Ida-Viru ja Lõuna-Eesti noori ühendab loomaarmastus

Artikkel ilmus esmakordselt ajalehes Põhjarannik 15.aprillil 2018. Viide siin

Valgamaa noormees Reivo Tennosaar ja Narva neiu Olga Zaitseva nunnutavad üheskoos Kohtla-Järve loomade varjupaigas kodutut kutsat. Nad oleksid nagu vanad sõbrad, aga tutvusid äsja noortekohtumise programmi raames, mis aitab eesti ja vene noortel ühist keelt leida.

Ala põhikooli 7. klassi õpilane Reivo on esimest korda elus Ida-Virumaal ja esimest korda elus loomade varjupaigas. Hüljatud lemmikute külastamine ongi poisile seekordse noortekohtumise kõrghetk. “Mul ei ole kodus koera, aga ma väga tahan!”

Hea klapp 

Narva noortega on tal tekkinud hea klapp, olgugi et Reivo ei oska peaaegu sõnagi vene keelt, kui “privet” ja “spasibo” välja arvata. Nüüd on tekkinud huvi seda õppida. “Narva noored saavad küll minust aru, aga mina ei saa aru, kui nad omavahel vene keeles suhtlevad,” tahaks Reivo selle salakeele lahti muukida.

Soldino gümnaasiumi keelekümblusklassi õpilane Olga on jälle saanud eesti keelele vunki juurde. Märtsis käis ta elus esimest korda Lõuna-Eestis, elades viis päeva Ala põhikoolis.

Küsimuse, mis talle seal kõige rohkem meelde jäi, tõlgib Reivo aeglasesse eesti keelde − Olga saab aru küll, kui jutuga ei torma. “Lõuna-Eestis on hoopis teistsugune keskkond. Narvas on eestlasi väga vähe, seepärast oli seal huvitav eestlastega suhelda,” räägib neiu.

Ala põhikooli ja Narva Soldino gümnaasiumi noortekohtumise projektis osaleb mõlemast koolist kaheksa õpilast ning seda veavad “Noored kooli” programmi õpetajad Kärt Lindlo ja Uku Valner.

“Minule on see ühe aasta jooksul kaheksas noortekohtumine, mida korraldan, ning ma ei tea paremat viisi selleks, et tuua sõbralikus keskkonnas kokku eesti ja vene noored ning nad ühiselt tegutsema panna,” tõdeb Soldino gümnaasiumi õpetaja Kärt Lindlo.

Seekordne kokkusaamine algas teisipäeval ja lõpeb täna. Sel ajal elatakse üheskoos Narva noortekeskuses. Kõik tegevused keerlevad loomade ja looduse kaitsmise ümber, sest need teemad kõnetavad ühtviisi nii linna- kui ka maanoori.

“Keskkond on aktuaalne nii Ida-Virumaal kui ka Lõuna-Eestis, see on meie ühisosa,” põhjendab Uku Valner.

Ninapidi koos

Narvas käigule eelnes nädal Valgamaal.

“Seal käisime näiteks matkamas ja tegime loodusteemalise õppefilmi. Tegevused on alati segarühmades ja noored mõtlevad võimalikult palju ise välja, mida nad teevad. Meie ei ütle, mis mängu me mängime. Nemad ütlevad, mis mänge nad tahavad mängida, ja viivad need läbi. Kui anda lastele vastutus, tekib neil suurem motivatsioon,” selgitab Lindlo. Valner lisab, et juhendajate roll on olla abiks, kui neil seda vaja on.

Ka Ida-Virumaal on noored päev otsa ninapidi koos, alustades tegevustega kell 8.15 hommikul. Päevi on sisustatud näiteks maastikumängu, animatsioonide tegemise ja ekskursiooniga kaevandusmuuseumis. Samuti viisid noored läbi külalistunni Soldino gümnaasiumi väiksematele õpilastele ning vene ja eesti keele tunnid üksteisele.

Enamasti suheldakse eesti keeles, sest Narva keelekümblejate eesti keele oskus on parem kui Ala laste vene keel.

“Muidugi saab suhelda ka käte ja jalgade ning vajaduse korral Google Translate`iga,” tähendab Valner.

“Palume Ala lastel rääkida rahulikumalt ja aeglasemalt, et narvalased neist paremini aru saaksid,” lisab Lindlo.

Esialgsest võõristusest ülesaamiseks on õpetajatel oma nipid.

“Avakohtumise esimesel õhtul ei juletud veel rääkida, aga teisel päeval hakkas julgus tekkima ja kolmandaks päevaks oli suhtlusbarjäär kadunud. Tegelesime palju sellega, et tekiksid grupitunne ja ühine vaim, et oleme kõik sama asja eest väljas,” räägib Valner.

Noortekohtumine on programm, mille eesmärk on tuua kokku eesti ja vene noored ning selle elluviimist rahastatakse Hasartmängumaksu Nõukogu vahenditest haridus – ja teadusministeeriumi ning Eesti noorsootöö keskuse toel.