Enne kohvri pakkimist ja lennujaama suundumist keerlevad iga tudengi peas kõiksugu erinevad ootused eesootavale Erasmuse õpirändele. Me ootame väljakutseid, võib-olla ilusat ilma, mõnda head lugu. Kuid mida oma mugavustsoonist välja astumine tegelikult õpetab?
Paljude tudengite jaoks, kes on selle julge sammu astunud, on tegelikkus ootusi suuresti ületanud. Tuleb välja, et välismaal õppimine, olgu see semester või tervenisti aasta, on imeline eneseavastamise, vastupidavuse ja isikliku kasvu teekond. Vaatame lähemalt, mida vahetusaasta õpetas nendele noortele, kes selle päriselt läbi tegid.
Kartusest ja ootusärevusest sooja peretundeni
Eestlased on teadupärast hoidvad oma isikliku ruumi ja igapäevarutiini suhtes. Seetõttu on õpirändele kandideerimisel sageli suurimaks takistuseks hirm tundmatuse ees – üksindus, sõprade mahajäämine, perest eemalolek ning võõras keskkond. Reaalsus on aga see, et need hirmud kipuvad kohapeal kiirelt kaduma.
“Suurem osa minu ärevusest oli tingitud üksindusest ja koduigatsusest. Neid emotsioone tundsin ma viimast korda siis, kui kohtusin välismaal oma toakaaslasega. Meil tekkis kohe vaikiv kokkulepe, et toetame üksteist kõiges. Erasmus muudab juhuslikult kokku pandud võõrad kiiresti perekonnaks,” ütles Hanna Kerstina Kartau, ESN Tartu president.
Ruth Karu jagas sarnast muret. “Õnneks leidsin uued sõbrad juba õpirände esimesel nädalal,” ütles ta. “Meie vahel tekkinud side oli nii tugev, et pean neid siiani oma parimateks sõpradeks. Me suhtleme pidevalt ja külastame üksteist ka suvepuhkuste ajal.”
Esimene õpiränne on alati nagu tundmatus kohas vette hüppamine – sa ei tea kindlalt, mis sind ees ootab. Samas mõistad kiiresti, et koos sinuga harjutavad ujumist tundmatutes vetes ka paljud teised õpirändurid.
Carina Hartsenko, kes veetis oma vahetusaja Escola Náutica Infante D. Henrique koolis Portugalis, lisab, et tulijaid oodatakse palju avatuma sülega, kui arvata oskaks. “Kartsin kõige rohkem seda, et ma ei tunne kedagi. Kuid see mure kadus kiiresti – kohtasin imelisi inimesi ning nii üliõpilased kui ka ülikooli töötajad panid mind algusest peale end hästi tundma,” ütles ta.
Mida õpiränne sulle õpetab?
Õpirände suur väärtus tuleneb ootamatutest eluoskustest, mille välismaal omandad. Oled sunnitud probleeme iseseisvalt lahendama, mis viib paratamatult uute isiklike supervõimete väljakujunemiseni.
Mõne jaoks võib see supervõime olla sügav ja tähendusrikas muutus enesehinnangus. “Enne reisi puudus mul eneseusk, kuid semester välismaal näitas mulle, kui väga inimesed mind väärtustavad. See oli parim positiivne tõuge mu enesekindlusele, mida kunagi kogenud olen” meenutab ESN Tallinna kommunikatsioonijuht Olga Vald oma vahetusaega Poolas.
Seda uut laadi julgust leiab paljude vahetusüliõpilaste kogemustest. Gerli Tafenau märkas tohutut muutust oma enesekindluses. “Sain enesekindlust ja julgust oma arvamust selgemalt ja sagedamini avaldada. Väärtustan väga seda supervõimet, mis mul nüüd on – olen kindlam kõiges, mida ütlen ja teen,” jagas ta.
Egert Kärt märgib, et õpiränne arendab kohanemisvõimet ja probleemide lahendamise oskust. “Välismaale minek paneb inimese teistsugusesse keskkonda, kus paljud asjad, mida koduriigis peetakse iseenesestmõistetavaks, ei pruugi seda olla. Olukorraga toime tulemine on suurepärane viis enesekindluse kasvatamiseks,” ütleb ta.
