Kuidas me Pärnumaal rahaga seotud müüte murdsime 

Projekti idee kasvas välja noorsootöötajate isiklikust kogemusest: rahateadlikum elu tõi neile rohkem kindlust, mõjus hästi vaimsele tervisele, tööelule ja lähisuhetele ning suurendas eneseusku. Sellest hakkas idanema mõte jagada oma teadmisi ja kogemusi noorte ja noorsootöö spetsialistidega. Käed lõid Eesti, Malta ja Tšehhi organisatsioonid, et jagada oma rahateadmisi kohalikes noorsootöö keskkondades. 

Eesmärk oli luua lihtsasti kasutatavad töömaterjalid, mis murraks müüdi, et rahateemad on justkui rasked. Raha ümbritseb meid kõikjal – alates sellest, kuidas me oma aega veedame, mida sööme, kuidas riides käime, kellega ja kuidas suhtleme ning kus elame, kuni selleni, kuidas me ennast näeme ja teistele esitleme. Meeldib see või mitte, raha mõjutab meie valikuid igal sammul. Seega võib teadlikum ja elutervem suhe rahaga parandada peaaegu iga eluvaldkonda. Siinkohal on oluline mainida, et me ei räägi miljonäri staatusest, vaid pigem rahalistest vahenditest, mis võimaldavad tulla toime ootamatute olukordadega. Kui näiteks pesumasin läheb katki, auto ei käivitu või juhtub tervisega midagi ootamatut, aitab rahapuhver tekkinud olukorras rahulikumaks jääda. 

Soovisime oma projektiga toetada noorte finantsteadlikkust, et neil oleks rahapuhver, mis aitab vaimset tervist kurnavate olukordadega paremini toime tulla.

Noorsootöötajatena oleme noortelt kuulnud lugusid suhetest, mis on aja jooksul muutunud vaimselt või füüsiliselt vägivaldseks. Kuna partneril ei ole aga kuhugi minna ega ka raha ajutise korteri üürimiseks, jäädakse suhtesse, mis mõjub vaimselt laastavalt. Või kuuleme suhetest, kus üks pool võtab kiirlaene, et teha kallimale kingitusi, kuid mõne aja pärast suhe lõpeb ja laenumaksed jäävad tema enda kanda. Nendest kogemustest lähtudes soovisime oma projektiga toetada noorte finantsteadlikkust, et neil oleks rahapuhver, mis aitab vaimset tervist kurnavate olukordadega paremini toime tulla. 

Võltsenesekindlus rahaasjades 

Alustasime oma projekti uuringuga, kus üle 500 noore vanuses 15–25 kirjeldasid oma huvisid ja vajadusi seoses rahatarkusega. Kõige rohkem tundsid nad puudust praktilistest ja elulistest teadmistest. Enim sooviti aga õppida investeerimise, eelarvestamise ja säästmise kohta, kuid mainiti ka näiteks vajadust petuskeeme paremini ära tunda. Uuringust ilmnes, et kõigi kolme riigi noorte seas esineb rahaga seotud võltsenesekindlust. Kuna raha kasutatakse iga päev, levis noorte seas laialdaselt arusaam, et kõik mõistavad, mis on raha. Lähemal uurimisel tuli aga välja, et paljud vastajad tegelikult ei kontrolli oma raha, vaid vastupidi – raha kontrollib neid. Näiteks on noorte rahakäitumisele omane pigem reaktiivsus kui strateegilisus, levinud on impulssostud ja säästetakse spontaanselt. 

Noorte rahakäitumisele on omane pigem reaktiivsus kui strateegilisus, levinud on impulssostud ja säästmine toimub spontaanselt.

Kolme riigi noorte vahel ilmnes ka erinevusi. Eesti noored on kõige aktiivsemad ja teadlikumad praktikas (nt kulude jälgimine, eesmärkide saavutamine), kuid nende teadmised on pealiskaudsed ja tugevalt sotsiaalmeediast mõjutatud. Tšehhi noored on kõige süsteemsemad kulude jälgimisel, kuid nende rahaasjades on vähe strateegilist planeerimist ja nad tunnevad end valikute rohkuse tõttu ebakindlalt. Malta noori iseloomustas kasin rahaasjade kogemus ning suurem sõltuvus vanematest. 

