Reet Kost: optimistlike noortega ei osata sageli midagi peale hakata

Noorte panust ühiskonda on hakatud rohkem märkama ja tunnustama, kuid nende ideede teokstegemist pidurdab siiski veel arusaam, et noorus on naiivne, ütleb SA Archimedes Euroopa Noored Eesti büroo juht ja Myplace’i noortepoliitika nõuandva kogu liige REET KOST intervjuus TEELE TAMMEORULE

Reet Kost, mis oli praegu lõppeva Myplace’i tulemustes teie jaoks kõige huvitavam?

Mis silma jäi, oli eesti noorte suhtumine Eestis elavatesse vene kultuuri esindajatesse. Vastuolu oli suur: teistesse kultuurigruppidesse ja välismaalt n-ö korraks siia tulnutesse suhtutakse usaldavamalt kui Eestis elavatesse venelastesse. See pole täiesti ootamatu. Puutun ka oma isiklikus elus kokku kultuuridevahelise konfrontatsiooniga, sest olen abielus inimesega, kes on pärit mitmekultuurilisest perest. Tean väga hästi, et eri generatsioonidel – eriti eestlastel – on millegipärast skepsis vene rahvuse vastu. Leian, et see tuleneb eeskätt vähesest teineteise tundmisest ja ühise kogemuse puudumisest.

Kuidas saate seda teadmist Euroopa Noorte Eesti büroos kasutada?

Umbes kuu aja eest käivitasime pilootprojekti „Noortekohtumised”. Need on kolme- kuni kuuepäevased Eestis elavate erineva kultuuritaustaga noorte kokkusaamised. See on suunatud 11-16-aastastele noortele, kellest pooled peaksid õppima vene õppekeelega koolis ja teine pool eesti õppekeelega koolis. Eesmärk on, et eesti kogukonna ja paljude teiste Eestis elavate kultuuride noored tuleksid kokku ning õpiksid üksteist ühise huvi ja arendava tegevuse kaudu paremini tundma.

Üks eri emakeelega noori ühendav joon näib olevat üsna suur usaldamatus institutsioonide vastu. Kas „Noortekohtumiste” projekt võiks käsitleda ka seda probleemi või tuleks sellega tegeleda mõnda muud moodi?

Mida nooremalt mõtestatakse enda jaoks seda, mis ühiskonnas ja poliitikas toimub, millised on väärtused, seda teadlikumalt kujunetakse aktiivseteks kodanikeks, valijateks ja võib-olla ka nendeks, kes tulevikus otsuseid teevad ja valituks osutuvad.

Noortel on sageli natukene teistsugused, mittetraditsioonilised osalusvormid, teised meediumid. Kui on rohkem võimalusi, näiteks projekte, milles noortele antakse aktiivne roll, siis saavad nad midagi ka ära teha. Kas just poliitikas, aga neid huvitaval teemal küll. Kui meil [Euroopa Noorte Eesti bürool] on olnud võimalik rahastada kohalikke noorteprojekte, siis on noored neid teinud väga tugeva sotsiaalse närviga. On olnud tegevusi, mis olid suunatud puuetega noortele, lastekodunoortele. Päris palju on olnud kogukonda ühendavaid tegevusi, vanema ja noorema generatsiooni kokkuviimisi.

Oletan, et projektitaotlused tulevad sageli pigem formaalsetelt gruppidelt – näiteks ärgitab õpetaja või kooli huvijuht lapsi osalema. On see nii?

Algatused on erinevad. Vahel hakkab kohaliku noortekeskuse tuumikgrupp noorsootöötaja initsiatiivil mõtlema, mis teemal võiks projekti teha. Üksinda kodus olles noor võib-olla ei mõtle, mida ta saaks täna ühiskonna heaks ära teha. Neil on vaja natukene grupitunnet, mingil määral ka innustamist: vaat nüüd teeme midagi!

Mulle tundub, et usaldamatus institutsioonide vastu võib olla seotud ka sellega, et arvamusavaldusele ei järgne vastust. Poliitik ei võta noore juttu tõsiselt ja seetõttu võib ka noore huvi raugeda. Kui noored teevad kohalikul tasandil projekte, siis kuidas n-ö küla neile vastu kajab?

