Henri Kõiv
digiajakirja MIHUS peatoimetaja
Eesti noorte investeerimishuvist annab tunnistust tänavu kolmandat korda toimuv noorte investeerimislaager. Laagri korraldajad rääkisid MIHUSele, kuidas neist said varakult investorid ja kuidas noored saaksid seda teekonda alustada veelgi varem.
27aastased Hanna ja Johanna ning 26aastane Madli veavad kolmekesi eest algatust, mis aitab igal aastal kümnetel gümnaasiumiõpilasel üle Eesti sirguda oma kogukonna rahatarkuse mentoriteks. Nii võiks lühidalt kokku võtta tänavu 28. juunist 1. juulini Roostal toimuva noorte investeerimislaagri visiooni.
Festivalist laagrini
Laagri idee sündis mitme inimese peas korraga. Üks neist oli Hanna, kes mäletab, kuidas ta kirjutas kunagi oma märkmikku, et tahaks korraldada investeerimisfestivali sarnast üritust noortele. Investeerimisfestival on Eesti investeerimiskogukonna iga-aastane tippsündmus, kuid Hannale tundus, et noorte jaoks jääb festival keeruliseks ja kaugeks.
Kui investeerimisfestival on massiüritus, siis investeerimislaagri osalejate arv on algusest peale olnud teadlikult piiratud. Tänavu saab laagris osaleda 60 noort. Johanna põhjendab seda sooviga pakkuda noortele personaalset tuge ja anda osalejatele võimalus nii omavahel võrgustumiseks kui ka esinejatega suhtlemiseks. Oma piiri paneb ette ka laagris eelistatud praktiliste töötubade ja seminaride formaat.
Esinejate valikul on määrav investeerimise toomine noortele võimalikult lähedale, nii et laval kõlaksid näited, millega noored, kellest paljud pole oma elus veel ühtegi investeeringut teinud, suudaksid samastuda. „Investeerimisfestivalil saad teada, mida osta, kuid sa ei saa sealt nippe, kuidas alustada,“ toob Johanna välja veel ühe olulise erinevuse kahe ürituse vahel.
Müütide murdmine
Tõepoolest, investeerimislaagris osalemine ei eelda noortelt varasemat investeerimiskogemust. Kuna 40 noort pääsevad laagrisse tasuta, kuid pidid selleks läbima kandideerimisprotsessi, siis uurin, mida kogemuste asemel osalejate valikul väärtustatakse. Hanna selgitab, et kandidaatidel tuli filmida endast kaheminutiline video, milles paluti mh vastata, miks peaks iga noor õppima, kuidas olla rahatark.
Korraldajad on palju rõhku pannud ka rahatarkuse edasi jagamise aspektile. Varasemalt on laagri üheks osaks olnud rahatarkuse ja investeerimise teemaliste videote võistlus, kus osalejatel tuli oma klippidele võimalikult palju meeldimisi koguda. Sel aastal tuleb noortel laagris välja mõelda ka turundusplaan videote levitamiseks. Seepärast on laagrisse oodatud ka gümnaasiumi esimese ja teise aasta õpilased, mitte aga abituriendid, kes siirduvad sügisel ülikooli või tööle ehk lahkuvad (kooli)kogukonnast, kus nad võiksid olla rahatarkuse mentorid. Osalejate naasmine koolikeskkonda annab korraldajatele võimaluse koguda teavet selle kohta, kui head tööd investeerimise edendamisel aasta jooksul tehakse. Paljud tänavused kandidaadid on investeerimispisiku saanud eelmise aasta osalejatelt – sõna levib!
Noorte osalejate kõneisikuteks välja koolitamine aitab murda ka investeerimise ümber levivaid müüte. Näiteks meenutab tänaseks üheksa aastat investeerimisega tegelenud Madli, kuidas tema jaoks oli pöördeline sündmus üks ainetund gümnaasiumis, kus Madli klassikaaslane esitles oma uurimistööd investeerimisest: „Enne seda oli mul ettekujutus, et investor on keegi, kellel on väga palju raha ja kes on mingi ettevõtte juht. Arvasin, et kindlasti pole see midagi, millega mina õpilasena saaksin tegeleda.“ Ettekannet kuulates jõudis Madli äratundmiseni, et kui tema klassikaaslane saab sellega hakkama, siis saab ju tema ka.
Eeldus, et investeerimiseks on tarvis suurt stardikapitali, on üks levinud väärarusaam, mida noorte investeerimislaagri korraldajad on pidanud kummutama.
Eeldus, et investeerimiseks on tarvis suurt stardikapitali, on üks levinud väärarusaam, mida noorte investeerimislaagri korraldajad on pidanud kummutama. Alustada võib ka viiest või kümnest eurost. Nii on isegi lihtsam, sest ühe kinopileti väärtuses summa kaotamine ei mõju traagilisena.
Kes kardab investeerimist?
