Erasmus+ noortevaldkonna 2023. aasta taotlusvoorude tulemused ja ülevaade

Erasmus+ ja Euroopa Solidaarsuskorpuse Noorteprogrammide keskuse juht Reet Kost teab pikaajalise kogemuse põhjal, et noorteprojektide nägu on igal aastal pisut omasoodu ja see näitab valdkonna dünaamilisust ja vastuvõtlikkust ning kiiret reageerimisvõimet ühiskonnas toimuvale. „Näen väga positiivset trendi, et esikohal on projektid, mis tegelevad noorte füüsilise ja vaimse tervise ja heaoluga, kuivõrd see on globaalne ja akuutne probleem. Näiteks 2023. aastal on märksa rohkem noorte osalusele ja demokraatia arengule tähelepanu pööratud, sh 2024. aasta EL Parlamendi valimiste eel ka EL identiteedi ja kodakondsuse teemakäsituse kaudu. Positiivne on ka see, et rahvusvahelised projektid tegelevad noorsootöö innovatsiooni ja kvaliteediaspektidega.“

Reet Kost ulatamas tunnustusauhinda MTÜ EstYES juhatajale Alexandr Kuruševile.

Huvi projektide vastu jõudsalt tõusnud

Kinnituseks Kosti jutule, on Erasmus+ noortevaldkonna 2023. aasta taotlusvooru tulemused märkimisväärselt erinevad 2022. aasta tulemustest. Esiteks, 2023. aastal esitatud projekte oli peaaegu kaks korda rohkem. Möödunud aastal esitati noortevaldkonnas 337 taotlust, mis on märkimisväärne kasv võrreldes 2022. aastaga esitatud 171 taotlusega. Kui 2022. aastal sai toetusi 87 projekti, siis möödunud aastal 119 projekti. Kasvanud on ka edukate projektide esmataotlejate arv. Kui 2022. aastal oli edukate taotluste seas 24% esmataotlejaid ehk 21 projekti, siis möödunud aastal oli edukate taotluste seas esmataotlejaid suisa 42% ehk 50 projekti. Kasvanud on ka konkurents taotluste vahel. Kui 2022. aastal olid edukad 51% esitatud projektidest, siis 2023. aastal 35%.

Kohalikud väljakutsed

Erasmus+ ja Euroopa Solidaarsuskorpuse Noorteprogrammide keskuse juht Reet Kost tõi välja, et pea poole rohkemate projektitaotluste taga ei ole üht kindlat põhjust, pigem mitmeid mõjutajaid korraga. „Üks on programmide tuntuse ja usalduse kasv ja organisatsioonide, kes juba on korra taotlenud, ka teist ja kolmandatki korda tagasi pöördumine. Samuti omab mõju see, et Erasmus+ akrediteeritud ja ESK kvaliteedimärgisega organisatsioone on aasta-aastalt rohkem ja nemadki on nüüd edukalt taotlema asunud ja viivad ellu suuremal määral noortevaldkonna õpirändeprojekte ja vabatahtliku teenistuse projekte,“ ütles Kost. Ta lisas, et ilmselt peegeldab aasta ka seda, milline on noortevaldkonna rahastusseis üldiselt. „Mida vähem on riiklikke toetusi, seda rohkem otsitakse ja kasutatakse programmide võimalusi, mis on nõksa keerukam, kuid toetussummad suuremad ja tegevusperiood ideede ja lahenduste elluviimiseks kindlasti laiem. Liiati ei ole Erasmus+ ja ESK programmid enam ammu üksnes rahvusvahelisi koostööprojekte ja õpirännet toetav, meie kaudu on võimalus leida rahastus kohalikele solidaarsustegevustele, tugevdada noorte osalust demokraatias ja kaasatust ühiskonnas. Ilmselgelt on varasemad kogemused näidanud, et rahvusvaheliste koostööprojektide kaudu saab süsteemselt lahendada kohalikke väljakutseid ja leida strateegilisi lahendusi, mille peale omakeskis niisamalihtsalt ei jõuakski. Valdkonnas on huvi kasvanud, meie nõu ja tugi nii noortele kui ka organisatsioonidele on olnud omal kohal  ja ideed on tulemuslikult rakendust leidnud.“

Rahastus noorteprojektidele kasvas

Võrreldes 2022. aastaga kasvas eelmisel aastal noorteprojektidele eraldatud eelarve üle poole miljoni euro võrra. Nimelt, 2022. aastal eraldati noorteprojektidele 4,71 miljonit eurot ning möödunud aastal suisa 5,28 miljonit eurot.

