Õppimise analüüsimine noorteprojektis 

Üksnes asjade tegemine ei tähenda ilmtingimata õppimist. Samavõrra oluline on ka mõelda sellele, mida oleme teinud, ning vaadata, kuidas asjad kulgesid. Me peame toimunut analüüsima, rääkima teistele oma kogemusest, et sellest tõepoolest midagi õppida.

Eneseanalüüs on õppimise juures tõenäoliselt kõige olulisem element. Analüüs annab meile võimaluse kogemust hinnata ning otsustada, mida tulevikus paremini või teisiti teha.

Sõltuvalt tegevuse liigist võib õppimisel pakkuda tuge mitmel erineval moel: noortevahetustel ja koolitustel võib luua õpikaaslaste, õpikolmikute, analüüsigruppide vms süsteemi.

Väga hea on, kui kõik meie õpivajadused on tuvastatud, õpisuunad seatud ning õpiplaanid koostatud, kuid selleks, et neid rakendada, on meil vaja teiste tuge. Õppimine toimub usalduslike suhete kaudu turvalises paigas, kus meil on võimalik eksperimenteerida ning saada ausat tagasisidet.

Koolisüsteemis  otsustavad suuremalt jaolt õpetajad meie eest, kas me oleme midagi õppinud või mitte. Meie eneseanalüüsi sealjuures ei vajata. Meie loomulikku analüüsivõimet ei ole meie õppimise heaks kasutatud. Noortepassi protsessis tahame, et noored langetaksid ise oma õppimise osas otsuseid ning oleksid õppimisest teadlikud. Me peame aitama noortel inimestel nende analüüsivõimet uuesti aktiveerida. Me saame seda teha, luues oma programmis analüüsile ruumi ja pakkudes noortele tööriistu ja meetodeid, mis aitavad neil analüüsida. Näited koos töölehtede ja juhenditega:

• Atraktiivne ja stimuleeriv viis oma õpitulemuste jälgimiseks (lk 72)
• Dünaamiline visuaalne harjutus, mis paneb inimesed mõtlema sellele, kuidas nad seni oma elus õppinud on (lk 82)
• Isiklik õpipäevik, kuhu õppija paneb kirja õppimisega seotud üksikasjad (lk 84)
• Õpitu kirjapanek sammude kaupa (lk 92)
• Küsimustik, mis muudab teadlikuks oma õppeprotsessist (lk 118)