Henri Kõiv
digiajakirja MIHUS peatoimetaja
Tänavu aasta noorsootöötaja tiitliga pärjatud Egle Pendil jookseb Simuna noortekeskuses kümnes tööaasta. Enne koduvallas tööle asumist polnud Egle noortekeskusesse oma jalga tõstnud ja ka kohalikud noored leidsid sinna järjest harvemini tee. Nüüd kogen ise, kuidas noortekeskuse ukse taga on veel enne ametlikku avamist järjekord.
Simuna noortekeskus paikneb küla südames keskväljakul kohe bussipeatuse kõrval, pesitsedes vabatahtlike pritsumeestega samas majas. Näen juba läbi klaasuste, et Egle on oma lahke naeratusega valmis mind vastu võtma. Ta istub kohal, kus iga tema tööpäev algab. See oli üks esimesi uuendusi, mille Egle noortekeskusesse tööle asudes tegi. Ta soovis näidata visuaalselt, et on noorte jaoks olemas. Nüüdseks on ta kõrvale tõstnud isegi sülearvuti, mida ta varem noortekeskuse külastajate märkimiseks kasutas. Noortele jättis see aga mulje, et ta teeb parasjagu tähtsat tööd, mis tähendab, et tal pole aega nendega tegelemiseks. Nüüd saavad noortekat külastavad noored ise iPadi oma külastuskordi märkida.
Külastuskordade arv jääb igapäevaselt vahemikku 15–25. Egle ütleb, et peaaegu kõik Simuna põhikooli 84 õpilasest on tema noortekeskusest vähemalt ühe korra läbi käinud. See on väga suur edasiminek kümne aasta taguse ajaga võrreldes, mil oli päevi, kus noortekast käis läbi ainult neli-viis noort. „Mõnikord oli siin nii vaikne, et kõrvadel hakkas valus,“ meenutab Egle keerulist algusaega.
Kuidas võita noorte usaldus
Egle on noorsootööd tehes kogu aeg lähtunud põhimõttest, et iga noor on puhas leht. Ta ei lase ennast varasematest kuulujuttudest ega ka toimunud intsidentidest mõjutada. „Kõik noored on südames head ja toredad, kui leiad millegi, mis neid kõnetab,“ on Egle veendunud. Tal on ka teine põhimõte: probleeme ei maksa pagasina kogu aeg kaasas kanda. Näiteks jäid hiljuti paar noort Simunas veipimisega vahele. Egle pidas nendega siis tõsise vestluse, kuid järgmisel päeval olid samad noored isegi üllatunud, et noorsootöötaja nendega nii meeldivalt suhtleb. Egle sõnul tuleb turvalise täiskasvanu rolli täitmiseks osata olukordadest lahti lasta, et need ei hakkaks noort defineerima. Samuti tuleb täiskasvanul õppida vabandust paluma, kui tema on midagi valesti teinud. Neil puhkudel armastab Egle noortele öelda: „Ma elan ka esimest korda, ma ka alles õpin.“
Kas need olid Egle põhimõtted või tema avatud olek, kuid ajapikku tekkis tal kogukonna noortega järjest usalduslikum suhe. Kuigi noorsootöötaja tööpäev kestab ametlikult kella kuueni, on Egle korduvalt kella kaheksa-üheksa ajal noortega jalutama läinud, et kuulata ära nende mure. Egle siiras soov noortele ka kõige keerulisematel hetkedel toeks olla väljendus kõige ilmekamalt paar aastat tagasi, kui Simunat tabas kogukondlik tragöödia, millega toimetulekul sai noorsootöötajast võtmeisik, kes hoidis noorteka uksi lahti täpselt nii kaua, kui oli vaja, vajaduse korral isegi ööpäev läbi.
Egle kogemuse põhjal on noorsootöötaja ideaalses positsioonis, et olla noore usaldusisik. Koolis pööratakse kohati liialt palju tähelepanu probleemsetele õpilastele, kuid tihti vajavad hoopis kõige tublimad võimalust asjade lahti rääkimiseks. Nemad tulevad siis Egle jutule. Muidugi on täiskasvanul, keda noor usaldab, väga suur vastutus. „On oluline, et noor tunneks, et ma pole tema usaldust reetnud. Ka siis, kui mingist probleemist on vaja teavitada näiteks lastekaitset,“ toob Egle välja ühe oma töö keerukuse.
