruumi kaunistamise kunstiprojekti, mõtlesime midagi sarnast ka sel suvel korraldada. Panimegi kaks mõtet kokku ja nii see projekt sündis.

Kuidas leidsite omale partneri ja vene keelt kõnelevad noored?

Ahja vallavanem Peeter Sibul  võttis ühendust Jõhvi vallavalitsusega, kust omakorda saadeti info Jõhvi Vene Gümnaasiumi direktorile Irina Sulginale. Irina oli väga toetav ja edastas teabe kiiresti noorteni, kes õnneks olid projektist väga huvitatud.

Millised olid peamised väljakutsed projekti läbiviimise eel, taotlusvoorus, ning projekti läbiviimise ajal?

Erilisi raskusi nagu polnudki.  Esialgu tekitas pisut probleeme õpilaste nimekiri, mis tuli koos taotlusvormiga Noorteagentuuri esitada. Kui ei ole teada, kas rahastus saadakse või mitte, on keeruline laste ja lastevanematega läbi rääkida. Asja leevendas pisut see, et õpilaste lõplik nimekiri võis taotlusvooru nimekirjast erineda.

Ka noortekohtumiseks sobiva aja leidmine oli esialgu üsna keeruline, kuna suvel on meil mitmeid laagreid. Õnneks juuni algus sobis väga hästi – kool oli just lõppenud ning lapsed polnud edasisi suveplaane veel teinud. 

Kuidas projekt üldiselt kulges? Kas noorte seas oli kohtumise alguses märgata ka mingeid eelarvamusi?

Ei olnud eelarvamusi. Küll aga tekitas veidi probleeme keelebarjäär. Kui kõik oleksid üksteisest aru saanud, oleks parem suhestumine toimunud. Oli märgata, et vähemalt alguses hoidsid omad veidi kokku. Sellega tuleb arvestada ning püüda kõiki kaasata. Proovisime keelebarjäärist üle saada ühiste mängude kaudu. Laagri lõpuks oli keelebarjääri vähenemist ka märgata – kõik püüdsid omavahel suhelda ja mõtteid vahetada.

Teine asi oli see, et  Ahja noored olid veidi nooremad kui Jõhvi noored. Vanusevahe oli kohati 4 aastat. Kui ollakse rohkem ühevanused, on ka omavaheline suhtlus lihtsam.

Mis oli naljakas – avastasime, et Jõhvi noored ei tea, mis on mannavaht. Kokk märkas, et ükski Jõhvi noor mannavahtu ei söönud ning ka tagasisideankeedis kirjutasid nad, et toit oli muidu väga hea, aga mannavaht ei maitsenud üldse.

Mis noortele eriti meeldis?

Koosolemine ja kooselamine, maalimine, Jõhvi noortele meeldis meie loodus, väljasõidud.

Millised olid noorte peamised õpikogemused?

Kindlasti võõrkeeles suhtlemine ja suuline eneseväljendus.  Minu meelest näitab ainuüksi kodust eemale tulek, hakkamasaamine teises keskkonnas ning julgus ennast väljendada võõras keeles ja loomeprotsessis ka algatusvõimet ja ettevõtlikkust. Koos olles õpitakse meeskonnatööd, üksteisega arvestamist ja üksteisest lugupidamist, need on sotsiaalsed oskused. Ka õpivad noored tundma ja mõistma kultuuride erinevusi.

Leian ka, et selliste projektide kaudu tekib noortel teatav õppimisoskus – noored õpivad läbi erinevate tegevuste ja maalimise Eesti kultuuri, loovad seoseid paikkonnaga, uue infoga.

Millised on teie järgmised sammud? Kas plaanite vastuvisiiti ning mida plaanite selle raames korda saata?

Idee uueks kohtumiseks samade noorte vahel tuli noortelt endilt. Jõhvi noored soovisid väga meie noori endale ka külla kutsuda. Kuna Jõhvi noored käivad ka kunstikoolis, jääks plaanitava uue projekti teemaks endiselt kunst. Samas sõltub vastuvisiit ikkagi sellest, kas saame uuesti projektirahastuse.

Kas soovitaksite noortekohtumiste programmi raames projekte ellu viia ka teistel ja miks?

Kindlasti soovitan. Noorsootöötajad kogu aeg otsivad uusi võimalusi, mida noortele pakkuda. Samas ei võimalda valdade pakutav rahastus paljusid asju teha. Leian, et see on hea võimalus nii lisarahastuseks kui noortele uute kogemuste andmiseks.

Loe projekti kohta lisaks ka meie blogist.

Intervjuu viis läbi ja toimetas SANA kommunikatsioonispetsialist Evelin Koppel