Marge Aaslaid
Rahandusministeeriumi rahatarkuse koordinaator
Kuigi Eesti noorte finantskäitumine on muutunud järjest eeskujulikumaks, saab endiselt esile tuua negatiivseid suundumusi, mis ei luba loorberitele puhkama jääda. See tähendab, et ka rahatarkuse pakkumisel peaks senine fookus nihkuma krediiditeadlikkuse, pensionitarkuse ja kriitilise mõtlemise arendamise poole.
Eesti noorte rahatarkus on viimastel aastatel teinud märgatava arenguhüppe. Noored oskavad üha paremini oma rahaasju planeerida, kasutavad aktiivselt digilahendusi ja tunnevad suuremat huvi investeerimise vastu. 2026. aasta finantskirjaoskuse uuringust nähtub, et rahaasjade planeerimine on muutunud tavapäraseks – tervelt 59 protsenti Eesti elanikest juhib teadlikult oma tulusid ja kulusid. Noorte seas on see trend veelgi tuntavam, mida kinnitab muu hulgas nende aktiivne pangarakenduste ja rahajuhtimise tööriistade kasutus.
Eriti paistavad noored silma säästmise ja investeerimisega. Just nendele teemadele on eelnevatel aastatel tähelepanu pööranud pangatöötajad rahatarkuse kuu külalistundides. Kõige suurem on säästjate osakaal 20–29-aastaste seas: 2026. aasta uuringu järgi on viimase aasta jooksul raha kõrvale pannud koguni 94 protsenti selle vanuserühma esindajatest. Investeerimine ei ole enam kitsas huvi, vaid loomulik osa paljude noorte finantskäitumisest.
Noored on rahatarkuse uue laine kandjad: tehnoloogiliselt osavad, avatud uuendustele ja osalevad aktiivselt oma rahaasjade kujundamises.
Lisaks iseloomustab noori digipädevuse kasv: 2025. aasta Eesti Panga finantskäitumise uuringu järgi on nutitelefoni või -kellaga tasumine paari aastaga kasvanud pea kolm korda. Juba 23 protsenti noortest kasutab igapäevaostude eest tasumiseks just neid makseviise. Lisaks eelistatakse mobiilipanka üha sagedamini ka eraisikutevaheliste maksete tegemisel. See näitab, et noored on rahatarkuse uue laine kandjad: tehnoloogiliselt osavad, avatud uuendustele ja osalevad aktiivselt oma rahaasjade kujundamises.
Kaks murekohta
Samas joonistub uuringutest välja suur vastuolu. Kui igapäevane rahakasutus ja lühiajaline planeerimine on läbimõeldud, siis pikaajaline vaade kipub jääma puudulikuks. Kuigi värske uuring näitab, et rohkem inimesi teeb pikaaegseid finantsplaane, siis statistiliselt lahkub rohkem noori pensioni II sambast enne, kui nad sinna koguma jõuavad hakata.
Statistiliselt lahkub rohkem noori pensioni II sambast enne, kui nad sinna koguma jõuavad hakata.
Eesti pensionisüsteem on üles ehitatud kolme samba mudelile: riiklik pension, kohustuslik kogumispension ja vabatahtlik lisakogumine. Selle taustal on kõnekas Eesti Panga analüüs noorte käitumise kohta pärast 2021. aasta pensionireformi. Uuringust nähtus, et 18–35-aastased, kes teisest sambast lahkusid, kulutasid väljavõetud raha kiiresti: esimestel kuudel suurenes nende tarbimine märgatavalt ning ligikaudu 40 protsenti saadud rahast suunati laenude tagasimakseteks. Kuigi esialgu laenukoormus kahanes, oli see kuue kuu pärast taas samal tasemel kui neil, kes jätkasid kogumist. Aasta möödudes ei olnud pensioniraha välja võtnutel sisuliselt sääste ega ka asendavaid investeeringuid. See näitab selgelt, et pikaajaline finantsplaneerimine ja järjepidevus on noorte seas endiselt nõrk koht.
Uuringud viitavad, et noored ei pruugi laenu võttes mõista kõiki olulisi näitajaid, näiteks krediidikulukuse määra tähendust. Otsuseid tehakse sageli intressimäära põhjal, mis ei anna täielikku pilti laenu tegelikust hinnast. See loob riski, et laenu võetakse tingimustel, mille pikaajalist mõju ei mõisteta. Järelikult peaks noorte rahatarkuse järgmine arenguetapp keskenduma just krediiditeadlikkuse ja pensionitarkuse tugevdamisele.
Pikaajaline finantsplaneerimine ja järjepidevus on noorte seas endiselt nõrk koht.
Siinkohal on tähtis roll noorsootööl. Kui kool annab teoreetilise aluse, siis noorsootöö pakub võimalust käsitleda rahateemasid praktiliselt ja elulähedaselt. Näiteks saab arutada, mida tähendab järelmaks, kuidas kujuneb laenu kogukulu või mismoodi tulla toime olukorras, kus sissetulek ajutiselt katkeb – olgu selle põhjuseks ajateenistus või õpingud. Niisugused arutelud aitavad noortel paremini mõista finantsotsuste tagajärgi ja kujundada kestlikke harjumusi.
Noorte haavatavus pettuste suhtes
Investeerimishuvi kasv toob kaasa uusi ohte. Suur usaldus digilahenduste vastu teeb noored haavatavamaks investeerimispettuste suhtes. Internetis levivad libaplatvormid ja petuskeemid, mis lubavad kiiret rikastumist, kuid mille tegelik eesmärk on inimestelt raha välja petta. Just noored, kes on valmis katsetama ja otsima uusi võimalusi, võivad selliste pakkumistega kergemini kaasa minna.