Laagri korraldajatel on tekkinud teatav ülevaade Eesti noorte investeerimispädevusest. Hanna on veendunud, et noored on üldiselt tublid ja järjest tublimaks saavad, sest koolides pakutakse üha rohkem rahatarkuse valikaineid, teemat põimitakse eri ainetundidesse ning lisaks leidub järjest enam sisuloojaid, kes rahatarkusest eri platvormidel räägivad. Ka Hannat tuntakse investeerimiskogukonnas rohkem tema Instagrami konto Hanna Rahatarkus kaudu. Hanna sõnul pole probleem mitte teadmiste nappus, vaid suutmatus teadmistele vastavalt käituda. Üks takistav tegur võib seejuures olla hirm või ebakindlus.
Hanna investoriks kujunemise lugu on siinkohal kõnekas näide. Neiu huvi rahamaailma vastu tärkas juba väga varases lapsepõlves. Ta mäletab eredalt, kuidas ta õdedega poodi ja restorani mängis. Raha hakkas Hanna kõrvale panema 14aastaselt, kui ta esimest korda tööle läks. „Minu eesmärk oli saada rikkaks,“ selgitab Hanna, kes soovis, et tal oleks piisavalt finantse, et elada oma unelmate elu. Investeerimisega tegelema hakkamine tundus selles unistuse täitumiseks igati loogilise järgmise sammuna. Nii hakkaski Hanna investeerimise kohta peretuttavatelt ja sõpradelt rohkem uurima, samuti eri investeerimisteemalisi raamatuid lugema ning Kristi Saare ja Jaak Roosaare koolitustel osalema.
Just Roosaare koolitusel kuuldu viis neiu nii kaugele, et ta otsustas esimesed eurod lõpuks mängu panna. „Jaak ütles, et kõik, kes te siia olete tulnud, ei saa miljonäriks. Te raiskasite 50 eurot, et tulla mind kuulama, kuigi oleksite võinud selle raha kusagile investeerida,“ meenutab Hanna sõnu, mis ta lõpuks tegutsema panid. Liiga hilja alustamine kripeldab Hannat siiamaani. Ta leiab, et mida varem investeerimisega alustada, seda parem.
Investeerimislaagris võib kohata noormehi, kes on juba püsti pannud oma auto- või metsaäri ja tahavad nüüd teada, millisesse krüptovaluutasse investeerida, et võimalikult suurt tootlust teenida, samas kui tüdrukud huvituvad rohkem säästmisest ja isegi pensionist.
Noormeeste seas esineb korraldajate hinnangul sisemist ebakindlust keskmisest vähem. Nii on investeerimislaagrisse tulnud poisid, kes on juba püsti pannud oma auto- või metsaäri ja tahavad nüüd teada, millisesse krüptovaluutasse investeerida, et võimalikult suurt tootlust teenida, samas kui tüdrukud huvituvad rohkem säästmisest ja isegi pensionist. „Poisid paistavad silma sellega, et nad otsivad rohkem action’it, tüdrukud teevad taustal kõike vaikselt ja rahulikult,“ ütleb Johanna. „Tüdrukutel on pikem vaade, kuidas ohutult alustada ja kaugele jõuda,“ täiendab teda Madli.
Alusta unistamisest
Laagri korraldajad on üheks eesmärgiks võtnud leida vähemalt kaks osalejat igast Eesti maakonnast, et rahatarkus leviks ka suurmatest keskustest väljaspool. Paidest pärit Johanna teab omast käest, kuivõrd oluline on selliste kontaktide loomine: „Mõnikord vajavad noored enda ümber inimesi, kes aitaksid neil olla julged.“ Toetav keskkond mõttekaaslaste näol on miski, mida investeerimislaagrisse sageli otsima tullakse.
Laagri korraldajad on üheks eesmärgiks võtnud leida vähemalt kaks osalejat igast Eesti maakonnast, et rahatarkus leviks ka suurmatest keskustest väljaspool.
Johanna mõttekaaslaseks investeerimisteekonnal oli tema elukaaslane, kellega koos tekkis ühel päeval lihtsalt mõte, et mis oleks, kui hakkaks õige investoriks. Koos tehti alustuseks ära kolmas sammas, järgmiseks osteti juba mingeid aktsiaid ja alles siis jõuti raamatute lugemise ja investeerimisfestivalide külastamise juurde. Johanna leiab, et ta on hea näide sellest, et investeerimisega alustamiseks ei peagi väga palju enne teadma. „Lihtsalt alusta ja hakka õppima,“ on tema soovitus. Hanna, Madli ja Johanna lood ilmestavad, et investoriks hakkamiseks pole ühte valemit.
Küsin korraldajatelt ka soovitusi rahatarkuse ja investeerimisteemade käsitlemiseks noorsootöös. Hanna, kes on sel teemal mitmeid koolitusi korraldanud, soovitab alustada küsimusest, millist elu noored tahaksid elada: „Alustada võiks unistamisest ja siis saab rääkida, kuidas seda saavutada.“ Johanna aga usub, et noorte seas töötavad kõige paremini eeskujud ja edulood, millega on noorel võimalik samastuda.