Noortevahetus

Tegevuspäevadel toimuvad noortevahetuse tegevused. Tegevuspäevad on ka need, kus tegevus toimub ainult päeva ühes pooles ja teises pooles osalejad saabuvad või lahkuvad. Reisipäev on päev, mil vaid reisitakse ning sisutegevusi ei toimu.

NB! Reisipäevi võib taotleda ainult põhjendatud juhul. Põhjendatud juhuks võib olla olukord, kus osalejad ei jõua sama kuupäeva sees reisiteekonda alustada ja lõpetada. Reisipäevade vajalikkust tuleb kaaluda iga osalejategrupi puhul eraldi. Maksimaalselt on võimalik kasutada kahte reisipäeva, millest üks toimub enne ning teine pärast tegevuste toimumist.

Näide: Eesti-Gruusia noortevahetus, mis toimub Gruusias ja algab 02.10. Kui eesti noored alustavad Eestist reisimist 01.10, kuid noortevahetuse toimumispaika Gruusias jõuavad alles 02.10, on õigustatud ühe reisipäeva lisamine taotlusele. Kui gruusia noored reisivad toimumispaika kaks tundi, siis nende puhul ei ole lisa-reisipäeva taotlemine õigustatud.

NB! Juhul, kui taotluses on eraldi välja toodud reisipäevad, siis peavad need olema kajastatud ka taotlusele lisatud tegevuskavas.

Kui tegevus toimub samas linnas, kust tuleb osaleja, siis selle osaleja jaoks ei saa eraldi reisitoetust taotleda. Vahemaa on vastavalt Euroopa Komisjoni vahemaa kalkulaatorile 0 kilomeetrit.

Taotlusvormi täites võite jagada Eesti grupi osadeks. Näiteks osaleb projektis kokku 10 Eesti noort, kellest 5 elavad Tallinna lähedal ja 5 Saaremaal. Sel juhul märkige ühele reale 5 lühema reisidistantsiga noort ja teisele reale 5 pikema reisidistantsiga noort. Juhul kui saatva organisatsiooni asukoht on erinev osaleja reisi alguspunktist (linnast, kust ta tuleb), siis tuleb lõpparuandes MobilityTool+ keskkonnas lisada selgitus erinevuse kohta. Näiteks kui saatev organisatsioon asub Tallinnas, aga osaleja tuleb Kuressaarest, siis tuleb välja tuua erinevuse põhjus ja märkida reale „Sending City“ Kuressaare. Sellise erisuse korral tuleb esitada koos aruandega marsruuti tõendavad dokumendid (näiteks bussipiletid Kuressaare–Tallinn).

Vaikimisi on alguspunktiks saatva organisatsiooni asukoht ning lõpp-punktiks vastuvõtva organisatsiooni asukoht. Kui tegelik alguspunkt ja lõpp-punkt on erinevad, siis tuleb seda lõpparuandes Mobility Toolis selgitada ja esitada tõendusdokumendid.

See, millal kulusid võib teha, oleneb kulu liigist, sest erinevaid kulusid tohib hakata tegema erineval ajal. Otsuskirja (millega teatakse, kas teie projekt sai või ei saanud toetust) väljastamise kuupäevast alates tohib hakata tegema reisikulusid ja korralduslikke kulusid, kuna nende maksmine toimub ühikuhindade alusel. Erikulusid ja erivajadustega osalejate kulusid tohib teha ainult taotluses toodud projekti perioodi vältel, sest neid makstakse tegelike kulude alusel.

Esmalt on teil vaja partneri ametlikku kinnitust, et ta astub projektist välja ning ei pretendeeri toetusele. Agentuurile peab saabuma allkirjastatud skaneeritud dokument. Originaali soovitame endale jätta. Seejärel võite otsida uue partneri, kuid ei pea seda tegema. Võimalik on ka kaasata rohkem osalejaid Eestist, aga siis peab arvestama, et reisitoetus muutub. Kindlasti tuleb koostada uus eelarve ning vajadusel tuleb taotleda lepingu muudatust.

Jah, programmi tingimuste kohaselt on lubatud hüvitada varasema noortevahetuse tegevuskohta saabumise või sealt hilisema lahkumise reisikulusid tingimusel, et oma majutuse ja muude kaasnevate kulude eest tasuvad osalejad ise. Toetuse juurde on lubatud arvestada põhjendatud juhtudel kuni 2 reisipäeva, millest üks toimub enne ja teine pärast tegevuste toimumist.

Noortevahetusel osalejad võiksid saabuda noortevahetuse tegevuskohta mitte varem kui 5 päeva enne ja lahkuda mitte hiljem kui 5 päeva pärast noortevahetuse toimumisaega.

NB! Rahastuslepingus on kirjas, et reisimine peab olema selgelt seotud konkreetse mobiilsusega. Agentuuri jaoks on kõige olulisem, et noored/grupiliidrid oleksid õigel ajal õiges kohas ja osaleksid õppetegevuses täies mahus.

Jah, on küll.

Eramus+ programmis kasutatakse reisi- ja korralduskuludeks ühikuhinna põhist toetust. Juhul kui vahemaa on tõendatud ning tegevused toimunud, on toetusesaajal automaatselt õigus arvestatud vahemaale vastavale ühikuhinna summale. Toetuse summa määratakse kindlaks ühikuhinna aluseks olevate asjaolude järgi. Tegelikkuses võivad kulud olla suuremad või väiksemad ning kui kogueelarve võimaldab, võib ülejäägist katta muid kulusid, mis noortevahetuse elluviimisel tekivad. Seega, kui itaallaste reisitoetusest või kusagilt mujalt jääb toetust kasutamata, võib seda kasutada sloveenide kulude katmiseks ja/või põhitegevuse reisikulude hüvitamiseks. Noorteagentuurile esitatavas infos ei tule rahade ümberjagamist näidata ning reeglite/ühikuhindade mõistes ei ole eelarve muutust toimunud.

Tegevuste elluviimisel on oluline jälgida eelarve täitumist vastavalt rahastusreeglitele. Silmas tuleb pidada, et kogu toetust tuleb kasutada sihtotstarbeliselt ehk projekti heaks.

Jah. Vastavalt rahastuslepingule on taotlejal kohustus projektiga seotud avalikel trükistel, materjalidel ja kommunikatsioonis ära näidata, kust projektitoetus pärineb. Selleks tuleb materjalidel kasutada programmi Erasmus+: Euroopa Noored ja Erasmus+ ja Euroopa Solidaarsuskorpuse agentuuri noorteagentuuri sümboolikat ning mainida rahastajat ka avalikus kommunikatsioonis (meedias, avalikel üritustel jm).