Võrreldes 2022. aastaga kasvas möödunud aastal märkimisväärselt rahastus noorte osalusprojektidele, akrediteeritud organisatsioonidele ning DiscoverEU kaasatuse projektidele. Täiesti uue valdkonnana sai esmakordselt toetust õpiränne spordis. Eelneva aastaga võrreldes oli vähem edukaid noorsootöötajatele mõeldud õpirännete ning suuremahulisi koostööprojekte, kusjuures esitatud taotluseid oli eelmise aastaga võrreldes rohkem.

Reet Kost sõnas, et mõlema programmi eelarve kasvab jätkuvalt käesoleva programmiperioodi ehk 2027. aasta lõpuni ehk Eesti agentuuri poolt jagatavad toetused noorte-, solidaarsus- ja spordivaldkonnas on iga aasta suuremad. „See on väga hea, sest ega meilegi meeldi kvaliteetsete projektide tegijatele negatiivseid toetusotsuseid saata ainuüksi seetõttu, et raha ei ole piisavalt. See ei ole muidugi ainus põhjus, miks me toetust ei eralda, vahel on projektid ka lihtsalt ebapiisava kvaliteediga,“ täpsustas ta.

Muutused projektitüüpides, konkurents tiheneb

Peaaegu kõikides projektitüüpides on aastaga toimunud selge kasv. On ka erandeid, näiteks DiscoverEU kaasatus, kus projekte esitati 2022. aastaga võrreldes 3 võrra vähem, ent toetuse said 2023. aastal kõik esitatud ehk 8 projekti, mis on omakorda ühe võrra rohkem võrreldes 2022. aastaga. Möödunud aastal esitati suuremahulisi noortevaldkonna projekte 31 ning toetuse sai 6 projekti, kusjuures aastal 2022 olid vastavad arvud 20 ja 9. Seega, huvi on kasvanud, aga edukaid projekte kolmandiku võrra vähem.

Selgelt on näha trendi, et 2023. aastal nii esitas kui sai toetust rohkem akrediteeritud organisatsioone. Märkimisväärselt on kasvanud huvi noortevahetuste vastu. Kui 2022. aastal esitati 58, siis 2023. aastal suisa 99 noortevahetuse projekti. Ehkki toetatud projektide hulgas pole kasv sama suur – 2022. aastal rahastati 29 ning eelmisel aastal 34 noortevahetuse projekti, näitab see siiski püsivat tõusu. Noorsootöötajate õpirändes on konkurents muutunud tihedamaks. Projekte esitatakse rohkem, ent toetusesaajaid oli 2022. aastaga võrreldes vähem.

Täiesti uus ja seega 2022. aastaga võrreldamatu on kasv spordiga seotud projektidele. Neid esitati möödunud aastal 26 ning toetuse sai 5 projekti.

Infogrammil on kujutatud 2023. aasta noorteprojektide taotluste ning edukate projektide arv.

Paljudes projektides on konkurents tihedamaks muutunud. Reet Kost tõi välja, et nii-öelda võlusõnad selleks, et saada kasvanud konkurentsi tingimustes paremad võimalused toetuse saamiseks, on läbimõeldus, relevantsus, vajaduspõhisus (nii noorte kui noortevaldkonna arengu mõttes), noorte sotsiaalse kaasatuse ja mitmekesisuse suurendamine, sh tagamine projektides, kvaliteetne mitteformaalse õppe protsess, kohalik mõju. „2024. aastal on meie soov toetada rohkem projekte, mis soodustavad noorte osalust demokraatias ja ühiskonnas. See võib väljenduda noorsootöötajate pädevuste arengu toetamises, millega tegeletakse noorsootöötajate õpirändeprojektis; kohalikus või rahvusvahelises noorte osalusprojektis; see võib olla teemaks rahvusvahelisele noortevahetusprojektile, jne,“ lisas ta.

Projektide maakondlik jaotus

2023. aastal toetatud projektidest asub suurem osa ootuspäraselt Harju, Tartu, Pärnu ja Ida-Viru maakonnas. Läänemaa, Lääne-Virumaa, Põlvamaa, Saaremaa ja Valgamaa on 2023.aastal võetud prioriteetsete piirkondade hulka, kus on näha ka enamasti taotluste tõusu (v.a Põlva)

Kaardil on kujutatud 2023. aasta noorteprojektide toetusesaajad maakondade lõikes.

