Rahvusvaheline noorteseltskond avaldas Eesti esimese mitmekeelse ajalehe
Millele mõtled sina, kui sa mõtled vanale lauale? Kas see on vana, puust laud? Ehk on see pärit antikvariaadist? Selline pisut kulunud ja nukker? Või ehk hoopiski laud, mis võiks rääkida hulgaliselt lugusid inimestest, erinevatest sündmustest, hilistest õhtusöökidest ja varajastest hommikutest, perevestlustest, saladustest, õnnelikest tegudest, elumuutvatest hetkedest ja teab millest veel.
Misiganes teil sellega ka seondub, siis julgen arvata, et kindlasti mitte ühe aktiivsete noorte poolt loodud ajalehega.
Töötades üldhariduskoolis, kuid omades ka eelnevat kogemust mitteformaalsete õppeprogrammide projektijuhina, jõudsin järeldusele, et mitteformaalse õppe meetodid ja võimalused pakuvad parimaid vahendeid ning keskkonda erinevas vanuses inimestele. Peamiselt seetõttu, et õppimine toimub loomulikul, vabatahtlikul, aktiivsel, kaasaval agaka meelelahutuslikul viisil. Olgu see siis noortekohtumine, noortevahetus, vabatahtliku töö projekt või midagi muud, pakub see osalejale uusi olukordi ja väljakutseid, läbi mille õppida ja kasvada.
See loob võimalusi saada paremini aru oma võimetest ja avastada uusi asju nii enda aga ka meid ümbritseva maailma kohta. SA Archimedese noorteagentuuri poolt loodud Noortekohtumiste programm pakub niisuguseidd võimalusi 11–19-aastastele noortele. Sellises vanuses noori on muidugi üsna keeruline kaasata, samas on osalemine projektides nende edasiseks arenguks ülioluline. Noortekohtumiste programm suunatud erineva rahvusliku taustaga noortele, kes elavad Eestis, pakkudes neile platvormi selleks, et suhelda ning üksteiselt õppida ja sõpradeks saada. See oli ka põhjus, miks otsustasin sellest programmist osa võtta koos rumeenia, eesti ja vene (lõppkokkuvõttes) taustaga noortega, kes kõik elavad ja õpivad Tallinnas.
Projekti „EERO Youth Newspaper“ idee oli lihtne: leida 16 noort vanuses 11–19 aastat ja lasta neil midagi koos teha. Nii saimegi kokku kaheksa Eesti noort Tallinna Kunstigümnaasiumist ja kaheksa Rumeenia rahvusest noort Tallinna ja selle äärelinna koolidest, Kooli partneriks sai selleks MTÜ Moldova-Rumeenia Kogukond Eestis CASA MARE.
Panime paika plaani, et kohtume programmi raames kolm korda, iga kord 4–6 päeva, omandame uusi oskusi, eesmärgiga panna kokku oma ajaleht. Nii kogunesidki 2019. aasta augustis erineva keele- ja kultuuritaustaga ning erinevates riikides – Moldovas, Rumeenias, Itaalias ja Eestis – sündinud noored. Esimene noortekohtumine toimus Kloogaranna Noortelaagris, kus õppetöö leidis aset läbi. mängude, arutelude, meeskonna loomise meetodite, kultuuridevahelise õppimise ja ajakirjandusliku ajurünnaku. Noored analüüsisid ajalehti, mõtlesid välja lehe struktuuri ja uurisid ajakirjanduslike tekstide põhilisi jooni. Et ühe tõelise ajalehe pärisosaks on ka fotod, praktiseeriti sedagi. Professionaalse ajakirjaniku, Eesti Rahvusringhäälingu ajakirjaniku Jevgenia Zõbina käest õppisid noored, kuidas intervjuud läbi viia. Kogenud illustraator ja kujundaja Kärt Koosapoeg juhendas ajalehe kujundamise töötuba.
Selgeks sai see, et ajalehe loomine nõuab head meeskonnatööd, hoolivust ja teiste vajadustega arvestamist. Otsustamine, vastutamine ja ettevõetus töö lõpuni viimine on vaid üks osa neist tarkustest, mida noored endaga sellelt kohtumiselt kaasa võtsid. Tulemuseks Eesti esimese mitmekeelse noorte ajalehe debüütnumber, mille Tallinna erinevates koolides õppivate noorte rahvusvaheline meeskond ise välja töötas.
Teine kohtumine toimusTallinnas ning jagunes kaheks osaks – septembrikuine kohtumine vältas neli päeva ja kolmel päeval kohtuti oktoobri alguses. Kohtumist alustasime planeerimiskoosolekuga Eesti Rahvusraamatukogus, et saada paika kõik vajalik järgmise lehenumbri väljaandmiseksTaas oli meile abiks kujundaja Kärt, kes korraldas lehe küljendamise ja disainimise õpitoa. Kohtumine jätkus erinevate tekstide, fotode ja meie ajaveebi kallal töötamisega. Noored ajakirjanikud külastasid kohtumise käigus ka kahte kõige olulisemat meediakanalit Eestis – meediamajaPostimees, kusnägime muuhulgas ka seda, kuidas töötab teleajakirjandus Kanal 2, 11 ja 12 stuudiotes. Teine visiit toimus Eesti Rahvusringhäälingusse, kus meid juhendas saate “Aktuaalne kaamera” stuudios uudiste- ja sporditoimetuste peatoimetaja Anvar Samost. Muljetavaldav tehnoloogia ja ekraanid hämmastasid meie noori, kes tunnistasid, et sooviksid seal isegi kunagi töötada.