Mingitel juhtudel kindlasti on noored saanud oma ettepanekud teoks teha. On näha, et kohalikud omavalitsused on hakanud noorte algatusi rohkem tunnustama ja väärt näitena esile tooma. Teisalt on lastekaitseliit ja eri asutused uurinud, kuidas omavalitsusjuhid noorte osalust võtavad, seda väärtustavad. On välja joonistunud, et noori peetakse naiivseteks ja liiga suurteks optimistideks, kes ei taju kaasnevat vastutust.

Noored ja optimistid? Kui paha!

Eks ole. Kui vastaspool ongi elust juba natukene räsitud, palju karastunud realist või isegi pessimist, siis need kaks maailma põrkuvad omavahel liiga kõvasti. Võib-olla optimismi ja naiivsust natuke peljatakse või ei osata sellega midagi peale hakata. See jääb vahel heade innustavate mõtete elluviimisele tõsiseks takistuseks.

Kui noortel on tugev toetaja, näiteks noorsoo-töötaja või kohaliku omavalitsuse ametnik, kes noorsootöö eest vastutab, neisse usub, tunneb noori paremini ja on rohkem nende kultuuriga harjunud, siis tema toel jõuavad need mõtted paremini kohale. Muidu… Kus noor neid mõtteid üldse esitleks? Omavalitsused ei ole loonud eriti palju kaasavaid ja noortele kohaseid osalusvorme.

Kui palju on Ida-Virumaa noored praegu teie toetatud projektides esindatud?

Tegelikult on see nii, nagu Eesti elanikkond on jaotunud. Kõige aktiivsem on Tallinn ja Harjumaa, siis Tartu ja Tartumaa ja seejärel ongi Ida-Virumaa.

Kui sageli tuleb ette eesti-vene projekte?

Üsna harva. Kui sellega ekstra ei tegele, siis eesti ja vene kogukond omal intsiatiivil eriti kokku ei tule.

Aga kuidas seda soodustada?

Põhimure on seni olnud see, et vene noorte-gruppide juhid ja õpetajad on öelnud: nemad tahaksid küll väga projekti teha, aga nad kardavad, et ei leia eesti partnereid. See on kõige suurem takistus, mis tuleb ületada. Arvan, et ka eesti poolel on palju ühiskonnaõpetuse, eesti ja vene keele õpetajaid, aga ka noortejuhte, noorsootöötajaid ja aktiivseid noori, kes tahaksid Eestis olevaid paralleelmaailmu natukene rohkem lähendada. 11-16 aastat on parim vanus eri kultuuride noorte koostööst positiivse kogemuse saamiseks – muidu neil seda tunnet ei tekigi.

Need, kes käivad huvikoolides, konkurssidel ja noortelaagrites, puutuvad muidugi rohkem kokku, aga paljud noored jäävad nendest tegevustest kõrvale. Nad kasvavad üles ja polegi Eestis elava venekeelse inimesega juttu ajanud -oledki nagu võõras.

Euroopa Noored Eesti büroo

Euroopa Noored Eesti büroo on sihtasutuse Archimedes üksus, mis toetab noorte ja noorsootöötajate arengut ning edendab nende rahvusvahelist koostööd. Euroopa Liidu ja Eesti raha eest pakutakse projektitoetusi, koolitusi, nõustamist, õppematerjale jms. Pilootprojekti „Noortekohtumised” raames saab toetust sadakond projekti ehk umbes 2000 noort. Noortekohtumistes saavad osaleda n-16-aastased noored, kellest pooled käivad vene õppekeelega koolides. Noorte ja noorsootöötajate rahvusvahelisteks projektideks saab taotleda toetust programmist Erasmus+: Euroopa Noored. Taotluste tähtajad on 30. aprill ja 1. oktoober. Lisainfo www.euroopa.noored.ee

Allikas: Eesti Päevalehe vaheleht MÖTE
Autor: Teele Tammeorg