Risk ei seisne ainult ohvriks langemises. Üha enam noori värvatakse petuskeemidesse näiteks rahakulleritena, kes aitavad pettusega saadud vahendeid liigutada. Sageli nähakse seda kui lihtsat võimalust teenida, teadvustamata tegevuse ebaseaduslikkust. Tagajärjed võivad olla rasked, sest peale rahalise kahju põhjustamise lasub neil kriminaalne vastutus.
Üha enam noori värvatakse petuskeemidesse näiteks rahakulleritena, kes aitavad pettusega saadud vahendeid liigutada. Sageli nähakse seda kui lihtsat võimalust teenida, teadvustamata tegevuse ebaseaduslikkust.
Seetõttu on ääretult oluline arendada noorte kriitilist mõtlemist. Ei piisa pelgalt investeerimisoskusest, vaid tarvis on hinnata riske, kontrollida infoallikaid ja tunda ära ohumärke. Tuleb rääkida ausalt nii edulugudest kui ka ebaõnnestumistest, selgitada, miks „liiga hea, et olla tõsi“ pakkumised võivad osutuda petuskeemideks, ning anda noortele tööriistad turvaliste otsuste tegemiseks.
Noorte rahatarkuse fookus peab liikuma edasi
Kokkuvõttes on Eesti noored rahatarkuse poolest tugeval stardipositsioonil: nad säästavad, alustavad varakult investeerimist ja kasutavad nutikaid lahendusi oma rahaasjade korraldamiseks. Uuringute põhjal on Eesti noorte rahatarkus teiste riikidega võrreldes tugev ning rahast rääkimine ei ole enam tabu, vaid üha igapäevasem teema.
Kuid selle kõrval on esile kerkinud uued riskid, mis nõuavad teadlikku sekkumist. Fookus peab liikuma edasi – krediiditeadlikkuse, pensionitarkuse ja kriitilise mõtlemise arendamisele. Just nii saab tagada, et noored teevad tarku ja turvalisi finantsotsuseid kogu oma elu jooksul.
Kuidas noorsootöö edendab noorte rahatarkust?
Noorsootöötajad saavad aidata noortel koolist saadud teadmisi päriseluga siduda ja kujundada läbimõeldud finantskäitumist. Noorsootöös saab enam keskenduda praktiliste oskuste ja hoiakute arendamisele.
Milliseid meetodeid võiks noorsootöös kasutada:
- Rollimängud ja simulatsioonid: noored lahendavad elulisi stsenaariume, nagu „Võta või jäta laen“, kus tuleb võrrelda erinevaid laenupakkumisi.
- Eri väljakutsed: näiteks säästmisega seotud väljakutsed, mille raames saab arutada nutikaid lahendusi; noored koostavad kuu eelarve ja arvutavad säästumäära.
- Laua- ja virtuaalmängud: lauamängud on hea viis alustada noortega rahateemade käsitlemist; pangad pakuvad võimalust harjutada investeerimist virtuaalkontodega või avalikes investeerimismängudes.
- Tuleviku visualiseerimine: pikaaegsete eesmärkide seadmine, lihtsad arvutused ja arutelud tuleviku teemal; näiteks võrreldakse kahte inimest, kellest üks alustab pensionisambasse investeerimist 20-aastaselt, teine 35-aastaselt.
- Pettuste äratundmise töötoad: analüüsitakse realistlikke petuskeeme, näiteks hindavad noored investeerimispakkumisi ja toovad esile ohumärgid (liiga suur tootlus, surve kiiresti otsustada).
- Investeerimisklubi või -ring: korrapärased kohtumised, kus arutatakse raha ja investeerimise teemadel.
- Ekspertide kaasamine: kohtumised praktikute ja spetsialistidega, näiteks võib kutsuda võlanõustaja rääkima päriselu juhtumitest või panga töötaja selgitama laenutingimusi.
- Aruteluringid ja kogemuslugude jagamine: näiteks meedias jagatud juhtumipõhised arutelud või noorte enda kogemuslood petuskeemide, rahakasutuse või investeerimise kohta.
- Digioskuste ja meediapädevuse analüüs: analüüsitakse noortele tuttavates sotsiaalmeediakeskkondades levivaid investeerimissoovitusi ja nende usaldusväärsust ning tutvustatakse allikaid, kust saab teavet kontrollida.
Rahandusministeerium korraldab üle riigi õpetajate rahatarkuse mentorklubisid, kus on igal aastal osalenud ka noorsootöötajad. Seal on võimalus suurendada enda teadlikkust artiklis esitatud teemadest ja koguda enesekindlust, et neid teemasid noortega käsitleda. Järgmiseks õppeaastaks registreerimine algab juba maikuus, täpsema teabe leiab rahandusministeeriumi rahatarkuse veebilehelt.
Marge Aasalaid on rahandusministeeriumi rahatarkuse koordinaator, kes koostöös partneritega edendab Eesti inimeste finantskirjaoskust, keskendudes laste ja noorte finantsharidusele, aga ka haavatavatele sihtrühmadele ning valdkonna teadustööle. Lisaks on ta üle 20 aasta töötanud erinevates noortega seotud ametites, sealhulgas noorsootöö valdkonnas.
Illustratsioon: Mette Mari Kaljas