Rahatarkus noorsootöös: kuidas alustada ja mis noortega päriselt töötab 

Raha on teema, millest ei pääse üle ega ümber, ning just seetõttu ei peaks ka rahatarkus jääma noorsootöös eraldiseisvaks või harva käsitletavaks valdkonnaks. Praktikas tajun siiski sageli, et rahatarkuse teemat ei julgeta noortega töötades kuigi tihti puudutada Ühelt poolt kardetakse anda valeteavet või jääda hätta küsimustega, millele ei osata kohe vastata. Teisalt võib rahast rääkimine tunduda isiklik, tundlik või isegi ebamugav, eriti kui täiskasvanu enda suhe rahaga ei ole teadlik ega turvaline. Ometi ei vähenda vaikimine teema olulisust. Vastupidi, mida vähem noortega rahast räägitakse, seda suurem on tõenäosus, et nende arusaamad kujunevad juhuslike mõjutuste, sotsiaalmeedia, pealiskaudsete eeskujude või riskantsete kiire raha lubaduste põhjal. 

Rahatarkusest tasub noorsootöös rääkida varakult, mitte alles siis, kui noor hakkab palka teenima või alustab iseseisvat elu. Mida varem saab noor mõtestada raha rolli oma elus, seda suurem on tõenäosus, et ta astub täiskasvanuellu teadlikumate valikute ja tugevamate harjumustega. 

Mida vähem noortega rahast räägitakse, seda suurem on tõenäosus, et nende arusaamad kujunevad juhuslike mõjutuste, sotsiaalmeedia, pealiskaudsete eeskujude või riskantsete kiire raha lubaduste põhjal. 

Mina jõudsin rahatarkuse õpetamiseni noorsootöö ja mitteformaalse õppe kaudu. Alustasin noortekeskuses rahatarkuse ringide ja kohtumistega ning hiljem, ettevõtjana, arendasin välja kaasavad töötoad noortele. Töötube olen korraldanud enam kui kolm aastat üle Eesti ja nendes on osalenud tuhatkond noort. 

Mille vastu noored ise huvi tunnevad? 

Noori kõnetavad enamasti sellised teemad nagu raha teenimine, investeerimine, ettevõtlus ja eriala või ameti valik. Need küsimused on olulised ning neid ei tasu alahinnata. 

Samas ei tohiks investeerimist või ettevõtlust käsitleda ülejäänud rahatarkusest eraldi. Kui eelarve, säästmine, riskide hindamine ja rahaga seotud emotsioonid kõrvale jätta, võib noor saada moonutatud pildi. Noorte huvi tuleb märgata, kuid teemat peab tutvustama vastutustundlikult. 

Kõige suurem katsumus ongi teha nähtavaks ja huvitavaks need teemad, mis esmapilgul nii ligitõmbavad ei tundu: eelarve, säästmine, pension, kulude ülevaade.

Kõige suurem katsumus ongi teha nähtavaks ja huvitavaks need teemad, mis esmapilgul nii ligitõmbavad ei tundu: eelarve, säästmine, pension, kulude ülevaade. Ometi moodustavad sageli just need vundamendi, millele kõik ülejäänu toetub. 

Millised meetodid on noortega töötamisel olnud tulemuslikud? 

Minu kogemus näitab väga selgelt, et noortega toimib kaasav ja mänguline lähenemisviis. Loeng võib anda vajalikku teavet, kuid ei pruugi panna noort oma elu ja valikuid analüüsima. Noored tahavad aru saada, kuidas käsitletav teema seostub nende eluga. 

Seetõttu kombineerin töötubades arutelusid mänguliste tegevuste ja paaristööga. Üks tulemuslikumaid meetodeid on olnud minu enda loodud eelarvemäng, kus noored mängivad paarides läbi eri sissetulekutel põhinevaid olukordi. Nad valivad, millele raha kulutada, arutavad võimalusi sissetulekut suurendada ning näevad kohe, kuidas nende otsused mõjutavad elukvaliteeti ja kõrvale pandud sääste. Paaristöö aitab neil harjutada rahast rääkimist ja oma otsuseid põhjendada. 

