Pala ja Valga noored uurisid ühiselt tööturu võimalusi

Pala koolis oli möödunud nädalal külas kaksteist vene õppekeelega Valga Priimetsa kooli õpilast, et arendada oma eesti keele oskust ning uurida koos Pala eakaaslastega edasiõppimise ja oma karjääri kujundamise võimalusi.

Pala kool ja Priimetsa kool on sõpruskoolid. Kui Priimetsa kooli algatusel omavahel suhtlema hakati, tekkis üsna pea ka ühise projekti käivitamise mõte. Raha taotleti selleks sihtasutuse Archimedes noorteagentuuri kaudu programmist “Noortekohtumised”, mis käivitati möödunud aastal just selleks, et soodustada Eestis elavate erineva emakeelega noorte omavahelist suhtlemist ja teineteisemõistmist.

Pala ja Valga noorte ühisprojekt sai pealkirjaks “Võimalused tööturul” ning selle raames sai teoks kolm kohtumist, millest viimane leidiski aset möödunud nädalal Palal. Ka veebruarikuine esimene kohtumine toimus Palal, märtsis saadi kokku Valgas.

Kummastki koolist osales kohtumistel kaksteist noort. Et nende hulgas oli kõige rohkem üheksanda klassi õpilasi, kel haridustee üks etapp lõppemas, otsustati pühendada kohtumised edasiõppimise ja karjääri kujundamise võimaluste uurimisele. Samas edenes Pala ja Priimetsa kooli õpilaste omavahelisel suhtlemisel ka noorte keeleoskus: Pala lapsed said harjutada vene ja Priimetsa kooli lapsed eesti keele kõnelemist. Saadi juurde ka teadmisi teineteise kultuurist.

Esimene kokkusaamine algas sportlike ja suhtlusmängudega, mis aitasid kahe kooli noortel omavahel tuttavaks saada, end ühtse grupina tunnetama hakata ja meeskonnatööd tegema õppida. Kohtuti ka Pala kooli vilistlase Sander Sildveriga, kes vahendas oma huvitavaid kogemusi, mis ta sai mitmel suvel Ameerika Ühendriikides raamatuid müües. Spordimeest Peep Pälli kuulates said noored aga teada, milliseid omadusi on vaja, et sportlaskarjäär edukaks kujuneks. Lähemalt saadi karjääri planeerimise teemaga kurssi siis, kui külla tulid Jõgevamaa Rajaleidja keskuse esindajad. Ühiselt peeti ära ka vastlapäev.

Kui Pala kooli noored Valka vastukülaskäigule läksid, oli Priimetsa koolis parasjagu käimas karjäärinädal. Projektinoortele korraldati Valgas näiteks töötoad, kus õpiti CV ja motivatsioonikirja koostamist. Põnevaks kujunes tutvumine Valga kutsehariduskeskusega: seal on mitmekülgne erialade valik. Suur elevus tekkis siis, kui Pala noortele tuli kutsehariduskeskuses juhuslikult vastu üks nende endine koolikaaslane.

Valga militaarmuuseumi külastades tuli juttu ka sõjaväelisest karjäärist. Meeskonnamänge mängiti seekord Tsooru metsa kaevatud kaevikutes: seal peeti maha laserlahing.

Täideti sõnastikku

Valga kohtumisel said eesti noored teada, kuidas venelased lihavõttepühi peavad, ja vastupidi. Lisaks vene kultuurile said Pala noored Valgas aimu ka ukraina kultuurist: seal on päris suur ukrainlaste kogukond.

Möödunud nädalal taas Palal toimunud kohtumisel jätkati edasiõppimisvõimaluste tutvustamist: käidi külas Luua metsanduskoolis ja Tartu kutsehariduskeskuses. Luua metsanduskoolist polnud Valga noored varem midagi kuulnud ja eriti põnev oli neile, et nad said metsamasinatel ja nende simulaatoritel töötamist proovida. Vaadati ka natuke kaugemasse tulevikku ja kõneldi loodusteaduste õppimise võimalusest Tartu ülikoolis. Sellest käis rääkimas ülikooli loodus- ja täppisteaduste valdkonna prodekaan Kalle Olli.

