Jäta navigatsioon vahele

Teksti suurus

Kontrastsus

×

Lugu sellest, kuidas meeskonnatöö loob koostööd

Meie noortekohtumine toimus 05.08.2019-09.08.2019. Noortekohtumise teemaks oli “Koostöö loomine läbi meeskonnatöö”. Projektis osalesid noored Tallinnast, Sauelt, Kehrast.

Sellises koosseisus oli see meie esimene kohtumine. Selleks, et esimesel päeval tuttavaks saada ja sisse elada, mängisime erinevaid tutvumismänge. Mängud aitasid meil luua ühtset tunnet. Me veel ei teadnud, kuidas meie projekt edasi läheb, kuid  mängida oli tore ja me õppisime üksteist tundma. Pärast tutvumist me arutasime, mida me hakkame õppima projekti käigus ja kuidas me saavutame projekti eesmärgid.

Seejärel töötasime gruppides reeglid välja ja kaardistasime enda tugevad ja nõrgad küljed ning panime kirja ootused projektile.  See pani meid mõtlema, miks see teema meile tähtis on ja milline on probleem, mida me kavatseme lahendama hakata, kasutades oma tugevaid külgi.

Õhtul meeldis meile väga mängida seltskonnamänge. Oli väga sõbralik atmosfäär ja kohe kujunes positiivne, pingevaba ja teineteist toetav grupitunne ning oli lihtsam ka edasi koostööd teha. Kõige rohkem meeldis kõigile „mütsimäng“ ja seda mängu tahtsime pärast mängida veel ja veel. Ringisolija nimetab kellegi nime ning  see, kes on ringi keskel peab nimetatut mütsiga puudutama. Nimetatu aga peab kiirelt ütlema mõne teise ringisolija nime. Kui keskel olija jõudis nimetatut mütsiga puudutada enne, kui see jõudis nimetada mõne teise ringisolija nime, siis vahetasid ringisolija ja puudutatu kohad. Me olime valmis seda mängu mängima igal vabal hetkel.

Järgmisel päeval oli meil päeva esimesel poolel meeskondlik maastikumäng. Mängus oli rikkalikult suhtlusele, lahenduste otsimisele, usaldusele ja koostööle põhinevaid ülesandeid. Me õppisime loodust tundma, katsetasime oma meeli ja panime proovile oma arutlemisoskuse ja teadmised loodusest. Tore, et eesti noorte soov õppida ja harjutada vene keelt oli nii suur, et nad kohe küsisid abi tõlkimisel vene keelde. Mängu lõpus õppisime paaristööna (eesti ja vene noor) loodusobjekte nimetama kahes keeles, panime sõnastiku kokku, koostasime ristsõnad maastikumängus kasutatud sõnadest, mida teised paarid pidid pärast lahendama.

Peale lõunat mängisime sõnaseletusmänge kahes keeles. Mängud suurendasid grupisiseseid suhteid, omavahelist usaldust ja lõhkusid suhtlusbarjääre.

Õhtul toimus meil Playback show. Gruppides tuli ette valmistada laulu/tantsu jäljendav etteaste, mida esitlesime teistele. Eesti ja vene noored tutvustasid teineteisele oma lemmikmuusikat. Suhtlemine on grupis töötamise üks tähtsamaid oskusi, pidime jagama kogemusi, rakendama oma suhtlemisoskust, kuulama ja usaldama oma grupiliikmeid. Lõppkokkuvõttes olid kõik kaasatud, ettevalmistusse haaratud ja välja tulid ägedad etteasted.

Järgmisel päeval oli meil loodusmatk kaardiga. Me tutvusime Nelijärvet ümbritseva loodusega, kõndisime metsaradadel, rääkisime piirkonna ajaloost. Matka lõpus pidime meeskonnatööna vastame küsimustele, mis puudutasid Nelijärvet. Matka valmistasid ette ja viisid läbi meie aktiivsed noored Carmen, Emma, German ja Darja.