Kõikide Erasmus+ ja Euroopa Solidaarsuskorpuse edukate projektidega alates 2014. aastast saab tutvuda meie kaardirakenduse kaudu siin. Kusjuures, projekte saab otsida nii valdkonna, programmi, tegevuste, prioriteetide, maakondade, kohalike omavalitsuste, perioodi kui aastate kaupa.

Koostööpartnerid

Aasta 2023 suuri muudatusi ei toonud. Nagu ka eelneval aastal, on väike- ja suuremahuliste projektide koostööpartnerid peamiselt Hispaania, Türgi, Läti, Poola, Taani ja Soome. Küll aga lisandus 2023. aastal võrreldes 2022. aastaga mitmeid täiesti uusi koostööriike. Võrreldes 2022. aastaga kahekordistus 2023. aasta planeeritud projektis osalejate arv. Tõusu veavad noorte toetatud osalusprojektid: 2022. aastal oli projekte 5, möödunud aastal 23. Samuti on pea poole rohkem akrediteeritud organisatsioone: 2022. aastal oli kaasatud 7 projekti ning möödunud aastal 19. Ka vähemate võimalustega noorte kaasamine on tõusnud, nii arvuliselt kui protsentuaalselt.  2023. aastal eraldati toetust kokku 6477 osalejale, sh 996-le vähemate võimalustega osalejale (15%). Aastal 2022 olid need arvud vastavalt 2955 ja 294 (10%).

Reet Kost tõi välja, et võrreldes teiste riikidega on Eestis palju akrediteeritud organisatsioone. Ainsad riigid, kus neid on rohkem, on Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia, Poola, mis on nii rahvaarvu kui eelarve mõttes Eestist oluliselt suuremad. Enamikel agentuuridel on akrediteeritud organisatsioone pigem 10-12 juures, osades riikides ka 2-3. Akrediteeritud organisatsioonide ring suurenes 2023. aastal veelgi. Akrediteeringuga saavad organisatsioonid võimaluse lihtsustatud korras rahataotlusi esitada kord aastas kuni programmiperioodi lõpuni ja saavad seejärel pooleteise aasta jooksul planeeritud noortevahetusi või noorsootöötajate õpirändeid suuremas mahus ellu viia. “Sellega on võimalik saavutada teatav rahastuskindlus pikaks ajaks, kuid eelduseks on muidugi demonstreeritud kvaliteet projektitegevuste elluviimisel, millele meil agentuurina on ka kõrgemad ootused kui näiteks esmataotlejate või vähese kogemusega organisatsioonide õpirändeprojektide elluviimisele,” toonitas Kost.

DiscoverEU

2022. aastal toimus kaks vooru, mille käigus kandideeris 535 noort, kellest 250 sai reisipassi. 2023. aastal toimus kaks vooru, milles kandideeris 760 noort ning reisipassi sai neist 215. Enne reisi osales kohtumistel kokku 60 noort, DiscoverEU Eesti Meet-up’il  28 noort, võrgustikukohtumisel osales 8 inimest ning analüüsikohtumisel 31 noort.

Noortevaldkonna koolitustegevus aastal 2023

Noortele tehti 24 koolitust ning osa võttis 496 noort. Noorsootöötajatele ning noortega töötavatele inimestele korraldati kokku 51 koolitust ning osalejaid oli 599.

Eestis viidi läbi rahvusvaheliselt:

• 2 koolitust
• 2 ekspertide ja partnerite kohtumist
• 1 projektilabor.

Kokkuvõtvalt ütles Reet Kost, et praegu ei saaks öelda, et Noorteprogrammide elluviimisel oleks suuri tõkkeid, mida ületada. „Oleme loonud hooliva programmide elluviimise süsteemi eeltaotlusvoorude, nõustamise, taotlejate koolitussüsteemi ja turundustegevuse näol. Kindlasti on raskem neil, kellel vähe kogemusi ja ressurssi kvaliteetset projekti välja töötada ja esitada, kuid julgustan ikka alustama, see on kõige tähtsam samm,“ arutles ta. „Mõttekohaks on kindlasti see, et kuidas jõuda ühtlasemalt kõigi Eesti piirkondadeni ja kuidas saavutada tõhusam noorteühingute, noorte osaluskogude ja kohalike noorsootöö tegijate kaasatus.“

Andmete ja tulemustega saab lähemalt tutvuda siin. Lingil on välja toodud aastate 2022 ja 2023 tulemused.