Kuid töö ajalehe kallal käis muudkui edasi. Kohtumise teisel pühapäeval oli teine number ajalehest “Vana Laud” kaante vahel! Tekste leidus seal eesti, rumeenia, vene, itaalia ja inglise keeles.
Projekti kolmas ja viimane kohtuminetoimus novembri lõpus, seekord koostöös Tallinna Kunstigümnaasiumi Suvemäe Kooliga. Õppisime selle kohta, mis asi on pressikonverents: miks seda korraldatakse? Millal on parim aeg seda teha? Kuidas ajakirjanikele materjale ette valmistada? Praktilise harjutusena jaotati noored kahte meeskonda: ajakirjanikud ja ajalehtede esindajad, et arutada projekti tulemusi ja lõpptoodet – noorte ajalehte.
Nii see noortekohtumiste projekt valmis saigi, kuid meie projektid pole sellega veel lõppenud. Praegu osalevad mõned osalejad juba järgmiseski projektis, mis toimub Türil ja Tallinnas. Teemaks on ökoloogia ja prügikoristus. Koos teiste osalejatega leppisime kokku, et kui kandideerime, siis projektidega, mis julgustavad raamatute lugemist ja miks mitte ka raamatute kirjutamist, saamaks eemale pidevast üha kasvavast nutiseadmete kasutamisest.. Eks palju teisigi projektiideid ole veel ootel.
Olen enam kui kindel, et projekti kirjutamise ja läbiviimise kogemus rikastab igaüht – ole või finantsjuht. Minu arvates võiks sellistes projektides osalemine, mille eesmärgiks on tuua noori mugavustsoonist välja ja pakkuda põnevaid õppevõimalusi, olla koolidele isegi kohtustuslik. Miks ma niimoodi arvan:
- See toob õpilaste ellu uudsust – õpe on meelelahutuslikum ja stressivabam.
- See pakub noortele häid võimalusi suhtlemiseks, aitab läbi koostöötamise luua uusi sõprussidemeid
- Noored saavad proovile panna oma oskused ja võimed erinevates valdkondades, miks mitte saada inspiratsiooni ka tulevase elukutse valikul, mida on kooli õppekavade raames keeruline teha.
- See välistab stressi, mis on tingitud vajadusest saada häid hindeid. Noored saavad vabalt väljendada oma arvamusi, tuginedes oma tähelepanekutele ja tahtele midagi ette võtta, ilma et neile tasutaks hea või halva hindega. Põhifunktsioon on tulemusele keskendumine.
- See parandab tunduvalt õpetaja-õpilase suhteid. Siin tegutseb õpetaja koolitaja ja sõbrana. Õpilased saavad vabalt arutada, mis neile muret teeb, kartmata valesid vastuseid või küsida valesid küsimusi.
- Noortekohtumiste projektide ja muude mitteformaalsete õppetegevuste kaudu saab käsitleda tohutult paljusid erinevaid teemasid, mis on olulised nii noortele, kogukonnale, riigile või lausa tervele maailmale. See pakub võimaluse luua võrgustikke nii kohalikul, riiklikul kui ka rahvusvahelisel tasandil.
- Noored saavad proovile panna oma juhtimisoskused. Programmi väljatöötamises, logistilises korraldamises, asukohtade ja toidukohtade läbirääkimisprotsessis, rahaliste vahendite jaotamises õpitakse tundma iga detaili projekti juhtimise, riskide, probleemide kohta ja arendatakse võimet leida sobivaid lahendusi.
- Projektis võib läbi viia mistahes noorte heaoluks sobivat tegevust, muretsemata rahaliste aspektide pärast. Kuni tegevuse eesmärk ja protsess vastavad programmi reeglitele.
Kas ma soovitaksin sellist projekti teistele koolidele? Kui see, mis ülal on kirjutatud, ei andnud sellele veel vastust, siis vastaksin küsimusega: millal võiksid noortekohtumise laadsed projektid saada iga kooli jaoks tavapärseks osaks õppeprotsessist?
„Vana Laud“ on esimene noorte ajaleht Eestis, mille on välja töötanud Eesti erinevates koolides õppivate noorte rahvusvaheline meeskond projekti „EERO Youth Newspaper“ raames, mida korraldas Tallinna Kunstigümnaasium ja mida finantseerib SA Archimedes, läbi programm “Noortekohtumised” Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Eesti Noorsootöö Keskuse toel. Projekti raames osalesid õpilased kultuuridevahelistes õppetegevustes, näiteks kultuuridevahelistes õpitubades, meeskonna moodustamises, Eesti, Moldova Vabariigi, Rumeenia ja Venemaa kultuurilistel riiklikel esitlustel, ajakirjanduslikul ja “InDesign” koolitusel. Ajaleht sisaldab materjale eesti, rumeenia, vene, itaalia ja inglise keeles.
Tutvu lähemalt noorte loodud ajalehega:
Ana Ichim
EERO Youth Newspaper Projekti koordinaator
Samal teemal 
