Noortevahetus
Rahvusvaheline noortevahetus on eri Euroopa riikide noorte omavaheline kohtumine, mille raames noored käsitlevad enda jaoks olulisi teemasid ja kogevad teistmoodi õppimist.
2023. aasta taotlustähtajad noortevahetuseks on 23. veebruar, 4. mai, ja 4. oktoober. Vaata kõiki Erasmus+ tähtaegu siit.
Noortevahetuse tegevused töötatakse välja ja viiakse ellu osalejate endi poolt. Projekti põhitegevuseks on rahvusvaheline noorte kohtumine ja oma tegevusprogrammi elluviimine (5–21 päeva) Eestis või mõne partneri koduriigis.
Noortevahetuste teemad on mitmekesised, lähtudes osalevate noorte huvidest. Enne kohtumist koostavad noored tegevusplaani valitud teema käsitlemiseks, mis võib hõlmata näiteks töötube, rühmatöid, arutelusid, rollimänge, simulatsioone, tegevusi vabas õhus jne. Noortevahetuse ajal viiakse planeeritud tegevused üheskoos ellu.
Noortevahetus on eelkõige suunatud noorte enesearengu toetamisele teistmoodi mitteformaalse õppe kaudu, kultuuridevahelisele õppimisele, sotsiaalselt oluliste teemade käsitlemisele ja väärtuste tugevdamisele (tolerantsus, sõprus, hoolivus, demokraatia jm).
Korduma kippuvad küsimused
Miks küsitakse taotluses tegevuse algus- ja lõppkuupäeva ning eraldi veel reisipäevi? Mida tähendab reisipäev ja mis on tegevuspäev?
Tegevuspäevadel toimuvad noortevahetuse tegevused. Tegevuspäevad on ka need, kus tegevus toimub ainult päeva ühes pooles ja teises pooles osalejad saabuvad või lahkuvad. Reisipäev on päev, mil vaid reisitakse ja sisutegevusi ei toimu.
NB! Reisipäevi võib taotleda ainult põhjendatud juhul. Põhjendatud juhuks võib olla olukord, kus osalejad ei jõua sama kuupäeva sees reisiteekonda alustada ja lõpetada. Reisipäevade vajalikkust tuleb kaaluda iga osalejategrupi puhul eraldi. Maksimaalselt on võimalik kasutada kahte reisipäeva, millest üks toimub enne ja teine pärast tegevuste toimumist.
Näide: Eesti-Gruusia noortevahetus, mis toimub Gruusias ja algab 02.10. Kui Eesti noored alustavad Eestist reisimist 01.10, kuid noortevahetuse toimumispaika Gruusias jõuavad alles 02.10, on õigustatud ühe reisipäeva lisamine taotlusele. Kui Gruusia noored reisivad toimumispaika kaks tundi, siis nende puhul ei ole lisareisipäeva taotlemine õigustatud.
NB! Juhul, kui taotluses on eraldi märgitud reisipäevad, siis peavad need olema kajastatud ka taotlusele lisatud tegevuskavas.
Kuidas arvutan Pärnus elavate noorte reisitoetuse jaoks vahemaad, kui noortevahetus toimub Pärnus?
Kui tegevus toimub samas linnas, kust tuleb osaleja, siis selle osaleja jaoks ei saa eraldi reisitoetust taotleda. Vahemaa on vastavalt Euroopa Komisjoni vahemaa kalkulaatorile 0 kilomeetrit.
Kuidas arvutan välismaal toimuvale noortevahetusele reisimiseks vahemaad, kui meie organisatsioon asub Tallinnas, aga noored elavad erinevates Eesti paikades (Saaremaa, Põlva, Keila jne)?
Taotlusvormi täites võite jagada Eesti grupi osadeks. Näiteks osaleb projektis 10 Eesti noort, kellest 5 elavad Tallinna lähedal ja 5 Saaremaal. Sel juhul märkige ühele reale 5 lühema reisidistantsiga noort ja teisele reale 5 pikema reisidistantsiga noort. Kui saatva organisatsiooni asukoht erineb osaleja reisi alguspunktist (linnast, kust ta tuleb), siis tuleb lõpparuandes Mobility Tool+ keskkonnas lisada selgitus erinevuse kohta. Näiteks kui saatev organisatsioon asub Tallinnas, kuid osaleja tuleb Kuressaarest, siis tuleb esitada erinevuse põhjus ja märkida reale „Sending City“ Kuressaare. Sellise erisuse korral tuleb esitada koos aruandega marsruuti tõendavad dokumendid (näiteks bussipiletid Kuressaare–Tallinn).
Kui arvutan projekti rahvusvahelisi reisikulusid, siis mis koha võin võtta reisi alguskohaks – kas osaleja koduse aadressi või lennu väljumise linna või…?
