Lii: “See kogemus on tervele meeskonnale õpetanud, et kui tekib mingisugune hea idee, siis ei tohi lasta väiksel ebaõnnestumisel seda segada”

Idee kirjutada Euroopa Solidaarsuskorpuse projekti tuli siis, kui hakkasime Kõmsil vana katlamaja külakeskuseks ümber ehitama. Kuna plaan on sinna ehitada ka jõusaal, siis mõtlesime, et hea alguse sellele annaks üks korralik spordile ja tervisele pühendatud ala. Kuulsime Euroopa Solidaarsuskorpusest ning otsustasime seda proovida.

Esimesel korral ei läinud idee läbi, kuid me ei andnud alla. Arendasime oma ideed, uurisime erinevate treeningseadmete ning jõusaali masinate kohta ja esitasime täiendatud ja rohkem läbimõeldud projekti uuesti.

Detsembris saimegi positiivse sõnumi, et saime projektile rahastuse ning jaanuaris hakkasime korraldamisega pihta. Projekti plaani sai kirja, et korraldame igal kuul kuni oktoobrini vähemalt ühe trenni ja veebiloengu.

Esimesena korraldasime grupitreeningu Kõmsil, mida juhendas meeskonnaliige, kergejõustiklane ja olümpialootus, Gertu Küttmann. Gertu trenn keskendus kogu keha treenimisele ja süvalihaste kasutamisele. Osa võttis noori igast vanusest ning tagasiside kõigilt oli väga positiivne.

Plaani kohaselt korraldasime ka veebiloengu, mida tuli pidama kohalik naiskodukaitsja Marge Kelder. Kuna Marge on korduvalt käinud pikkadel kaitseliidu matkadel, siis oskas ta kogemusest tulnud teadmisi jagada. Marge rääkis, millised on esimesed veepuuduse märgid ning kui palju tuleks päeva jooksul vett tarbida. Kuna kuulajatel tekkis erinevaid küsimusi, siis tekkis ka erinevaid huvitavaid arutelusid.

Jaanuarikuu läbi, asusime veebruari kallale. Sel kuul otsustasime kaks trenni teha: üks Kõmsil ja teine Vatlas. Kõmsi trenn sarnanes suures osas eelmisele: treeniti kogu keha ja süvalihaseid. Vatlas andis jalalihastele pühendatud trenni samuti meie oma meeskonnaliige Kristiina Kukk. Kristiina on juba aastaid tegelenud ratsutamisega ning seetõttu teab jalalihaste treenimisest ning selle olulisusest. Mõlemast trennist tulles olid kõik huvilised rõõmsad ja kiitsid trenne, Kristiina trenni puhul andsid jalalihased eriti hästi tunda.

Veebruarikuu veebiloeng oli toidulisandite teemal. Tervisekooli lektor Pille Javed rääkis nende olulisusest ning tarbimisest: mida, millal, kui palju jms. Pille jutus oli palju nö fun facte, mis tekitasid uusi küsimusi ning veelgi suuremat huvi antud teema kohta. Toimusid põnevad arutelud ning kõik tekkinud küsimused said vastused.

Märts algas suure hüppega – selle kuu trenniks oli Kangoo Jumps (2-kilogrammiste spetsiaalsete saabastega treening), mida viis läbi Carina Jurs. Carina on juba mõned aastad antud alaga tegelenud ning oskab juhendada nii uuemaid kui ka kogenumaid tegijaid. Kuna meie trennis olid peamiselt kogenematud, siis alustasime vaikselt ja leebema kavaga. Sellele vaatamata oli trenn suhteliselt intensiivne ning peale seda oli trenniliselt võhm väljas aga enesetunne suurepärane.

Aprillis plaanime korraldada trenni Metskülas. Juhendajaks saaks taaskord meie oma meeskonna liige Maria Reks, kes on pikalt tegelenud kergejõustikuga. Tema treening keskendub selja- ja kõhulihastele.

Kõikidest loengutest ja trennidest ei ole osa võtnud ainult meie kodukandist pärit noored ja vanemad, vaid ka kaugemalt.

See kogemus on nii mulle endale kui ka tervele meeskonnale õpetanud, et kui tekib mingisugune hea idee, mida tõesti tahad täide viia, siis ei tohi lasta väiksel ebaõnnestumisel seda segada. Sellisel juhul on saavutamise vili isegi magusam!

Euroopa Solidaarsuskorpus on andnud suurepärase ülevaate rahvusvahelisel tasemel projektikirjutamisest. Mina ise olen varasemalt natukene kokku puutunud Erasmus+ projekti kirjutamisega ning seetõttu mõistan eriti hästi, et rahvuvahelised projektid on eriti noortele väga olulised. Need on suhteliselt ainulaadne võimalus jõuda oma tegudega nii kaugele ning saada võimaluse millegi vägevaga tegelemiseks. Lisaks, rahvusvahelised projektid on hea võimalus luua uusi tutvuseid, kellega ka tulevikus koostööd teha.

Paar väikest näpunäidet noorele, kes tahab projektidega tegeleda:

• Ära karda alustada. Esimene samm on ikka kõige raskem, aga leia enda kõrvale toredad noored, vahest head sõbrad, ning hakka vaikselt pihta. Iga samm õiges suunas viib soovitud tulemusele lähemale.
• Konsulteeri kogenumatega. Kui sa ei oska ise kuskilt peale hakata, siis leia keegi, kes on midagi sarnast juba teinud. Olen kindel, et see inimene on hea meelega nõus aitama!
• Planeeri hoolega. Projekti idee tuleb väga hoolega läbi mõelda ja samm-sammu haaval korraldama hakata. Kindlasti tuleb tutvuda projektikonkursi tingimuste ja eesmärkidega ning oma ideed nendega siduda.