Pahupidi kultuurišokk
Kultuurišokk on oodatav – nagu näiteks Berliini kaootilise energiaga toimetulek. “Esimesel mail muutus linn metsikuks paigaks, kus igal pool olid reivid, protestid ja peod,” meenutab Lukas Toompere. Sama kehtib ka eestlaste toitumisharjumuste selgitamise kohta kohalikele, nagu meenutab Carina Hartsenko. “Portugalis ei ole inimestel ‘tervislikku’ sünnipäevalauda. Minu köögiviljavaagen oli kõigi jaoks suur šokk,” ütles ta.
Kõige sügavam kultuurišokk tabab aga sageli hoopis koju tagasi tulles. “Suurim kultuurišokk oli Eestisse tagasitulek. Märkasin, kui palju ma olin muutunud ja kui erinevalt oma kodumaad nägin. Minust oli saanud palju avatum ja soojem inimene ning siin pidin uuesti harjuma Eesti rahulikuma ja otsekohesema suhtlemisstiiliga,” räägib Ruth Karu.
Ingel Elisabet Erm kinnitab sarnast kogemust, märkides, et välismaale kolimine “tõestab sinu iseseisvust ja julgust, kuhu iganes sa ka ei läheks.”
Päästerõngas: Erasmus Student Network (ESN)
Erasmuse õpirändel ei ole sa kunagi päris üksi. Erasmus Student Network (ESN) toimib nii sotsiaalse katalüsaatorina õpirände ajal kui ka tugisüsteemina, kui on aeg koju naasta.
ESN on toeks juba enne sinu sihtriiki kohalejõudmist. Hanna Kerstina Kartau meenutab ärevust enne ärasõitu. “Kõige rohkem maandas mind see, kui nägin oma vastuvõtva ülikooli ESN-i liikmeid oma Instagrami story’des meile tervituskotte pakkimas. Oli väga lohutav teada, et kuskil on inimesed, kes mind ootavad ja minu saabumiseks valmistuvad,” ütles ta.
Lisaks pakub ESN vastumürki kurikuulsa Erasmuse-järgse depressiooni (Post-Erasmus Depression või PED) vastu. Pärast Eestisse naasmist liituvad paljud vahetusüliõpilased oma kohaliku ESN-võrgustikuga, et hoida elus rahvusvahelist vaimu ja jätkata professionaalsete oskuste arendamist. Carina Hartsenko liitus pärast õpirännet ESN Tallinnaga ja veetis kaks aastat juhatuses. “See aitas mul tõesti edasi arendada oskusi, mille endas vahetusaastal avastasin, eriti suhtlemist ja enesekindlust,” ütles ta.
Miks tasub minna õpirändele?
Kui sa ikka kõhkled, et kas tasub õpirändele minna, siis neil, kes on vahetusõpilaseks juba käinud, on ühine sõnum: tee see lihtsalt ära.
Ruth Karu: “Tule oma mugavustsoonist välja ja sa näed täiesti uut ja imelist maailma.”
Carina Hartsenko: “Sa ei kaota minnes midagi – sa ainult võidad tohutult. Nii et ära torma ülikoolist lihtsalt läbi, vaid võta vahetuskogemusest kõik, mis võtta annab.”
Olga Vald: “Usalda protsessi – sa leiad sealt iseenda parima versiooni.”
Hanna Kerstina Kartau: “Kui oled kunagi mõelnud, et tahaksid välismaal elada, tee seda nüüd – teist sellist võimalust nii suure toetuse ja nii paljude võimalustega enam ei tule.”
Lukas Toompere: “See võib alguses tunduda hirmutav, kuid on põhimõtteliselt garanteeritud, et sellest saab üks sinu elu olulisemaid kogemusi!”
Ingel Elisabet Erm: “Sinu koduriigis ei muutu sinu äraolekul palju, kuid välismaale minnes on sul võimalus nii palju õppida ja kasvada – ja see on seda täielikult väärt.”
Oled valmis astuma järgmise sammu? Uuri, kuidas Erasmus+ programmiga liituda, võttes ühendust oma ülikooli Erasmus+ koordinaatoriga ja leia oma kohalik tugivõrgustik ESN-i veebilehelt.