Ühise keele leidmiseks ei piisa vaid ühisest keelest

Eesti piirilinn Narva on üks huvitav linn, kus eestlasi elab vaid pisut üle 5%. Tänavail kõndides kuuleb valdavalt vene keelt ning igapäevatoimetusi tehes ainuüksi eesti keelt kõneledes võib jääda hätta. Kuigi Narvas elavad Eesti noored räägivad tihtipeale suurepärast vene keelt, ei suhtle erinevast rahvusest noored, vaatamata keelebarjääri puudumisele, omavahel kuigi palju.  Samas on huvi teise rahvusrühmaga suhtlemise vastu olemas ning nii tekkiski mõte korraldada Narvas elavate Eesti ja vene noorte vaheline kohtumine.

„Tahtsime, et noored jagaksid oma  muresid  ja vajadusi, mis on seotud teisest rahvustest pärit inimestega suhtlemisel.  Arvame, et etnilised rühmad ei seltsi omavahel mingite tekkinud eelarvamuste tõttu ning noorte kokku toomisega püüamegi näidata, et neil on sarnased hirmud, probleemid ja mured,“ ütles üks noortekohtumise eestvedajatest, 19 –aastane noorejuht Artjom Poljak.

Noortekohtumise organiseerijad Artjom ja Margarita

„Noortekohtumiste formaat töötab väga hästi“, arvab Margarita Vladimirskaja (18), Narva noortekohtumise teine eestvedaja. „Kokku tulnud eesti ja vene noored segunesid silmapilkselt. Juba esimeseks õhtuks olid noorte vahelt kadunud kõik barjäärid ning noortekohtumise lõpuks olid noored omavahel tõeliselt head sõbrad. Seega tuleb noored lihtsalt kokku tuua ning julgustada neid erinevate mitte –formaalsete meetodite abil omavahel suhtlema. Kindlasti aitas kaasa ka see, et eesti noored rääkisid hästi vene keelt.“

„Lisaks erinevatele jäämurdjatele ja energizeritele valisime peamiseks meetodiks, millega noori omavahel lähendada ning stereotüüpe murda, foorum –teatri. Minu meelest annab see võimaluse leida alternatiivseid lahendusi, kasvatada enesekindlust ning mõelda kastist välja“, kinnitab Margarita, kes on ise foorum –teatri tulihingeline fänn.

Noortega suheldes selgus, et tegelikult ei olegi niivõrd stereotüübid need, mis suhtlust takistavad. Levinumate eelarvamustena mainiti, et eestlasi peetakse üldjuhul heledapäisteks – silmseiks, ka arvati neil olevat mõnevõrra aeglasem reageerimiskiirus :). Eestlased omakorda leidsid, et vene keelt kõnelevad noored on temperamentsemad.

Ka ei leidnud noored omavaheliste kokkupuudetega seotud eriliselt negatiivseid kogemusi. Vaid osad eesti noored olid sattunud ebameeldivustesse seoses eesti keeles rääkimisega avalikus kohas. Teatavat ettevaatlikkust ning distantsi omavahel suhtlemisel põhjendasid noored eelkõige oma vanematelt pärit hoiakute- ja eeskujuga ning arvasid, et pigem ei lävita, kuna ollakse lihtsalt harjunud üksteisega mitte suhtlema.

Kokkutulemist pidasid noored vajalikuks ning julgustavaks ning ka noored arvasid, et suhtlemiseks on vajalik selliste kokkutulekutega jätkata. Kas aga üheskoos ka mõni ühine projekt ette võetakse oli noorte meelest veel vara öelda.

Foorum-teater 1: Mida teha kui vene keelne peretütar toob koju eesti keelt kõneleva poisi?

Foorum -teater 2: Vene noorte meelest saab töötukassas eesti keele mitteoskamise pärast riielda.