Peale lõunat oli meil fotojaht. Fotojahi ülesanded nõudsid kõikide osalejate omavahelist suhtlemist.  Pidime kaardi järgi orienteeruma ning vihjeid leidma. Juhistel olid eesti ja vene kunstnike pildid, lasteraamatute illustratsioonid, mille sisu tuli fotol lavastada. Pärast fotojahti toimus ühiselt piltide vaatamine. Kõik võistkonnad proovisid ära arvata, mida teised on fotol üritanud kujutada. Mäng arendas meil meeskonnatööd, lasi meil loovalt mõelda ning pakkus füüsilist tegevust vihjete otsimisel. Kuid see oli tore!

Õhtul me osalesime puidutöötoas „Puidus on põnevust!“. Disainisime ja valmistasime LED-lampi. Seda me ei olnud kunagi proovinud ja see oli tõesti äge. Õhtul mängides meeskonnamänge, panime enda tehtud lambid põlema ja see tekitas hubase tunde. Igal päeval mängisime meeskonnamänge, mis liitsid meid aina rohkem ja rohkem ühtseks grupiks.

Järgmisel päeval toimus meil aardejaht. Meil tuli koos ümbruskonnas seigelda ja nuputada.

Aardekirstu kättesaamiseks pidime 10 mõistatust kahes keeles ära arvama. Tuli tegutseda meeskonnas, koostööd teha,  kuulata teisi. Oli tõesti põnev! Mäng oli ettevalmistatud meie noorte poolt: Arina, Jaan, Andreas, Kaarel.

Pärast aardejahti mängisime keelemänge, koostasime dialooge kahes keeles ja esitasime neid teiste ees algul vene keeles, seejärel eesti keeles.  Selle kaudu õppisime ja arendasime oma keeleoskust.

Õhtul toimus meil kultuuriõhtu. Eesti noored jutustasid gruppides vene noortele oma pere traditsioonidest ja vastupidi vene noored eesti noortele, mis mänge mängitakse, mida õhtul, nädalavahetusel, Eesti Vabariigi aastapäeval tavaliselt koos perega tehakse ja mis toitu süüakse ning kuidas sünnipäevi peetakse. Tõesti oli erinevusi, mõningaid kombeid eesti noored ei teadnud ja see oli neile huvitav kogemus.

Viimasel päeval enne ärasõitu andsime tagasiside projektile, mis mõju projekt avaldas, mida uut sai õpitud ja kuivõrd on toimunud keeleareng.

Oli tõesti hea meel kuulda, et noored tahtsid uuesti kohtuda, et projekt andis neile julgust suhelda teisest rahvusest noortega.

Brigitta: „Me saime vene keelt praktiseerida. Kuigi õpime vene keelt koolis, ei ole olnud võimalust, vajadust nii palju keelt kasutada. Tekkis huvi noortekohtumiste vastu, see on tõesti hea võimalus vene noortega suhelda, lähemalt tutvuda, ennast proovile panna mängujuhi ning läbiviija rollis. Ei ole kunagi varem osalenud samalaadses projektis, väga meeldis, oli tore sisekliima, leidsin uusi sõpru ja sain palju uusi kogemusi. Ootan järgmist kohtumist.“

Andreas: „Väga palju pidime ise ette valmistama, läbi mõtlema, läbi viima, see andis hea võimaluse midagi uut õppida, teistelt õppida, keelt praktiseerida, andis julguse algatusvõime, koostööoskuste arendamisele. „

Liise Lotte: „Meeskonnana tegutsemine on midagi niisugust, mida meie üksinda ei oleks suutelised õppima ning koos toimides me õppisime üksteisega suhtlema, õppisime tundma teist kultuuri. Kultuuridevahelised erinevused meid ei seganud, ei häirinud, vaid tõesti andsid hea kogemuse ja võimaluse välja minna oma kultuuriruumist. Olime valmis suuremaks koostööks. Arvame, et see parandas meie omavahelist läbisaamist ning suhtlemisoskust. Oli kahju hüvasti jätta ja väga loodame edaspidisele suhtlemisele vene noortega. Tänu sellele projektile me ei ela enam teineteisest nii eraldatult.“

German, Ilja, Brigitta, Carmen