Vaikimisi on alguspunkt saatva organisatsiooni asukoht ja lõpp-punkt vastuvõtva organisatsiooni asukoht. Kui tegelik alguspunkt ja lõpp-punkt on erinevad, siis tuleb seda lõpparuandes Beneficiary Module keskkonnas selgitada ja esitada tõendusdokumendid.
Esitasin agentuurile taotluse noortevahetuse korraldamiseks. Millal võin hakata kulusid tegema?
See, millal kulusid võib teha, oleneb kulu liigist, sest erinevaid kulusid tohib hakata tegema erineval ajal. Otsuskirja (millega teatatakse, kas teie projekt sai või ei saanud toetust) väljastamise kuupäevast alates tohib hakata tegema reisikulusid ja korralduslikke kulusid, sest nende maksmine toimub ühikuhindade alusel. Erikulusid ja erivajadustega osalejate kulusid tohib teha ainult taotluses toodud projekti kestuse vältel, sest neid makstakse tegelike kulude alusel.
Üks projekti partneritest otsustas, et ei taha noortevahetusel osaleda. Millised võimalused või kohustused meil nüüd on? Kas me võime otsida uue partneri? Kas see peab olema samast riigist või lihtsalt selle transporditoetuse piirides?
Esmalt on teil vaja partneri ametlikku kinnitust, et ta astub projektist välja ning ei pretendeeri toetusele. Agentuurile tuleb saata allkirjastatud skaneeritud dokument. Originaali soovitame endale jätta. Seejärel võite otsida uue partneri, kuid ei pea seda tegema. Võimalik on ka kaasata rohkem osalejaid Eestist, kuid siis peab arvestama, et reisitoetus muutub. Kindlasti tuleb koostada uus eelarve ja vajaduse korral tuleb taotleda lepingu muudatust.
Itaalia osaleja tahab tulla noortevahetusele 2 päeva varem ja lahkuda 2 päeva hiljem. Kas tema reisikulud oleksid sel juhul abikõlblikud?
Jah, programmi tingimuste kohaselt on lubatud hüvitada varasema noortevahetuse tegevuskohta saabumise või sealt hilisema lahkumise reisikulusid tingimusel, et oma majutuse ja muude kaasnevate kulude eest tasuvad osalejad ise. Toetuse juurde on lubatud arvestada põhjendatud juhtudel kuni 2 reisipäeva, millest üks toimub enne ja teine pärast tegevuste toimumist.
NB! Rahastuslepingus on kirjas, et reisimine peab olema selgelt seotud konkreetse mobiilsusega. Agentuuri jaoks on kõige olulisem, et noored/grupijuhid oleksid õigel ajal õiges kohas ja osaleksid õppetegevuses täies mahus.
Lennupiletite ostmisel selgus, et Itaalia partnerid leidsid väga odavad piletid ja osa nende reisitoetusest jääb üle. Samas Sloveenia partnerite jaoks on kõik piletid nii kallid, et reisitoetus katab sellest vaid väikse osa. Kas on võimalik kasutada ühe grupi reisitoetust teise grupi jaoks?
Jah, on küll.
Eramus+ programmis kasutatakse reisi- ja korralduskuludeks ühikuhinna põhist toetust. Kui vahemaa on tõendatud ja tegevused toimunud, on toetusesaajal automaatselt õigus arvestatud vahemaale vastavale ühikuhinna summale. Toetuse summa määratakse kindlaks ühikuhinna aluseks olevate asjaolude järgi. Tegelikkuses võivad kulud olla suuremad või väiksemad ja kui kogueelarve võimaldab, võib ülejäägist katta muid kulusid, mis noortevahetuse elluviimisel tekivad. Seega, kui itaallaste reisitoetusest või kusagilt mujalt jääb toetust kasutamata, võib seda kasutada sloveenide kulude katmiseks ja/või põhitegevuse reisikulude hüvitamiseks. Noorteagentuurile esitatavas infos ei pea rahade ümberjagamist näitama ja reeglite/ühikuhindade mõistes ei ole eelarve muutust toimunud.
Tegevuste elluviimisel on oluline jälgida eelarve täitumist rahastusreeglite kohaselt. Silmas tuleb pidada, et kogu toetust tuleb kasutada sihtotstarbeliselt ehk projekti heaks.
Noored tegid noortevahetusest videoid ja panid need Youtube’i üles. Kas seal peaksid olema ka Erasmus+ logod või viited programmile?
Jah. Rahastuslepingu kohaselt on taotlejal kohustus projektiga seotud avalikel trükistel, materjalidel ja kommunikatsioonis ära näidata, kust projektitoetus pärineb. Selleks tuleb materjalidel kasutada programmi Erasmus+: Euroopa Noored ja Erasmus+ ja Euroopa Solidaarsuskorpuse agentuuri noorteagentuuri sümboolikat ning mainida rahastajat ka avalikus kommunikatsioonis (meedias, avalikel üritustel jm).