Uuringu põhjal loodi 48 rahatarkuse töötuba, mis on mõeldud noortega tegelevatele spetsialistidele, et aidata neil arendada noorte teadlikkust rahaga ümber käimisel. Töötoad jagunevad kaheksasse kategooriasse, mis ulatuvad võlgadest ja emotsioonidest investeerimiseni, ning on eri raskusastmega. Kõik töötoad on huvilistele kättesaadavad ingliskeelses käsiraamatus. Lisaks on projekti raames valminud õpetlik rahatarkuse lauamäng, mida saab kasutada igaüks olenemata enda finantsteadmistest. 

2025. aasta suvel korraldati Eestis noorsootöötajate õpiränne, kus nädala jooksul koolitati välja 30 noorsootöötajat Maltalt, Tšehhist ja Eestist. Spetsialistide seas suurendati teadlikkust nii nende enda rahalistest harjumustest kui ka sellest, kuidas uusi rahatarkuse teadmisi edasi anda noortele, kellega nad koos töötavad. 

Piiravad uskumused 

Projekti järgmine etapp oli töötubade läbiviimine noortega, et mõõta valitud meetodite tõhusust praktikas. MTÜ Pärnu Noorte Vabaajakeskus otsustas selleks teha koostööd Pärnumaa kutsehariduskeskusega. Õppeasutuse valik tulenes soovist jõuda noorteni, kelle haridus- ja karjäärivalikud on olnud praktilisema suunitlusega ning kelle edasine tee võib neid viia kiiremini tööturule, sealhulgas teenindussektorisse. Kuna see rühm on majandusmuutustest tihti kõige enam mõjutatud, vajavad nad teadmisi ja oskusi, mis aitavad rahaasju kindlamalt juhtida. 

Mõni osaleja tundis, et rahaline jõukus ei ole neile; mõni arvas, et rikkad on halvad inimesed; osa aga raius, et raha ei tee õnnelikuks; osa lihtsalt uskus, et rahaasjad on liiga keerulised – need on kõik piiravad uskumused.

Pärnumaa Kutsehariduskeskuses töötube korraldades ja noorsootöötajaid koolitades selgus, et suurim takistus ei ole rahapuudus ega teadmatus, vaid rahaga seotud piiravad uskumused. Seetõttu ei alustanud me finantsterminitest, vaid aitasime osalejatel esmalt teadvustada oma piiravaid uskumusi raha kohta. Mõni osaleja tundis, et rahaline jõukus ei ole neile; mõni arvas, et rikkad on halvad inimesed; osa aga raius, et raha ei tee õnnelikuks; osa lihtsalt uskus, et rahaasjad on liiga keerulised – need on kõik piiravad uskumused, mis alateadlikult ei lase inimestel luua paremat suhet rahaga. Eesmärk oli aidata osalejatel oma uskumusi märgata ning mõtiskleda, kas need toetavad nende arengut või hoopis takistavad rahalise heaolu ja turvalisuse loomist. 

Eluliste kogemuste jagamine 

Noored, kes kasvavad üles vaesemates perekondades, ei näe enda ümber hästi majandavaid eeskujusid, kellega koos söögilaua ääres arutada, kuidas rahaga paremini ümber käia. Üks noor tõdes näiteks, et vanemate rahakasutus tekitab temas tihtipeale segadust: tema ema ütles raha küsimise peale, et seda ei ole, kuid ostis peagi endale mitu pakki sigarette. Selliste lugude kõrval kohtasime töötubades ka noori, kellel lasub juba varakult kohustus oma õdesid-vendi rahaliselt ülal pidada. Üks niisugune noor uskus, et raha ei ole kunagi piisavalt ja selle peale mõtlemine tekitas temas ärevust. Seega oli oluline pakkuda osalejatele lugusid ja näiteid inimeste kohta, kes on olnud sarnastes olukordades, kuid suutnud neist välja tulla ning oma rahaasju kindlamalt juhtida. 