Projektitegija tähelepanekuid

MTÜ Noortevahetuse Arengu Ühing EstYES loodi 1991. aastal ja on üks esimesi organisatsioone Eestis, mis tegeleb kultuuri- ja noortevahetustega. Sügisel pärjas Erasmus+ ja Euroopa Solidaarsuskorpus selle eestvedajat Alexandr Kuruševit rahvusvahelise vabatahtliku tegevuse edendamise eest tunnustusüritusel ka auhinnaga. Et Kuruševil on aastatepikkune vaade, on tema tagasiside ka adekvaatne ning väärtuslik panus agentuurile.

Mis on aastatega muutunud?

Kurušev tõi välja, et taotlemine on palju lihtsamaks läinud.  “Kvaliteedimärgisega organisatsioonidel on võimalik esitada üldtegevuskava kuni 7-aastaseks perioodiks, ja selle aktsepteerimise puhul toetus aasta tegevusele on garanteeritud igal aastal. See on palju jätkusuutlikum kui oli vanasti, sest see süsteem säästab palju aega. Ja see loob eriti hea võimaluse oma projektide kui ka partneritega koostöö arenguks,” ütles ta.

Uus projektide liik – strateegilise koostöö projektid – on Kuruševi hinnangul väga hea tööriist koostöö arendamise heaks. “Selle alaprogrammi raames loodud projektid adresseerivad efektiivselt noorte ja ühiskonna vajadusi,” lisas Kurušev.

Veel tõi ta välja, et rahastuse määrad on aastatega kasvanud. “Tänu millele saab teha rohkem ja uhkemaid projekte. Võib olla tänu sellele, aga kindlasti tänu agentuuri kommunikatsioonitööle ja eelnevale kogemusele, on praegu kordades rohkem tegijaid kui oli programmi algusaastatel. See on loomulik areng, ja on tore näha, kuidas organisatsioonid leiavad tee Erasmus+ ja Euroopa Solidaarsuskorpuse programmide juurde ja kasutavad seda aktiivselt noorte heaks,” toonitas ta. Ka noorte inimeste teadlikkus programmist ning organisatsioonide kompetents on tema hinnangul kõvasti kasvanud.

Kuruševi sõnul on oluline muutus seegi, et võrreldes programmi algusaastatega hinnatakse nüüd rohkem projekti tulemusi. “Tegelikult just sellest sõltub lõplik rahaline toetus. Projekt peab jõudma oma eesmärgini, mis on ka mõõdetav, ja seda peab tõestama. Vanasti oli projekt tihtipeale vaid võimalus noortele midagi proovida teha ning tundus, et tegevuses eneses oli rohkem väärtust kui konkreetses tulemuses.” Küll aga toob Kurušev välja, et keerulisemaks on muutunud suurte projektide ellu viimine partneritega väljaspool Euroopat.

Mis suunas noorteprojektid üldiselt liiguvad, millist valu nendega leevendada saab?

Kurušev toob välja, et projektid tegelevad väga aktuaalsete teemadega, näiteks rohepööre, digiareng, noorte tervis (sh vaimne tervis) ning noorte aktivism. “Ühe projekti raames toimuvad sageli erinevad tegevused. Näiteks mitu koolitust, uuringud, praktilise töö perioodid ja kokkuvõtvad tegevused. Tänu sellele on projekti mõju suurem ja sügavam ning projektid ise julgemad.”

Mis oleks Alexandr Kuruševi jaoks unistuste noorteprojekt?

“Mulle meeldiks selline projekt, mis kaasab palju partnereid, pakub erinevaid tegevusi ja kestab piisavalt kaua, et arendada organisatsioone ning tugevdada nendevahelist koostööd. Projekt, mis suurendaks organisatsioonide ja osalejate kompetentse ja aitaks kaasa ühiskonna probleemide lahendamisele. Tähtis on, et see projekt ei jääks eraldiseisvaks, vaid et tal oleks kasvuefekt, et tänu sellele projektile partnerid loovad midagi uut, lähevad tegevusega edasi ja lõpuks toimub positiivne areng igal pool – isegi kui see võtab aega. Ja kui tänu sellele tegevusele noorte inimeste elud hakkavad positiivselt muuta – mida on veel soovida!”