Autahvlist ebaõnnestumisteni
Simuna noortekeskuse köögitoa sein on justkui autahvel. Siit leiab hulga artikleid projektidest, mis on noorte peas sündinud ja nende eestvedamisel ka ellu viidud, kuigi Egle nähtamatu käsi on alati vähem või rohkem mängus olnud. Alustuseks on Egle see inimene, kes noori kuulab. Paljud projektid on alguse saanud sellest, et noored on lauamänge mängides või kokates millegi üle kurtnud, omavahel mingit unistust või vajadust jaganud. Egle on see, kes neid vihjeid üles nopib ja noortega vestlust edasi peab. „Aitan noortel läbi küsimuste küsimise jõuda projektiidee kirjutamiseni,“ kirjeldab Egle ise oma rolli.
Nii on Simuna noored algatanud näiteks tantsustuudioprojekti, mille taga oli soov muuta noorte jaoks huviringidega seotud väsitavat logistikat. Nüüd on noortel kohalik tantsuõpetaja ja koolis isegi peeglitega saal. Või siis 13+ reeded, mis loodi vastusena vanemate noorte soovile saada rohkem Egle ja ka üksteise tähelepanu, et segamatult oma mõtetest, muredest ja rõõmudest rääkida.
Egle radar korjab vihjeid ka noortekeskusest väljaspool: näiteks mõte huviringist mehaanikahuvilistele noortele, mida juhiksid juba täisikka jõudnud Simuna rallisõitjad ja autoentusiastid, tärkas tal sõpradega vesteldes. Egle nägi neis inimestes ressurssi noorte arenguteel. Tänu mehaanikaringile on Simunast õpingute või töö tõttu lahkunud noortel tekkinud kodukohaga uutmoodi side, ringis osalevatele noortele pakuvad nad aga väärt eeskuju ja arenemisvõimalust.
Nüüdseks on autahvel justkui motiveeriv tsitaat, mis nakatab järjest uusi noori oma projektidega välja tulema. Kui teised on suutnud siin midagi ägedat luua, suudame ju meie ka! Praegu aitab Egle noortel korraldada suvist festivali, kuhu oodatakse esinema räppar Sämi. Esinejatega suhtlemine ja hinnapakkumiste küsimine on seejuures kõik täielikult noorte õlgadel.
Kuigi seinal on ainult edulood, peab Egle vähemalt sama oluliseks ka ebaõnnestumisi. „Kogu aeg eduelamusi pakkuda ei saa, noortele tuleb õpetada ka raskustega toimetulekut,“ leiab Egle. Noorsootöö käigus ämbrite kolistamine on noorte jaoks turvalisem kui hiljem isiklikul majanduslikul riisikol kahjude kandmine.
Täitunud ja täitumata unistused
Autahvli kõrval on noorte loodud unistuste poster aastast 2026 Simuna noortekas. Seesama suvine noortefestival on postril kenasti ära märgitud, nagu ka tantsulaager, põrandaküte, veepargi külastus, origami ja välismaareis. Egle sõnul on visioonist reaalsuseks saanud postrilt juba nii mõndagi. Näiteks akvaarium, mis on ühe köögiseina pea täielikult vallutanud. Selle ostis Egle pärast seda, kui tuli teade aasta noorsootöötaja tiitlist. Tegemist oli Simuna noorte ühe pikaaegse unistusega, millest annab tunnistust ka pikk vabatahtlike nimekiri kalade toitmisgraafiku lehel.
Millised on aga Egle tööga seotud unistused? Mõned neist kattuvad noorte omadega. Nii soovib ka tema noortega minna välismaale õpirännakule. Ta on ise käinud noorsootöötajana kolmel korral välismaal, tutvudes noorsootöö eripäradega Islandil, Norras ja Iirimaal. Norras pani teda näiteks imestama ka täisikka jõudnud noorte jätkuv kohalolu noortekeskustes. Ta sooviks, et ka Eestis kaoks arusaam, nagu oleks noortekas ainult laste pärusmaa.