Samal ajal tuli noorte keerulist tausta märgata ja mõista, kuid aidata neil näha, et see ei pea määrama nende tulevikku. Suunasime noori vaatama üle oma olemasolevaid vahendeid ja selle põhjal väikeste sammude abil looma endale paremat tulevikku. On hulk praktilisi aspekte, millele iga noor saab teadlikult tähelepanu pöörata, olgu selleks siis tervis või töövõime, aga ka ajaplaneerimine, mis võimaldaks õpingute kõrvalt või vaheajal minna osaajaga tööle. Samuti tuleks seada endale eesmärke: millist elustiili soovitakse tulevikus viljeleda ning kui palju tuleb selle saavutamiseks ja hoidmiseks vaeva näha. 

Oluline on empaatiliselt teadvustada noorte keerulist reaalsust, kuid samas õpetada noori mõtlema, et see olukord ei defineeri neid.

Ei ole ainuõiget viisi, kuidas õpetada rahatarkust noortele. Projekti YouthInvest kaudu said noorsootöötajad kinnitust, et noored on erinevad ja igaühel neist on siin elus oma kordumatu teekond. Rahatarkuse õpetamiseks tuleb esmalt õppida noori tundma, näha, mis neid kõnetab, ja siduda see teema rahaga, sest nagu juba eespool mainitud – raha ümbritseb meid kõikjal. 

Projekt YouthInvest lõpeb 2026. aasta detsembris kokkuvõtva avaliku üritusega, kus saab lähemalt tutvuda projekti käekäigu, tulemuste ja koostatud materjalidega. 

---

Margit Vellend on töötanud viimased kaheksa aastat noorsootöötaja ja koolitajana. Ta on pühendunud rahvusvahelisele noorsootööle ning usub selle väärtusesse noorte ja kogukondade arengu toetamisel. Tal on sotsiaaltöö bakalaureusekraad ja noorsootöötaja kutse (tase 7). 2023. aastal tunnustati teda Pärnu linna aasta noorsootöötaja tiitliga. Viimastel aastatel on ta end täiendanud loodus- ja kunstiteraapia vallas, tuues oma töösse rohkem loomingulisust ning mitmekesiseid refleksioonivõimalusi mitteformaalses õppes. 

Illustratsioon: Mette Mari Kaljas

KOMMENTAAR 

Raha on teema, millest me sageli ei räägi. See, millest ei räägita, muutub ajapikku aga tabuks. Mul on siiralt hea meel, et Margit Vellend koos oma partneritega on toonud rahateema fookusesse. Rahast räägitakse otse ja ausalt – ilma tabudeta. 

Projekti YouthInvest suur tugevus oli minu jaoks eelnev uurimistöö: rahateema põhjalik läbitöötamine, parimate praktikate leidmine ja suure valimiga küsitlus noorte rahakäitumise kohta. Kõik see kokku lõi tugeva aluse väga heale koolitusele. Sellisele, mis oli mõeldud noorsootöötajatele, kes igapäevaselt mitteformaalse hariduse kaudu noori mõjutavad. Lisaks hästi ülesehitatud koolitusele väärib tunnustust professionaalne meeskond, kes oli kaasanud eri spetsialiste ja rahatargaks saamise teekonna läbinud inspireerivaid eeskujusid. Koolituse lõpus saadud selge ja hästi struktureeritud juhendmaterjal oli samuti suur boonus. 

Projekt pani mõtlema sellele, kui sageli piiravad meid uskumused ja tabud, mida endas kanname ning siis tahes-tahtmata edasi noortele anname. Rahatarkus pole ainult oskus säästa ja investeerida – see on laiem suhtumine rahasse, mis on seotud enesehinnangu, valikute, tulevikuvõimaluste ja turvatundega. Kui noorsootöötajad on rahateadlikumad, siis on ka noored rahatargemad. Rahatarkus pole kaasasündinud, see on õpitav. 

Tiina Saarits 
Pärnu HUUB partnerlussuhete koordinaator