Valga noortele näidati ka Jõgeva- ja Tartumaa vaatamisväärsusi. Pala kooli ajalooõpetaja Liina Ainsalu juhatusel käidi tutvumas Kodavere kihelkonna kultuuripärandiga, aga ka Alatskivi ja Kallastega.

Kaks esimest noortekohtumist kestsid viis, kolmas suisa seitse päeva (sinna hulka on loetud ka kohale- ja kojusõitmispäev). Lisaks mitmesugustele projektitegevustele viibiti ka koolitundides, ning saadi päris hästi tuttavaks  teineteise kooli argieluga. Igal õhtul koguneti aga vestlusringi ja arutati, mille võrra päeva jooksul targemaks oli saadud. Koostati ka sõnastikku: eesti lapsed panid kirja venekeelsed sõnad, mis nad päeva jooksul selgeks olid saanud, ja vene lapsed panid kirja värskelt omandatud eestikeelsed sõnad. Valga noored ööbisid Palal viibides sealses õpilaskodus, Pala lastele leiti Valgas olles kohad ühes majutusasutuses.

Pala koolis koordineerisid projekti vene keele õpetaja Inna Lamp ning loodus- ja inimeseõpetuse õpetaja ja huvijuht Grete-Stina Haaristo. Kaudsemal viisil aitas aga projekti teostumisele kaasa terve pedagoogiline kollektiiv.

Optimism taastus

“Kui projekti kavandades lootsime, et meie ja Valga noored hakkavad kokku saades kohe omavahel innukalt suhtlema, siis esimesel kohtumisel kõik nii ladusalt ei läinud,” ütles Grete-Stina Haaristo. “Teise ja kolmanda kohtumise käigus saime aga oma optimismi tagasi. Ning nüüd näen suure rõõmuga, et telefoni- ja internetikontaktid meie ja Valga noorte vahel jätkuvad.”

Grete-Stina Haaristo sõnul said kahe paiga noored tänu projektile mitte ainult uusi sõpru, vaid said ka teada, milliseid oskusi ja iseloomuomadusi tuleks arendada, et edukalt karjääri teha.

Ka Priimetsa kooli karjäärikoordinaator ja noorsootöö juht Pilvi Pindma kinnitas, et noortel oli projektist palju kasu — nii keeleõppe kui ka karjäärialaste teadmiste omandamise seisukohalt.

“Meie koolis on tavaliste klasside kõrval ka keelekümblusklassid, kus suurem osa õppetööst toimub eesti keeles,” ütles Pilvi Pindma. “Projektis osales nii ühtede kui ka teiste klasside õpilasi ning projekti käigus said ka tavaklassis õppivad noored oma krambist lahti ja eesti keeles rääkimise julgust kõvasti juurde. Paljud meie lapsed polnud ka kunagi varem nii pikalt kodunt eemal olnud ning olid seepärast esimest korda Palale sõites üsna ärevil. Nad ei osanud ka arvata, kuidas nendesse suhtutakse. Kõik hirmud said aga ruttu otsa, kui kohale jõudsime ja sooja vastuvõttu kogesime.”

Valglased viisid  aga Pala noored vahepeal üle piiri Lätti. Ning tutvustasid neile selliseid mõisteid nagu maailmaharidus ja vabatahtlik töö. Valga koolid suhtlevad nimelt tihedasti neid suundi edendava MTÜga Mondo.

“Meilt käib Mondo vahendusel vabatahtlikke Aafrikas ning me toetame ka ühe Aafrika lapse haridusteed,” ütles Pilvi Pindma.

Pala ja Priimetsa kooli vahelised sõprussuhted jätkuvad ning kindlasti leiavad need ka tulevikus väljenduse mõnes ühisprojektis.

Artikli autor: Riina Mägi. Artikkel ilmus ajalehes Vooremaa.