Iirimaal avaldas talle aga muljet noorsootöötajate rohkus. „Seal on igale noorele põhimõtteliselt üks töötaja. Siin pean mina olema korraga nõustaja, kokk ja sõber. Vahel tunnen, et mind peaks kloonima,“ ütleb Egle küll muheledes, aga selle nalja taga on killuke tõtt. Kui mõni noor soovib Eglega üks ühele vestelda, siis ainus sobiv koht selleks on noortekeskuse ees suurel puidust pingil. Vestluse ajal peab Egle hinge kinni hoidma, et siseruumides midagi hullu ei juhtuks.
Väiksem ruum eravestlusteks noortega on ilmselt Egle kõige pakilisem unistus. Sellest sai räägitud ka siis, kui Väike-Maarja vallajuhid noortekeskust tänavu pärast aasta noorsootöötaja laureaadi välja kuulutamist külastasid. Egle sõnul võetakse teda vallas võrdväärse partnerina ning ka see mure kuulati ära ja lahenduse nimel töötatakse.
Noorsootöö Ameerika mäed
Kõige selle juures tuleb meeles pidada, et noorsootöö on üldse Egle esimene amet. Juba varakult oli tal plaan hakata tööle lasteaiaõpetajana, kuid enne, kui ta selle eriala lõpetada jõudis, avanes võimalus panustada noorsootöötajana kogukonda, kus ta ise üles kasvas. Egle tunnistab, et ta ei osanud noorsootöö väärtust esiti piisavalt mõtestada: „Arusaam, miks ma mida teen – see on tekkinud aja jooksul. Osalt ka tänu vestlustele kolleegidega.“
Nüüdseks on Egle aga seisukohal, et ilma noorsootööta tekiks kaos, sest see on keskkond, kus paljud noored sotsialiseeruvad. Noortekeskustes on koos eri vanusevahemikus noored, kes õpivad neutraalses keskkonnas omavahel lävima, vastutust võtma ja katsetama. Et ka kõrvalseisjad saaksid aru, et noortega mängimisel ja nendega koos kokkamisel on sügavam mõte taga, jagab Egle sotsiaalmeedias oma tegemiste kohta postitusi.
Egle ei ole siiski unistusest saada lasteaiaõpetajaks täielikult loobunud, kuid lähiajal ta oma praegust ametit vahetada ei plaani. „Jaksan seda teha nii kaua, kuni noored ja kogukond mind hoiavad. Kuni säilib tunne, et mind on vaja,“ kinnitab Egle. Auhinnaga loorberitele puhkama jäämine tundub talle noorsootöö iseloomu tõttu niikuinii võimatu. Ta võrdleb oma tavalist tööpäeva Ameerika mägedega: „Võid teha hommikul ideaalse plaani, kuid sa ei tea kunagi, mida päev lõpuks endaga kaasa toob.“ See hoiab Eglet ärksana ega lase mugavustsooni laskuda. Mis seal salata – pärast kaht Simunas veedetud tundi tunnen ennastki koduteele asudes veidi ärksamana!
KOMMENTAAR
Egle on kahtlemata inimene, kelle puhul tekib kõrvalt vaadates tunne, et tema ööpäevas on rohkem tunde kui teistel. Lisaks sisukatele ja tempokatele tööpäevadele leiab ta alati aega kolleegidele, perele ning ka iseendale. Tema suurepärane ajaplaneerimisoskus, täpsus ja usaldusväärsus on imetlusväärsed – ta peab kokkulepetest kinni, on alati õigel ajal olemas ning teeb oma töö ära põhjalikult ja südamega.
Noorsootöötajana hoiab, austab ja võimestab Egle noori siira pühendumusega. Eriti rõõmustav on näha, et noored vastavad talle samasuguse usalduse ja austusega. Ta on loonud tugeva sideme kogukonnaga ning aidanud kujundada arusaama, et noorsootöö on Simuna piirkonnas oluline ja väärtuslik osa kogukonna arengust. Tänu tema järjepidevale teavitustööle, ettevõtlikkusele ja koostööoskusele on sündinud palju uusi põnevaid ettevõtmisi, mis veel mõni aasta tagasi tundusid pigem kauged unistused kui reaalsed võimalused.
Eglel on oskus anda noorte ideedele tiivad – sellised, mis päriselt kannavad. Mõni eesmärk saavutatakse kiiremini, mõni pikema ja käänulisema lennuga, kuid tema kõrval tegutsedes jõutakse alati edasi ning lõpuks ka sihtpunkti.
Sandra Laas
Väike-Maarja Valla Noortekeskus juhataja