Mängu teises osas kujutleme, et säästetud rahast on saanud miljonid, ja noored kirjeldavad, millist elu nad elaksid siis, kui raha oleks külluses. Nii ei jää rahaline stabiilsus noorele abstraktseks mõisteks, vaid muutub kogemuslikult mõistetavaks. 

Lihtsalt säästa selleks, et kontol oleks raha, ei ole kuigi motiveeriv. Säästmine muutub palju arusaadavamaks juhul, kui raha kogutakse kindlal eesmärgil.

Ka säästmise teema kujuneb põnevaks alles siis, kui noor adub selle tähendust. Lihtsalt säästa selleks, et kontol oleks raha, ei ole kuigi motiveeriv. Säästmine muutub palju arusaadavamaks juhul, kui raha kogutakse kindlal eesmärgil. Mängulisus ja väike võistlusmoment aitavad noorte huvi paremini hoida. 

Kuidas rahatarkust noorsootöösse lõimida? 

Rahatarkuse õpetamine ei pea tähendama eraldi ringi või projekti. Seda saab loomulikult lõimida väga paljudesse tegevustesse. Noortekeskuses töötades rääkisin rahast näiteks kokandusringis. Vaatasime koos noortega materjalikulud üle, võtsime kokandusringi eelarve ette ja planeerisime koos, kuidas seda kasutada. Projektides kaasasin noori eelarve planeerimisse: rääkisime lahti, kust raha tuleb, kui palju seda on ja kuhu see läheb. Julgustasin noori kirjutama väiksemaid projekte ja nende eelarvet ise haldama. 

Rahatarkust saab siduda peaaegu iga tegevusega, millega kaasnevad valikud, vahendid või vastutus. Kui raha ei ole tabu, on noortel lihtsam õppida sellega teadlikult ümber käima. 

Kui täiskasvanud räägivad pidevalt, et „raha pole“, „see on liiga kallis” või „rahast ei räägita“, siis kanduvad need hoiakud noortele edasi.

Samas eeldab see, et ka noorsootöötaja ise tunneb end rahateemadel piisavalt kindlalt. Kui täiskasvanud räägivad pidevalt, et „raha pole“, „see on liiga kallis” või „rahast ei räägita“, siis kanduvad need hoiakud noortele edasi. Rahatarkuse õpetamise üks osa ongi enda suhtumise märkamine. 

Millest alustada? 

Alustada tasub iseendast. Enne kui õpetada noori, võiks noorsootöötaja endalt küsida: kuidas mina rahast räägin, mida ma selle teemaga seostan ja kui mugavalt ma end niisuguses vestluses tunnen? Seejuures ei pea olema finantsekspert, kuid peab olema valmis õppima ja ausalt tunnistama, kui kõiki vastuseid ei tea. 

Kõige parem on alustada praktilistest põhioskustest: kuidas oma rahaasju jälgida, kulusid planeerida, eelarvet koostada ja otsuseid läbi mõelda. Need on teemad, mida noor saab oma elus kohe katsetada. Investeerimine ja ettevõtlus võivad noortele küll huvi pakkuda, kuid esimesteks sammudeks sobivad paremini taskuraha planeerimine, eesmärgiga säästmine või mõne projekti eelarve läbimõtlemine. 

Hea viis alustamiseks on kutsuda mõni spetsialist rahateemadel rääkima või töötuba tegema ning seejärel jätkata noortega kuuldud teabe arutamist ja igapäevaeluga seostamist. 

Mida vältida? 

Suurimad vead rahatarkuse õpetamisel on moraalitsemine, halvustamine ja liiga kiire üleminek keeruliste teemade juurde. Kui noor jagab oma mõtteid või valikuid, võib negatiivne reaktsioon tekitada temas pikaks ajaks ebakindlust. Rahast rääkimine on paljudele õrn teema ja eriti noorte puhul tuleks tagada turvaline õhkkond, kus ei ole rumalaid küsimusi ega häbistavaid reaktsioone. 

Sissetulekutest rääkides pakuvad noored lahendustena sageli ka hasartmänge või mõne muu hõlptulu teenimise võimalust. Sellises olukorras ei maksa ettepaneku tegijaid halvustada. Palju tulemuslikum on jääda neutraalseks ja aidata noortel ise riske, tagajärgi ning lühikese ja pika vaate erinevust analüüsida. 

