Kärt: “Aktiivne õppimine tähendas, et koolitus oli väsitav, aga rikastav.”

Mina olen Kärt. Kirjutan seda blogipostitust Poolas, kus kohtun täna ühe Poola kooli õppejuhiga, kellega tutvusime veebruaris Appetiser koolitusel. Meie ühine rahvusvahelise noortevahetuse projektitaotlus läbis hindamise edukalt ja sügisel asume oma projekti ellu viima.

Kuidas ma siia jõudsin? Minu varasem kogemus Erasmus+ projektidega viis mind sügisel Erasmus+ ja Euroopa Solidaarsuskorpuse agentuuri noorteprogrammide keskuse Eesti-sisesele koolitusele, et hakata õpetama nende toetatud ainet rahvusvaheline projektijuhtimine, mille raames õpilased ise koostavad Erasmus+ noortevaldkonna projekti taotluse. Osalesin ka rahvusvahelisel Appetiser koolitusel ettevalmistusena selle kursuse õpetamiseks. Võin öelda, et see oli ühe põneva ja kirju teekonna algus.

Valisin just selle koolituse, kuna see on suunatud Erasmus+ projektidega alustajatele, et neid innustada ja toetada. Ja innustav oli see käik tõesti! Kogu koolitus oli üles ehitatud selliselt, et vaid viie päeva jooksul saaks osalejad kogeda Erasmus+ projektide eripära – mitteformaalne õpe, kultuuridevaheline õpe ja refleksiooni suur roll. Koolitus oli justkui osalemine miniprojektis. Tegime läbi kõik etapid – tutvumine ja jäälõhkujad, meeskonna kujundamine, seejärel intensiivne töö sisu osas, grand finale projektilaada näol, ja lõpuks tähistamine ja refleksioon. Liialdamata võin öelda, et iga päev oli elamus. Kõik, mis me läbi tegime, põhines mitteformaalse õppe võtetel ja mõtetel. Aktiivne õppimine tähendas, et koolitus oli väsitav, aga rikastav.

Esimene päev kulus üksteisega tutvumisele – tegime seda väga intensiivsete meeskonnatöö harjutuste kaudu. Meie koolitajad olid fantastilise huumorisoonega ja tegid meie olemise ja tegemised nii ägedaks, et ei saanud arugi, kuhu aeg kadus. Ootamatult olime kõik väga hoos, et punkte välja teenida ja teada saada, kui pikk siis Alfreda ikkagi on 😊 Samas suutsid nad meid väga kihvtilt suunata kogetut mõtestama. Ka järgnevad päevad olid aktiivõppele suunatud – tegime läbi kultuuridevahelise kohtumise rollimängu, pressikonverentsi, maailmakohviku ja projektilaada. Sinna vahele mahtus toredaid mänge, virgestusharjutusi ja vestlusi lõunalauas. Minu eesmärk oli küll saada targemaks Erasmus+ projektide teemal (ja seda ma sain), aga aineõpetajana sain läbi proovida palju uusi meetodeid, mida oma edasises töös ka kohe katsetasin. Eredaimad elamused minu jaoks olid rollimängud.

Koolitusele tuli kokku väga kirju seltskond üle terve Euroopa (oma peas osalejaid kokku lugedes võiksin nimetada kümmekond päritoluriiki). Suutsime selle napi nädalaga omavahel mõnusasti koostööle saada. Mitte kõik ei olnud inglise keelega sina peal, aga alati leidus keegi, kes aitas tõlkida või ümber sõnastada ning kogu seltskond oli selles osas väga kannatlik ja toetav. Tekkinud õlg-õla-kõrval tundel on oluline järelmõju – loodud kontaktid aitavad kindlasti tulevikus projektipartnereid leida ja koostööd efektiivsemalt teha.

See, mida Kreekas kogesin, oli mulle väga palju toeks rahvusvahelise projektijuhtimise kursusega alustamisel. Jah, kasutasin mõnda läbiproovitud meetodit, aga põhiline tugi minu jaoks oli, et teadsin, et noorte projektitaotluse kirjutamise ajal on mul neile välja pakkuda mitu potentsiaalset partnerit. Väga oluline on ka see, et projektipartnerid pole virtuaalsed ’tundmatud muutujad’, vaid päris inimesed, kellega kohtunud olen. See oli meile taotluse kirjutamise ajal suureks toeks.

Kui oled koolitusele minemas, annan kaasa nõuande – ole avatud mõtlemisega ja avatud suhtlemisega. Selline koolitus – nii konverentsiruumis kui kohvilauas – on suurepärane võimalus luua koostöösuhteid üle terve Euroopa.