Lähtuge sellest, et igas projektis võiks teha paar väikest sammu uute digilahenduste katsetamise või mõne asjakohase ITK-vahendi kaudu osalejate digipädevuse arendamise suunas. Kõike ei pea täielikult digitaalseks muutma, vaid tasub mõelda, kuidas leida tasakaal või ühendada digitaalsed tööriistad füüsiliste tegevustega. See tagab ka oluliste ressursside – aeg ja raha – mõistliku kasutuse, säilitab samal ajal kvaliteedi ning kindlustab soovitud (õpi)tulemused.

Aegunud digikanalite ja -platvormide kasutamise asemel keskenduge mitmekesisusele ning katsetage julgelt eri võimalusi. Uuendusmeelsus, loov mõtlemine ja värsked lahendused on kindlasti digitaalse ehk nutika noorsootöö nurgakivi.

Vältige digiprügi loomist – mõelge hoolikalt läbi, millest on tegelikult kasu ja mida saavad pärast projekti lõppu kasutada ka teised huvilised. Mitteaktiivsed Facebooki grupid, sisuvaesed ja halvasti monteeritud projektivideod, arvutis kasutult seisvad PDF-aruanded ja projekti käsiraamatud ei aita projekti tulemusi tõhusalt levitada. Otsige digilahendusi, mis oleksid mõjusad ja uudsed.

Tehke partneritega virtuaalset koostööd, õppige nende kogemustest ning hoidke end kursis parimate digitaalsete koostööplatvormidega.

Mõelge läbi, kuidas toetada projektis osalejate digipädevuse arendamist. Olgugi, et mõne tegevustüübi, näiteks noorte osalusprojektide ja Erasmus+ programmi suuremahuliste koostööprojektide puhul eelistame digifookusega taotlusi, ei pea digiteema olema kogu projekti prioriteet. Kui kombineerite projekti tegevustesse osaliselt digitaalse noorsootöö vahendeid ja meetodeid, aitategi kaasa digioskuste arengule.

Kasutage ettevalmistavateks tegevusteks digilahendusi ning korraldage noorte või partneritega virtuaalseid kohtumisi. Füüsiline kohtumine enne projekti algust on põhjendatud siis, kui see toetab selgelt projekti kvaliteeti.

Põimige tegevustesse digitaalseid õppemeetodeid, mis soodustavad aktiivset osalust ja mitteformaalset õppimist. Eelistage lahendusi, mis kaasavad osalejaid, ning vältige passiivseid vorme, nagu näiteks MS PowerPointi esitlused. Lisage ka refleksioonimeetodite hulka digitaalseid elemente ning kasutage õppimise analüüsimiseks ja reflekteerimiseks olemasolevaid digivahendeid, näiteks Noortepassi platvormi.

Planeerige hoolikalt, millised veebikanalid ja digilahendused sobivad kõige paremini projekti tulemuste levitamiseks. Samal ajal pidage meeles, et ka silmast silma toimuvad tegevused on levituse etapis väga väärtuslikud. Võtmesõnaks on seega kombineerimine.

Suuremahuliste koostööprojektide puhul on võimalik korraldada tulemuste levitusüritusi ka ainult virtuaalselt. Näiteks kui projekti tulemusel valmib veebipõhine MOOC (ingl massive open online course), siis on veebiseminar kindlasti sobiv lahendus selle tutvustamiseks ja levitamiseks.

Olge loovad! Kui kavandate suuremahulisele koostööprojektile käegakatsutavaid tulemusi, siis eelistage näiteks mobiilirakenduse loomist PDF-vormingus käsiraamatule. Arvestage sihtgrupi harjumuste ja eelistustega, et tagada parim ligipääs ja kasutusmugavus.

Näiteks saab virtuaalselt läbida osa vabatahtlikust teenistusest enne välisriiki reisimist või koduriiki naastes, kui see peaks näiteks reisipiirangute tõttu vajalik olema.

Noorte osalusprojekte võib ellu viia täiesti virtuaalselt, et katsetada uusi formaate ja edendada digiosalust. Kasutage veebikoolitusi, -seminare, kampaaniaid, küsitlusi ja konsultatsioone – kõik need sobivad! Kui projekti eesmärke on võimalik saavutada ainult virtuaalse koostöö kaudu, ei ole tarvis füüsilisi tegevusi korraldada.