Rahast rääkimine on paljudele õrn teema ja eriti noorte puhul tuleks tagada turvaline õhkkond, kus ei ole rumalaid küsimusi ega häbistavaid reaktsioone.

Noorte stardipositsioon on väga erinev. Kõik ei ole kodust kaasa saanud tuge ega usku enda võimalustesse, mistõttu ei toimi üks ja sama lähenemisviis kõigi puhul. Samas on noortega sageli lihtsam rääkida kui täiskasvanutega, sest neil on tavaliselt vähem rahaga seotud pingeid. See teeb noorsootööst väga hea keskkonna, kus rahatarkusega algust teha. 

Kui noor õpib juba varakult märkama valikuid, mõtlema oma eesmärkidele ning nägema seoseid raha ja elukvaliteedi vahel, on ta iseseisvasse ellu astudes palju tugevamal positsioonil. Rahatarkuse õpetamine ei alga sellest, et meil on kõik vastused olemas, vaid julgusest, avatusest ja oskusest siduda teema noore eluga. 

---

Ilona Tint on noorsootöötaja, Eesti Noorsootöötajate Kogu ja sealse meedia töörühma liige ning täiskohaga ettevõtja, kelle missioon on aidata naistel ja noortel saavutada finantsiline turvatunne. 

Illustratsioon: Mette Mari Kaljas

KOMMENTAAR 

Ilona Tindi artikkel käsitleb rahatarkust laiemalt kui seda on oskus säästa, investeerida või eelarvet koostada. Rahaga seotud teadmised, hoiakud ja oskused mõjutavad noorte igapäevavalikuid, tuleviku planeerimist ning iseseisvaks eluks vajaliku pädevuse kujunemist. Noorsootöö praktika kinnitab, et rahatarkuse käsitlemine noortega töötamisel on asjakohane ja noored tunnevad selle vastu huvi. 

Viljandimaal koguvad noortevaldkonna esindajad kord aastas maakonna noortelt sisendit nende huvide, vajaduste ja eelistuste kohta. Lisaks on eelmise aasta lõpust aktiivsemalt käivitunud Viljandi linna ja valla mobiilne noorsootöö, mis võimaldab noortega regulaarselt suhelda ka avalikus ruumis. Mobiilsete noorsootöötajate tähelepanekud ning sisendikorje noortelt näitavad sarnast suunda: töö, raha kasutamise, ettevõtlikkuse ja tulevikuplaneerimisega seotu on noorte jaoks oluline ning sagedane vestlusteema.
 
Noored räägivad töö- ja karjäärivõimalustest, soovist suvel töötada, raha kogumisest, taskuraha kasutamisest, kulutamisharjumustest ning investeerimise ja ettevõtlusega seotud küsimustest. Esile on kerkinud ka teemad, mis vajavad teadlikku ja ennetavat käsitlemist, näiteks hasartmängud. Rahatarkus on seotud eesmärkide seadmise, valikute tegemise, vastutuse võtmise ning ressursside teadliku kasutamisega. Seetõttu on oluline luua noortele võimalusi nende oskuste praktiliseks arendamiseks.
 
Viljandi Avatud Noortetoas – millele on antud ka ettevõtliku noortekeskuse kvaliteedimärgis (tase 5) – toetatakse ettevõtlikkuse ja rahatarkusega seotud pädevuse kujunemist praktiliste tegevuste kaudu. Igal koolivaheajal on noortel võimalik esitada oma mõtteid, millest enim sotsiaalmeedias toetust kogunud idee autor saab saja euro suuruse toetuse ja võimaluse noorsootöötaja juhendamisel see ellu viia. Selline lähenemisviis toetab eesmärkide seadmist, tegevuste planeerimist, vastutuse võtmist ning ressursside teadlikku kasutamist. 

Noortel on huvi rahatarkuse vastu. Noorsootöö tugevus seisneb võimaluses siduda rahatarkus noorte igapäevaelu, huvide ja praktiliste kogemustega. Nii kujunevad teadmised ja oskused, mis toetavad noorte teadlikumat toimetulekut ning iseseisvumist.

Ege Enok 
Viljandi Avatud Noortetoa juhataja