Õpirändeprojekt on õlekõrs noortevaldkonnale
4. mail jõuab kätte selle aasta teine noortevaldkonna taotlusvoor, kuhu ootame teie Erasmus+ ja Euroopa Solidaarsuskorpuse projekte. Meie programmide aluseks on solidaarsus, koostöö ja õppimine. Praegusel keerulisel ajal, mil kogu ühiskond tegeleb Venemaa agressiooni ja Ukrainasse tungimisest põhjustatud kriisiga, peame arukalt kasutama kõiki ressursse, et noortevaldkonda toetada – Erasmus+ on selleks ülioluline tööriist! Tulevases taotlusvoorus on eriti oodatud õpirändeprojektid, mis panustavad ühel või teisel viisil Ukrainas toimuva sõja probleemide leevendamisesse.
Korraldame infotunni 20. aprillil kell 10, et veelgi paremini rajale saada. Infotunnis saad:
- ülevaate, kuidas erinevate õpirändeprojektidega toetada Eesti noortevaldkonda Ukraina teemades
- juhised, kuidas koostada kvaliteetset projektitaotlust ning vältida saatuslikke komistuskivisid
- näpunäited, kuidas tulla taotluskeskkonnast võitjana välja ning ennetada tehnilisi apsakaid
- tagasisidet oma projektiideele (kui see on olemas)
Infotunnis kõnelevad ka projektitegijad oma kogemustest. Kerli Kõiv Võrumaa arenduskeskusest räägib nende õpirändeprojektist, mis viib noorsootöötajad Itaaliasse õppima, kuidas toetada erineva taustaga noori. Lisaks jagab MTÜ Progress Centre esindaja Artjom Malahhov nende käivitatud propaganda-vastase õpirändeprojekti tagamaid.
Infotund toimub Zoomis siin lingil. Eelregistreerimine ei ole vajalik, küll aga palume teil saata oma küsimused ette!
Milline projekt sobib minu ideega?
Õpirändeprojekti võib teha nii koos noortega kui ka ainult noortega töötavatele spetsialistidele. Oluline on selgeks mõelda eesmärk ja vajadus, mida õpirändeprojektiga rahuldatakse.
Noorsootöötajate õpirändeprojektid
Praeguses olukorras on noorsootöötajatel vaja teadmisi ja tööriistu pagulaslastega töötamiseks, vaimse tervise toetamise nippe, targa infotarbimise juhiseid jpm. Kõike seda saab läbi noorsootöötajate õpirändeprojekti – see võib olla töövarjutamine, õppevisiit ja/või eksperdi kaasamine. Välismaale reisimine ei ole üldsegi kohustuslik! Kogenud rahvusvahelised partnerid ja koolitajad võib hoopis Eestisse tuua. Kui aga õpirännet ikkagi kavandada, võib projektis toimuda mitu reisi ning kaasata võib noorsootöötajaid kõikjalt Eestist. Nii on positiivne mõju suurem!
Võrumaal on juba käimas noorsootöötajate arendamine ja koolitamine. SA Võrumaa arenduskeskusel on käsil Erasmus+ projekt, mille eesmärk on suurendada maakonna noorsootöötajate teadlikkust ja valmisolekut töötamiseks erineva taustaga noortega, sh välisriikidest Võrumaale asunud uussisserändajad. Kasvanud teadlikkuse baasil toetatakse noorte ja kohalike kogukondade kujundamist erinevatele noortele avatuks ja arenguvõimalusi pakkuvaks. Projekti üheks osaks on õppevisiit Itaaliasse, sest vastuvõtval organisatsioonil on tugev partnerlus erinevate, just pagulaste, orbude, töötute, kodutute ja õiguskaitset vajavate noortega töötavate organisatsioonidega.
Sootuks teistsugune, kuid samuti oluline näide on Tartumaa noortekogu projekt “Combating Media Literacy: Youth Worker’s Guide”, milles 9 erineva riigi noorsootöötajad õppisid meediakirjaoskust. Üheskoos analüüsiti artiklite poliitilisi, sotsiaalseid ja majanduslikke motiive.
Noorteprojektid: osalusprojektid ja noortevahetused
Noorteprojektide puhul on oluline, et teemapüstitus ja tegutsemistahe tuleb noortelt endalt. Noorteprojektide loomulikuks osaks on rahvusvaheline koostöö, mis eeldab vähemalt ühe välispartneri kaasamist. NB! Erandiks on kohalikud osalusprojektid, mida võib teha ka riigisiseselt.
Noortevahetuste teemad on seinast-seina, teemat valides võiks keskenduda praeguse ühiskonna valupunktidele. Näiteks noortevahetus, mille teemaks on võitlus diskrimineerimise ja sallimatuse vastu, mis toob kokku erinevate riikide noored. Õpitakse teemat süvitsi tundma, vahetatakse kogemusi, milline on olukord riigiti, mis on toimivad lahendused või töötatakse need välja kohtumise jooksul. Osalenud noored mõjutavad oma kodukandis suhtumist ja viivad edasi teadmisi. Või hoopis Eesti noorte osalusprojekt, mille partneriteks on Rootsi, Soome või Norra noortevolikogud. Ühiselt uuritakse, kuidas kultuuriliselt mitmekesises ühiskonnas on korraldatud noorte toetamine ning nende panustamine kogukonda.
Väärt lugemist:
Samal teemal 
